Nüüd hakkab siis pihta tüüpiline vingerdamine. Kasutaja Krizz nimelt ei väitnud, et Larka sai "riigivanema valimiste osa" jooksul rohkem toetusallkirju jne.Toetusallkirjade kogumine on otseselt riigivanema valimiste osa. Ilma selle osata ei saagi olla valimisi.
Meenutan veelkord mida kasutaja Krizz väitis:
Sellest sõnastusest järeldub, et riigivanema valimised viidi läbi, sest ainult sellisel juhul saab toimuda häälte saamine, see tähendab hääletamine, mille tulemusena keegi valitakse. Toetusallkirjade kogumine polnud oma iseloomult hääletamine. Ja just seda, et riigivanema valimisi ei viidud läbi, pidasin silmas, kui väitsin, et valimisi ei toimunud.... sest Larka sai riigivanema valimistel üksi rohkem hääli, kui vastaskandidaadid kokku!
Ning see polnud ju ainukene väide-pärl. Lause esimene pool sisaldas veel teistki:
Oletame, et kasutaja Krizzil keel vääratas ja ta mõtles tegelikult toetusallkirju. Ainuke asi, et toetusallkirjade arvud ei tõesta veel midagi rahva "valdava enamuse" kellegi selja taga olekust. Vaadaku keegi järele, aga Marandi vist midagi seletas seal, et maarahvas ei jõudnud täiel määral oma allkirju andma hakata enne pööret. Aga vapsid olid eelkõige nö linnapööbli liikumine. Maarahvas valdavalt neid ei toetanud.Ja rahva valdav enamus nende seljataga ka oli, sest Larka sai riigivanema valimistel üksi rohkem hääli, kui vastaskandidaadid kokku!
Kõigile, kes ei väsi seletamast rahva "valdavast toetusest" vapsidele, ei väsi ma meenutamast kohalike omavalitsuste valimiste tulemusi jaanuaris 1934: vapsidele linnas 37,6 % ning maal 8,9 %.
Ruusmann raamatus "Eesti maast ja rahvast...", lk 273
Ent ligi kolmveerand Eesti rahvastikust elas maal.
See, et vapside põhiseaduseelnõu sai 1933 suure toetuse, on tõsi, aga: "Maal oli eelnõu võidu peamõjuriks põllumeestekogude agitatsioon ning eriti K. Pätsi, J. Laidoneri ja K. Einbundi üleskutsed".
Ruusmann raamatus "Eesti maast ja rahvast...", lk 269