Nu ma arvan, et see teema siin on õige koht kuhu postitada EU sisest trianglit täna.
Pagulaste teema on küll haakuv, aga mitte siiski päris see, kuhu neid poste panna ma arvan.
Antud posti kontekstis siis teemaks hetkel peaasjalikult Ungari ja Poola & EU suhted.
IMHO kogu selle EU "laialilammutamise" taga on vähemalt õrnalt tunda ka VF karvast kätt.
Eelnevad viited (Poola ja Ungari peaministrite väljaütlemised ja igasugused uudised Saksa jm tegelaste vaibale kutsumiste kohta sai pandud põgenike teemasse ja ei hakka neid siia ümber kopeerima).
Alustan siin selle teemaga siis tänastest jooksvatest uudistest.
Sissejuhatuseks ERR uudis 08.01.2016 hetkeolukorrast meil.
Euroliidu maine kukkus eestlaste silmis järsult
ERR
Eestlaste suhtumine Euroopa Liitu halvenes möödunud aastal märkimisväärselt. Ülekaalukalt suurimaks ohuks liidule peavad eestlased sisserändajaid, näitab värske Eurobaromeetri uuring.
Möödunud aasta sügisel korraldatud küsitlus näitas, et Euroopa Liidu mainet peab positiivseks 36% eestlastest. Kevadel oli vastav näitaja 49%.
Euroopa Liidu maine langes sel ajavahemikul koguni 24 liikmesriigis, kuid mitte üheski riigis polnud langus nii suur kui Eestis.
Euroopa Liidu keskmine oli 37%. Esikohal oli Rumeenia (57%), järgnesid Poola (55%), Iirimaa (54%), Leedu (53%) ja Horvaatia (51%). Kehvemana näevad Euroopa Liidu mainet Kreeka ja Küpros (22%) ja Austria (23%).
Suurimaks mureks on immigratsioon
Euroopa Liidu suurimaks murekohaks peab 58% liikmesriikide elanikest immigratsiooni. Eesti 79% oli suurim näitaja kogu Euroopa Liidu arvestuses.
Seejuures on riikide vahel üsna suured erinevused. Eestile järgnevad Tšehhi, Taani ja Saksamaa (kõik 76%), samas kui Portugalis (31%) ja Hispaanias (39%) ei peeta seda nii suureks probleemiks.
http://uudised.err.ee/v/d9ff8c0c-c976-4 ... f4003bfe8c
______________________________________________________________________________
Poola võidakse uue seaduse tõttu Eurovisioni lauluvõistluselt välja visata
13. jaanuar 2016 10:33
Poola valitsuse sammud suurema kontrolli haaramiseks avalik-õigusliku meedia üle võivad viia Poola eemaldamisele Eurovisioni lauluvõistluselt.
Euroopa ringhäälinguliit (EBU), mis lauluvõistlust korraldab, teatas, et uurib muudatusi Poola meediaseaduses, vahendab Politico.
„Kui nad rikuvad EBU statuute, on meil nendega probleem,“ ütles EBU president Jean-Paul Philippot Financial Timesile. Philippot hoiatas teisipäeval, et Poola võidakse isegi organisatsioonist välja heita, mis tähendaks ühtlasi ka Eurovisioni lauluvõistluselt eemaldamist.
Poola avalik-õigusliku televisiooni TVP uus juht ja valitseva erakonna PiS endine poliitik Jacek Kurski ei ole Eurovisioni lauluvõistluse viimaste arengusuundade suur fanaatik.
Kurski on nimetanud lauluvõistluse hiljutist võitjat Conchita Wursti kultuurilise agressiooni näiteks, soovaliku sotsiaalmudeli läbisurumiseks. „See ei ole maitsekas, kui gei paneb selga kleidi ja liimib ette habeme. See pole vaadatav,“ ütles Kurski.
Veel ütles Kurski Wursti kohta, et viimane on „tundmatu homo, kes võitis võistluse ja kes oli vaatepilt, mis ründas elementaarset head maitset ja poola perekonna põhimõtteid“.
Poola 2014. aasta Eurovisioni lauluvõistluse laul oli ilmselt rohkem Kurski maitse järgi. Numbris pealkirjaga „Me oleme slaavlased“, esinesid Poola rahvariietes vormikad tüdrukud, kes kloppisid provokatiivselt võid ja pesid pesu.
http://www.delfi.ee/a/73412975
Euroopa Komisjon arutab Poola olukorda seoses ajakirjanduse kontrollimisega
ERR
Euroopa Komisjon asub täna arutama õigusriigi olukorda Poolas. Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker on varem maininud, et mingite tõsiste Poola-vastaste sanktsioonide kehtestamine on siiski ebatõenäoline.
Poola president Andrzej Dudat toetab pärast kaheksat opositsiooniaastat sügisel võimule tulnud euroskeptiline Seaduse ja Õigluse parteid, kelle katsed kohtuvõimu ja ajakirjandust oma kontrolli alla saada teevad ärevaks nii Euroopa Komisjoni kui ka õigusrühmitusi, vahendasid ERR-i teleuudised.
Varssavis toimus läinud laupäeval umbes 20 000 osavõtjaga meeleavaldus, kus protestiti uue meediaseaduse vastu.
Poola endine president Lech Walesa on teatanud, et praegune Poola valitsus tegutseb Poola huvide vastu.
http://uudised.err.ee/v/18b2b28f-9865-4 ... 840b409367
Minu LEMMIK
Ahto Lobjaksa võtab sõna.
Lobjakas: Poolast on saanud Ida-Euroopa nõrkuse demonstratsioon
ERR
Poliitikavaatleja Ahto Lobjakase sõnul on Poolast saanud Ida-Euroopa nõrkuse demonstratsioon. Tema sõnul peaks Eesti hindama rohkem suhteid riikidega, kus on stabiilne ja demokraatlik kurss.
"Poolast on saanud Ida-Euroopa nõrkuse demonstratsioon. Kolmapäeval arutab Euroopa Komisjon riigi rahvusradikaalse Seaduse ja Õigluse partei poolt moodustatud valitsuse katseid allutada endale riigi meedia ja kohtusüsteem. Kuigi teoreetiliselt võib protsess võtta Poolalt hääleõiguse Euroopa Liidu juhtorganites, on see ebatõenäoline," rääkis Lobjakas oma kommentaaris Vikerraadios.
Küll aga on Lobjaka sõnul see pretsedenditu tähelepanu märgiks, et demokraatia ja õigusriik Poolas on ohus nagu ei kunagi varem raudse eesriide langemisest saadik. Tema sõnul ei saaks Poolas toimuv juhtuda USA-s või Suurbritannias, kus majoritaarsed süsteemid toovad regulaarselt võimule ühe partei. "See, mis USA-s ja Suurbritannias on olemas ja mis Poolas puudub, on tasakaalumehhanismid. Määravad neist ongi iseseisev kohtusüsteem ja vaba ajakirjandus."
Lobjakas rääkis, et Eestiski leidis ära trükkimist üks Poola ajakirjanike liidu juhatuse avaldus, mis teravalt tõrjus Euroopa Liidu sekkumist. "Avaldus nimetab Poola riigimeedia senist seisu patoloogiliseks, seal olevat puudunud tõeline arvamuste paljusus. Just 30.detsembri uue valitsuse uus meediaseadus olevat esimene samm ehitamaks ruumi ausale ja pluralistlikule debatile," lausus ta.
"Seda põhjakorealikku üllitist kontekstivabalt tõlkinud Eesti väljaanded ei süüvinud teemasse ega võtnud ühendust sõltumatute Poola allikatega. Küll tegid seda piirideta ajakirjanikud, Euroopa Ringhäälingu Liit, Euroopa Ajakirjanike Liit, mis kõik mõistavad hukka seaduse, mis lubab valitsusel poliitilise suva järgi vallandada ja palgata riigi TV, riigiraadio ja riigi uudisteagentuuri juhte. Euroopa Nõukogu, mille liige on ka Eesti, ütleb, et seadus seab ohtu avaliku meedia sõltumatuse," rääkis Lobjakas.
Lobjakas vahendas, et ka USA välisministeerium teatas, et on sügavas mures Poola demokraatia pärast. "Poola demokraatia kriis pole vaid ühe riigi probleem. Poola ambitsioon mängida regionaalse liidri rolli kisub kriisi nii Euroopa Liitu kui ka NATO-t," leiab Lobjakas.
"Varssavi uus väga ründav toon Saksamaa suunal ennustab vaid halba, riik isoleerub taas, ühelpool Saksamaa, mida vähemalt põlvkonnaks jääb domineerima tänane liberaalne poliitika, teisel Venemaa, mis samuti niipea ei muutu. Eesti jaoks tähendab see kõik president Toomas Hendrik Ilvese Poola orientatsiooni pankrotti," sõnas ta.
"Eesti Poola orientatsioon ilmestab paradoksi. Me otsime mugavusliitlasi riikidest, kus ühed valimised võivad kõik pea peale pöörata, ega hinda stabiilse, võibolla igava, kuid kindlalt demokraatliku kursiga lähemaid naabreid, kellega meid peaksid siduma jäävad väärtused," lõpetas Lobjakas.
Toimetas Aleksander Krjukov
http://uudised.err.ee/v/valismaa/2f6fac ... stratsioon
*******************************************
Kreeka kreeditoridele: meie taktikaline taganemine on möödas
Kreeka valitsuses võtmetähtsusega tööminister Georgios Katrougalos esitas eile värske väljakutse rahvusvahelistele kreeditoridele, kes peaksid loobuma edasistest kasinusnõuetest ning lubama Kreekal saavutada oma eelarvelised eesmärgid majanduskasvu stimuleerimise abil.
Katrougalos ütles Wall Street Journalile antud intervjuus, et valitsev erakond Syriza ei ole loobunud võitlusest kasinuse vastu – vaatamata taktikalisele taganemisele mullu, kui Kreeka kreeditoride surve all eelarvekärbetele alla kirjutas.
«Me ei ole võitnud lahingut, kuid sõda jätkub,» ütles Katrougalos, kes tõotas seista vastu edasistele pensionikärbetele, mida mõned kreeditorid peavad vältimatuks.
Nagu näitavad tööministri ja teistegi Kreeka valitsustegelaste, nende hulgas peaministri Alexis Tsiprase hiljutised väljaütlemised, leidub Kreeka ja peamiste kreeditoride – euroala valitsuste ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) – vahel veel tugevaid lahkhelisid.
Parasjagu vaatavad kreeditorid läbi Kreeka värskeimaid ettepanekuid pensionikulutuste kokkuhoidmiseks, mis aga jätavad puutumata praegu väljamaksmisele kuuluva raha.
Mõnede kreeditoride, eriti Saksamaa ja IMFi hinnangul on Kreeka pensionid riigi nõrka majandust arvestades ikka veel liiga helded, kuigi neid on viimastel aastatel korduvalt kärbitud.
«Meie jaoks on 12. kord pensione kärpida punane joon,» kinnitas Katrougalos ja juhtis tähelepanu sellele, et alates aastast 2010 on kreeklaste pensione eri päästepakettide raames kärbitud juba ligikaudu 40 protsenti.
http://bit.ly/1N6POL1