Heade mõtete teema.
Mina olen mõned puud traadist keerutanud ja siis pahtliga katnud. Viimase kihi pahtlit veel krobeliseks kraapinud. Proovisin korra ka voolimissavi (ise kivistuvat) aga see kahjuks ei kleepu hästi ja praod jäävad sisse. Esialgu on mul puud kõik talvised - põhjus lihtne - pole veel head lehtede tegemise materjali leidnud.
Okspuude tegemisel osta lillepoest asparaagust ja selle oksad on just nagu puu okkad. Peale kokkukleepimist kata lakiga ja säilib igavesti.
Okspuude tegemisel osta lillepoest asparaagust ja selle oksad on just nagu puu okkad. Peale kokkukleepimist kata lakiga ja säilib igavesti.
Pakkuda võib filateeliat perioodist 1918-1941.
www.aiaimpeerium.ee
www.aiaimpeerium.ee
Kui juba teema läks dioraamide peale siis küsiks kohe ka ennast kergelt kummitava küsimuse ära.
Nimelt millest teete tavaliselt dioraamide aluspinna ? Ise olen tähele pannud, et tehakse vahtplasti tükkidest ja pärast valatakse EPO'ga üle. Kuna see on ainult pelgalt arvamus piltidel põhjal siis oleks huvitatud reaalsest infost, et kas minu väide vastab tõele ja ehk on kellegil pakkuda mingit asjalikumat varianti selle töö jaoks.
Nimelt millest teete tavaliselt dioraamide aluspinna ? Ise olen tähele pannud, et tehakse vahtplasti tükkidest ja pärast valatakse EPO'ga üle. Kuna see on ainult pelgalt arvamus piltidel põhjal siis oleks huvitatud reaalsest infost, et kas minu väide vastab tõele ja ehk on kellegil pakkuda mingit asjalikumat varianti selle töö jaoks.
-
- Liige
- Postitusi: 785
- Liitunud: 28 Apr, 2007 7:33
- Asukoht: Mustvee
- Kontakt:
Hmmm....EPO't küll kasutama ei hakkaks!
Põhiliselt valatakse kipsi, krovi ja muu sellisega üle.Aga see almumine osa võib olla ükskõik mis asi, oleneb mudelistist, mina kasutan nimelt neid siniseid magamismatte, mida telgis kasutatakse, vist stürovaht?
Kasutatakse ka vahtplasti, mõned kasutavad mingit 'Urethane foam'-i mida Eestis pidi ka leiduma.
Marek
Põhiliselt valatakse kipsi, krovi ja muu sellisega üle.Aga see almumine osa võib olla ükskõik mis asi, oleneb mudelistist, mina kasutan nimelt neid siniseid magamismatte, mida telgis kasutatakse, vist stürovaht?
Kasutatakse ka vahtplasti, mõned kasutavad mingit 'Urethane foam'-i mida Eestis pidi ka leiduma.
Marek
Selge, tänan. Jälle natukene targem.skeletondude kirjutas:Hmmm....EPO't küll kasutama ei hakkaks!
Põhiliselt valatakse kipsi, krovi ja muu sellisega üle.Aga see almumine osa võib olla ükskõik mis asi, oleneb mudelistist, mina kasutan nimelt neid siniseid magamismatte, mida telgis kasutatakse, vist stürovaht?
Kasutatakse ka vahtplasti, mõned kasutavad mingit 'Urethane foam'-i mida Eestis pidi ka leiduma.
Marek
jhm...Luciano kirjutas:Mina olen mõned puud traadist keerutanud ja siis pahtliga katnud. Viimase kihi pahtlit veel krobeliseks kraapinud. Proovisin korra ka voolimissavi (ise kivistuvat) aga see kahjuks ei kleepu hästi ja praod jäävad sisse. Esialgu on mul puud kõik talvised - põhjus lihtne - pole veel head lehtede tegemise materjali leidnud.
Okspuude tegemisel osta lillepoest asparaagust ja selle oksad on just nagu puu okkad. Peale kokkukleepimist kata lakiga ja säilib igavesti.
traadist lihtne neid tüvesi teha ja siis millegiga kokku mätsida aga keegi siis puid rohkem ei tee ???tahaks ikkagi midagi panna lehtedeks...
liitun mudelihuvilistega:D...
Asi selles ongi, et pole ingliskeelne... Nooremal põlvkonnal on just venekeelsest tekstist tihtipeale raske aru saada, seal ka ju üksjagu tehnilisi termineid. Aga alustuseks panen üles lingid, tõmba alla ja paki lahti, saadud PDF faili nimi on kirillitsas, see tuleb ära vahetada, muidu ei saa massin aru, millega tegemist. Igatahes minu oma ei saanud.
Esimene siis M-Hobbi 2000/5 (27), lehekülgedel 6-8 leiab puude teemal nii mõndagi kasulikku:
http://rapidshare.com/files/24185302/029.rar
Teine on M-Hobbi 2002/6 (40) ja leheküljed 31-35 pajatavad puude meisterdamisest päris põhjalikult:
http://rapidshare.com/files/24189573/041.rar
Urmas.
Esimene siis M-Hobbi 2000/5 (27), lehekülgedel 6-8 leiab puude teemal nii mõndagi kasulikku:
http://rapidshare.com/files/24185302/029.rar
Teine on M-Hobbi 2002/6 (40) ja leheküljed 31-35 pajatavad puude meisterdamisest päris põhjalikult:
http://rapidshare.com/files/24189573/041.rar
Urmas.
Lugemist nagu tapab, ehk kulub kellelegi marjaks ära!
http://ihtik.2x4.ru/military_10oct2007/ ... #8470;.rar
http://ihtik.2x4.ru/military_10oct2007/ ... #8470;.rar
värvi segamisest...
... ventilaatoriga:
tõmban kleeplindiga värvipoti ventilaatori laba külge ja las sõidab. pöörded soovitav siiski madalad hoida ja teip tugev ja purk kõvast kinni. muidu võib lae ka kogemata ära värvida...
... ventilaatoriga:
tõmban kleeplindiga värvipoti ventilaatori laba külge ja las sõidab. pöörded soovitav siiski madalad hoida ja teip tugev ja purk kõvast kinni. muidu võib lae ka kogemata ära värvida...
https://www.facebook.com/panzerwerke
Bitte kommen sie in nach käsikaudu, aber vorsicht: esikus on dunkel ja tulistatakse !
See ventilaatori värk tundub pigem tsentrifuug separaatoriks sobivat.Noh pöördeid jääb küll paarikümne tuhande jagu väheks, et asi õieti toimiks.
Värvi segamiseks oleks siiski rohkem loksutamist vaja.
Toomas
Värvi segamiseks oleks siiski rohkem loksutamist vaja.
Toomas
Kui kaks inimest suudavad pimedas teki all ilma abivahenditeta valmis teha kolmanda inimese, siis igasugune mudeli kokkupanemine peaks olema käkitegu.
noh, eks ole laborites mõne tsentrifuugiga varajases nooruses kokku puututu küll. sai ka selle üle mõteldud... aga eks oleneb ikka jah pöörlemiskiirusest ja mingil määral ka asetusest. tsentrifuugis minu mälu mööda asetseb reagenti hoidev nõu paigal ning tiirelb ümber oma telje. ventilaatori puhul on värvipott seotud ühe laba külge ja möllab täie rauaga mööda trajektoori. seega on asetus pidevas muutumises ning vedelik loksub sees ringi pidevalt. seega separeerimist ei teki. (nagu ka siin varemkirjeldatud velotrenažööri meetodi puhul)
https://www.facebook.com/panzerwerke
Bitte kommen sie in nach käsikaudu, aber vorsicht: esikus on dunkel ja tulistatakse !
Teoorias peaks ju selline tsentrifuugimeetod hoopistükkis värvist pigmendiosakesed ühte serva ja lahustava olluse teise suruma. kusjuures mida suurem pöörete arv, seda kiiremini ja kõvemini asja kinni kitib... Ja kui ventika pöörded on ühtlased, siis peaks ka värvipurk suht samas asendis püsima, järelikult töötab nagu tsentrifuugki- tulutult värvisegamise jaoks
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Nojah, ka minu arvates ei saavuta tsentrifuugi põhimõttel töötava agregaadiga midagi head, mul on olnud tegemist kinnivajunud pigmendiga ja seda ühtlaseks masiiks segada on ikka päris nüri töö küll.
Lahenduseks oli kusagil 1,5 mm terastraadi jupi otsa väänatud tilluke aas, seepeale pistsin saadud vispli Proxxonisse ja segasin kõige madalamate pööretega purgis ringi. Seegi võttis omajagu aega, aga igatahes palju vähem, kui "käsiajamiga" solberdades.
Ahjaa, kõige mugavam meetod on ilmselt väike vibrolaud - värvipurk kahepoolse teibiga selle külge kinni, laud tööle ja las piniseb. Tulemus on üllatavalt hea, võimalik et selleks sobib ka vibrolihvija.
Urmas.
Lahenduseks oli kusagil 1,5 mm terastraadi jupi otsa väänatud tilluke aas, seepeale pistsin saadud vispli Proxxonisse ja segasin kõige madalamate pööretega purgis ringi. Seegi võttis omajagu aega, aga igatahes palju vähem, kui "käsiajamiga" solberdades.
Ahjaa, kõige mugavam meetod on ilmselt väike vibrolaud - värvipurk kahepoolse teibiga selle külge kinni, laud tööle ja las piniseb. Tulemus on üllatavalt hea, võimalik et selleks sobib ka vibrolihvija.
Urmas.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 11 külalist