Rannakaitse raketibaasid

[paharet]

Ju siis ei olnud sellist baasi.Muidugi loogikavastane likvideeriti 50-dad 60-dad rannakaitsepatareid,kuni Kroonlinnani välja aga asemele ei tulnud midagi.Ju siis peeti Soome lahte oma sisemereks kus midagi karta polnud.Läti kohta on küll teada,et 1 Reduudi pataljon asus seal Kuramaal ja ka Kaliningradi oblastis asus vähemalt 1 pataljon või ka rohkem.Eks oht NATO-lt lähtus ju sealt poolt.Siit postitustest olen välja lugenud,et ka Balti laevastiku lennuväeüksused Eestis puudusid.Aga lennuüksus võis ka mujalt startida ja õhk laev tüüpi raketiga laeva tabada.

[nublu]

Minule teadaolevalt baseerus (võib-olla baseerub veel praegugi) üks Balti mere laevastiku Su-24 polk kusagil seal Pihkva taga. Kasutas Ämari lennuvälja oma ettenihutatud baasina. Ülesandeks just laevade hävitamine.

[paharet]

Tänan info eest.Küllap siis oligi nii mõeldud,et laevastiku lennuvägi ründab vaenulke laevu ja selle ajaga oleks merele jõudnud minna ka raketikaatrite divisjon.Aga vähemalt 92 seda divisjoni reaalselt enam ei eksisteerinud.12 kaatrit seisid pooluppunult ja rüüstatult Paldiski Põhjasadamas.Raketid olid kaatritelt maha võetud.

[Kapral Karu]

Põhjasadamas oli alates 1990.a-st, mil allveelaevabrigaad likvideeriti, vaid nn "konservatsija" ehk siis meeskondadeta ja rakettideta konserveeritud kaatrid, sisuliselt utiil juba tollal. Paremad kaatrid olid Lõunasadamas (endises allveelaevade sadamas), 6-7 tk, ja küllap need ka lahkumisel kaasa võeti, kui neil veel mingi sõjaline väärtus oli.

[paharet]

Põhjasadamas oli alates 1990.a-st, mil allveelaevabrigaad likvideeriti, vaid nn "konservatsija" ehk siis meeskondadeta ja rakettideta konserveeritud kaatrid, sisuliselt utiil juba tollal. Paremad kaatrid olid Lõunasadamas (endises allveelaevade sadamas), 6-7 tk, ja küllap need ka lahkumisel kaasa võeti, kui neil veel mingi sõjaline väärtus oli.

92 oktoober Lõunasadamas neid enam polnud aga päris kindel pole kuna meie sinna territooriumile ei pääsenud.Läbi Lõunasadama käis Vene üksuste sõjatehnika väljavedamine.Sellel ajal oli Paldiski ikka veel kinnine linn ja piirivalvurid olid 10 mehega ainuke Eesti üksus linnas.

[Juss]

Muuseas on Iru baasist alles veel üks kaevikuliin ja punker (merele vaatega)
Avastasin pea 6 aastat tagasi kui isa rääkis et (Muugal oli suvila) et vene ajal oli mäe peal mingi väeosa kus maaalused käigud ja garaazhid. Kaevikuliin ise asub siis mööda vana narva maanteed sõites keerab uus tee vasakule muuga aedlinna, vahetult enne mäe algavat langust tuleb auto keerata mahasõidule (lõpetamata) ja jalutada mööda mäeharja paremale (ca 500 meetrit). Liin ise ca.20 meetrit pikk. sinna piirkonda jäävad ka sellised nagu garaazhide varemed ja edasi minnes veel vene aegsed hooned paekivist ehitusstiili poolest meenutavad sidepati maju. Isa mainis ka et need olid nende arvates piirivalvurid aga krt seda teab

[donnervetter]

Teenisin sundaega 80ndate alguses Leningradi mereväe baasis ja sealsed ohvitserid ütlesid, et Balti meri ja Soome laht ei on strateegilises (sõjalaevastik) mõttes nö teisejärguline. Põhiline on põhi ja ida (Põhjalaevastik ja Vaikse ookeani laevastik).

[Kapral Karu]

Teenisin 70-ndate keskel Vaikse-Ookeani laevastikus (Kamtšatkal) ja otse meie kõrval oli taoline väeosa (P-35´tega). Nendega oli tihe läbikäimine nii igapäevaselt, kui ka õppuste raames ning kuna puutusin kokku ka vastava õppuste dokumentatsiooniga, siis võin öelda, et minu teada Eesti territooriumil sellelaadset üksust Balti mere Laevastiku koosseisus ei olnud.

70.-il üsna kindlasti sellist väeosa Eestis paikselt ei olnud, küll aga võis nt Lätis Ventspilsis paiknenud rannaraketipolgu (70.-te alguses mõne aasta divisjon) mõni allüksus käia Eestis õppustel või "dežuurimas". Aga 60.-il võis midagi sellist olla küll.

Ühest küljest on looduseuurijad maininud Naissaarel mingite salajaste rakettide olemasolu 60.-te alguses, s.t enne seniitraketidivisjoni rajamist (1968). Ka Maa-ameti Pärandkultuuri rakenduses on mainitud, et Põhjaküla "raketibaas" rajati 60.-te alguses.

Teisest küljest, Ventspilsi raketipolk rajati seal varem asunud rannasuurtükidivisjoni baasil. Ka Naissaarel asus 1960. a-ni samalaadne divisjon -- s/o 10490. Seni teadaolevalt likvideeriti Eestis 1960.a jooksul viimased rannapatareid (läksid Hruštšovi "milion dvesti" alla -- viimase NL RJ ühepoolse vähendamise alla 1 200 000 mehe võrra), alles jäi vaid üks järelveetav SM-4-1 patarei 4 suurtükiga (ja vist vähendatud koosseisuga) Paldiskis (343. Punalipuline järelveetav suurtükipatarei, s/o 63935). 1.10.1970-st asus ta Tallinnas "10. kilomeetril" -- Astangu linnakus, 30.09.1972-ks saadeti laiali (tehnika konserveeriti lattu ja kasutati kordusõppuste ajal, viimati taastati väeosa kordusõppustega 1988.a). Selle komandöriks oli vanemleitnant.

Ka Naissaarel olevat suurtükipatareid likvideeritud hiljemalt 1960.a jooksul. Ent väeosa 10490 säilis veel vähemalt 1964. või 1965. a-ni ja selle komandöriks oli alampolkovnik (oli tollal Naissaare garnisoni ülem; miinilao komandör oli 3. järgu kapten). Väeosa tähtsust näitab ka see, et selle sideülem oli majori auastmes. Seega pidi see olema kas polk või üksik divisjon. Kuna rannasuurtükiväeosade aeg oli tolleks ajaks praktiliselt ümber, pidi see olema midagi muud. Aga mis?

Äkki formeeriti ka siin samalaadne polk või divisjon laevavastase raketikompleksiga "Sopka"? Nende laskeulatus oli u 130 km, nii et Eesti kohal võis vabalt olla "auk", mis tuli kuidagi täita. 60.-te lõpus kadus vajadus pidada Eestis sellist väeosa, kuna uus raketikompleks "Redut" küündis enam kui 400 km kaugusele. (Sellel polnud siiski pikka iga, järgmine kompleks tehti taas väiksema laskeulatusega.)