Soome eeskujud

[oleeg]

Teatavasti vaatasid eestlased oma riigi ülesehitamise käigus sageli ka põhjanaabrite poole. Alljärgnev on üks näide, mida tehti ja uuriti.

Tegemist on 1918. aastal tõlgitud materjaliga, mistõttu varuge lugemisel kannatust. Kellel aga Soome - Eesti sõjalise koostöö kohta seni veel avalikustamata materjale leidub - võiks mõelda sellele!

lugupidamisega
o


SOOME SEADUSTE KOGU (Ületrükk.)

Soome Senat on Sõja asjanduse osakonna ettepanekul, täna heakstunnistanud ja kinnitanud järgmise seaduse:

KAITSE LIITUDE SEADUS.
Antud Helsingis, 2 Augustil 1918a.

I ÜLEÜLDISED seadused.

§ 1.
Kaitse Liitude eesmärk on Valitsuse juhtnööre järele edentada rahva kaitse valmis olekud ja toetada seadusliku ühiskondlist korda.
Selle teostamiseks Kaitse Liidud:
a) annavad sõdurlise sõjaväelise kasvatuse kaitselitlastele;
b) edendavad võmlmist, sporti ja rahva autunde kasvamist;
c) on tegevad tarviduse korral seisva (korraliku) sõjaväe toena; ja
d) aitavad palve peale kordapidavaid võimusi (ametnikusi)

§ 2.
Kaitse Liidu likmeteks võetakse niisuguseid sinna soovivaid mehi, kelle ustavust seadusliku ühiskondliku korra vastu võib usaltada ja kes saanud seitseteist aastad vanaks. Iseäralistel juhtumistel võib Kaitse Liidu liikmeks võtta, järelkaalumise põhjalja vanemate nõusolemisel ka nooremaid.
Kaitse liidu sisseastumiseks kõlbulikuks tunistatud isik peab enne Liitu siseastumist andma pühaliku tõutuse, et tema ausasti töötama saab Kaitse Liidu eesmärkide kättesaamiseks, et tema tingimata alandab üemate ja staabi määruste alla ja et tema vastu staabi tahtmist ei lahku Kaitse Liidust enne kui kolm kuud mööda läinud päevast, millast tema staabile teatas soovi Kaitse Liidust lahkuda.

§ 3.

Kaitse Liitude sisemine kord on sõjaväeline.

§ 4.
Kaitse Liitudel on õigus muretseda ja omandada liikumata ja liikuvaid varandusi ja vastuvõtta testamentisi ja kinkisi.


II KAITSE LIITUDE korraldus.

§ 5.
Igas kogukonnas (vallas) elavad kaitseliitlased moodustavad ühise, kogukonna (valla)järele nimetatud, koalise Kaitse Liidu.Kaitse Liitde ülemjuhataja võib aga kreisi staabi ttepanekul, lubada suuremate kogukondade ja linnade jagamist eri jaoskondadeks, ning tuleb niisugusel juhtumisel ülemjuhatajal täpipealselt äramäärata jaoskondade piirid ja nimed.
Kohaliku Kaitse Liidu ülemana teenib (töötab) sõjaväe komissari poolt määratud riigi valitsuse palgaga maakonna ülem. Ühes maakonna ülemaga toimetab kohaliku Kaitse Liidu asju kohalik staab.

§ 6.
Kusgil kreisis olevad Kaitse Liidud moodustavad Kaitse Liidu kreisi. Kreisi Kaitse Liitude ülem on kreisi sõjaväe komissar, abiks temale valitsuse poolt Kaitse Liidu tööde jaoks kreisi nimetatud ja palgatud isik.
Kaitse Liidu kreisi Kaitse Liitude ühis asjade valitsemiseks on igas kreisis kreisi staab.

§ 7.
Ülimaalised Kaitse Liidud moodustavad Soome Kaitse Liidu korralduse (organisatsiooni).
Kaitse Liidu korralduse ülemjuhataja on Senati Sõja(väe) asjanduse osakonna ülem.


III KAITSE LIITUDE VALITSEMINE ja töö.

§ 8.
Kohalise staabi ülem on maakonna ülem ja liikmed - neli Kaitse Liidu, üheks aastaks valitud, liiget, kellest üks on kantselei ülem, üks majanduse ülem, üks kasvatuse ülem.
Valimine kantakse ette sõjaväe komissari nõusolemiseks ja kinnitamiseks.

§ 9.
Kohalisel staabil on:
1) võtta liikmeks Kaitse Liitu , neid kellel on §2 etteloetud omadused
2) valvata, et kaitseliitlased esinevad, nagu kaitseliitlased ja nagu kodanikud, väärtuskohaliselt ja et Kaitse Liit töötab oma seaduste ja temale antud juhtnööre järele;
3) võtta ja vabastada teenistusest alamad juhatajad (ülemad);
4) valida Kaitse Liidule agentisi maakonna eri paikatesse ja võtta teenistusesse muud, kui tarvis on ametitegelased;
5) valitseda Kaitse Liidu varandust, valmistada sellest tarbelised nimekirjad ja kaks korda aastas, juuli ja jaanuari kuus, valmistada ja kreisi staabile esitleda arved Kaitse Liidu varanduse tarvitamise üle;
6) kaebada ja vastata asjaomases kohtus või valitsuslises asutuses Kaitse Liidu või tema varandust puutuvates küsimustes;
7) alata ka muudgi tegevust, mis edestab Kaitse Liidu tööd ja eesmärki, nagu: panna toime võistlusi ja pidustus, kus Kaitse Liidu aadet tuleb seletada ja teritada rahvuskohuse tunnet ning seadusetäitmise tingimatust.
Kui maakonna ülem eespool p.1 ja 3 nimetatud juhtumistel on teisel arvamisel kui muud kohalise staabi liikmed, võib tema esitada staabi otsuse sõjaväe komissarile järelvaatamiseks ja lõpuliseks otsustamiseks.

§ 10.
Maakonna ülem peab peale selle:
1) isikliselt ja alam-(nooremate) ülemate abiga pidama hoolt kaitselitlaste sõjaväelisest harjutusest;
2) hoidma ja valvama Kaitse Liidu tarbeks antud sõjariistade ja laskemoona tarvituse üle ja hoidma neid nende juhtnööre kohaselt, mis selle asjas antakse.
Kantselei - majanduse ja kasvatuse ülemate tegevus määratakse ära eraldi juhtnööris.

§ 11.
Sõjaväe komissar on kreisi staabi ülem ja liikmed: sõjaväe komissari abi, kes ühes sellega ka kreisi staabi sekretär on, ja kolm kreisi Kaitse Liitude staabidest, ühe aasta peale valitud, Kaitse Liidu usalduse väärilist ja tema tööst huvitatud isikud. Nende valimistele ja kahe lisa liikme valimisele ning kreisi Kaitse Liitude ühis nõupidamistele ilmuvad sõjaväe komissari kutsel igast kohalisest staabist üks esitaja.

§ 12.
Kreisi staabi ülesanne on selle seaduse ja temale antud juhtnööre kohaselt pidada lähemad hoolt kreisi Kaitse Liitude ühisest asjadest ja Kaitse Liitude tegevusest ning Senati Sõja(väe) asjanduse osakonnale antava arve vastu valitseda ja hoida nagu Kaitse Liidu kreisi ühist varandust. Varanduse hoiu küsimustes on kreisi staabil õigus kaebada ja vastata riigi kohtutes ja valitsuse asutustes.

§ 13.
Kreisi staab astub kokku tarbe korral Sõjaväe komissari kutsel ja on kreisi staabi koosolekul igal liikmel üks hääl.

§ 14.
Sõjaväekomissar peab lisaks:
a) nimetama maakonna ülemad;
b) andma näpinäiteid kaitseliitlaste sõjaväelisest harjutusest ja valvama nende harjutuste järele;
c) andma näpinäiteid Kaitse Liidu sõjariistade ja laskemoona hoidmises, ning
d) otsustama need asjad, mis maakonna ülem § 9 põhjal temale järelevaatamiseks esitatud.
Kreisi ülem peab ka valvama, et kreisi staabi otsused ei ole vastuseisukorras valitsuse ja Sõja(väe) asjanduse osakonna määrustele ja juhtnööridele.


IV KAITSE LIITUDE VAHEKORD KODANLISE VÕIMUDEGA.

§ 15.
Kaitse Liidust ärgu puutugu korrapidava võimude tegevust, kui need iseäraldi abi ei palu.
§ 16.
Korrapidava võimu esitajal olgu õigus, kui politsei võim nähtakse vähene olevad, kutsuda Kaitse Liitu abiks:
1) kui rahva hulk on näitanud tahtmist mässama hakata või rikkuda üleüldist julgeolekud (rahu) ja korda, tarvitades kaelakohtu seaduse 16 peat. §6 määrust; 26.
2) niisuguse isiku kinnivõtmiseks, kes mitte sõjaväelane pole, nii/sama ka kurjategia ja sõjaväe jooksikute tagaotsimiseks ja kinnivõmiste tarbeks;
3) niisuguste kardetavate kurjategijate ja vangide saatmiseks, keda tuntakse vägivallaliste iseloomude isikutena ehk kes juba varem on ära jooksnud, iseäranis, kui neid mitte ühel ajal saadetakse;
4) juhtumise korral, kroonu varanduse valvamiseks, kui see tarviline leitakse olevad;
5) tulekahjude ja metsapõlemise juhtumistel, veeuputuse ajal ja muudel suurematel üleüldistel õnnetuste puhul;
6) vahiteenistusesse, millal see eraldi määratud on, ning
7) kõikidel kordadel, kui kroonuteenijat omal jõul ei või takistada koerust või korratust või korda jalale seada.

§ 17.
Korrapidavaks võimuks, kellel § 16 põhjal õigus on paluda Kaitse Liidu abi, loetakse: maaherra (kuberner), maakonna ülem, maakonna ülema abid, politseimeister või see, kes tema või niisuguse ametniku asemel on. Iseäranis rutulisel juhtumisel on politsei kordnikul niisamasugune õigus.

§ 18.
Kaitse Liidu abi peab Sõjaväe komissarilt palutud saama ja kui teda ei ole koha peal maakonna ülemalt ehk iseäranis rutulisel juhumisel, alamalt, koha peal olevalt, ülemalt. Palve peab olema kirjaline, kui abi tarvitus niiväärt kiire ei ole, et kirjaliseks palveks aega ei jätku ja on seal tarvis ülestähentada põhjus, mis otstarbeks abi tarvitakse. Kui abiandmine ei kannata viivitust peab maakonna ülem või alam ülem asjakohaselt tegevusesse astuma, muul juhtumistel peab tema asjast kohe teatama lähemale vanemale ülemale ja ootama selle määrusi (käskusi). Palutud ja antud abist peab kordapidava võimu esitaja maaherrale (kubernerile) ja Kaitse Liidu ülem kreisi ülemale teatama.

§ 19.
Kaitse Liitu juhatab abiandmise juures asjakohane Kaitse Liidu ülem, siiski on kordapidava võimu esitajal, kellel kõigi peale vaatamata jäävad seaduslikud õigused ja kohused, võimus (õigus) märata, millal abiandmine tuleb lõpetada.

§ 20.
SÕJAVÄELIK (TISTSIBLIIN) kord.

Kui kaitseliitlane on kuriteo läbi süüdlane,tehtud, kas teenistuses olles või sellest väljaspool, käib juhtumine tistsipliin komisjoni arutuse alla, kus peale maakonna ja kantselei ülema, istuvad kolm, ühe aasta peale valitud kaitseliitlast liiget. Tistsibliin komisjoni juhatajana on maakonna ülem ja sekretärina kantselei ülem, kelle kohus on karistuste üle pidada nimekirja (raamatut). Niisugusel tistsipliin komisjonil on õigus teha kaitseliitlasele hoijatus, määrata ülimäärasele teenistuskorrale ja harjutusele, paigutada kaitseliitlast kõrgemast aukraadist alamale aukraadile ehk koguni väljaheita Kaitse Liidust.

Seda kõik, kellesse, see puutub, täitku.

Helsingis, 2 Augustil 1918a.

SOOME SENAT: (allkirjad)
l