T-34, kui hea või halb ta siis oli?
T-34 kütusesüsteemi manuali tarvis.
Oskab keegi näidata viidet antud isendi kütusesüsteemile? Võib olla vabalt venekeelne. Vaja ka kütusepumba ja etteande pumba skeemi. Ja kahjuks seda oleks tarvis juba täna õhtuks.
Huvitun maisest rasketehnikast.
T-34, kui hea või halb ta siis oli?
Tervitus!
Alustan teemat, et edaspidi võiks kogu T-34 kohta käiva mõttevahetuse leida ühest kohast, hetkel on kõik selleteemaline väga paljudes erinevates arutlustes laiali.
Ja üritan intrigeerida kah: kes mida arvab - kas T-34 kujundus (mootor ja jõuülekanne taga, vastukaaluks siis saksa masinatel levinud mootor taga, jõuülekanne ees) oli tingitud konstruktorite ettenägelikkusest või millestki muust?
Urmas.
Alustan teemat, et edaspidi võiks kogu T-34 kohta käiva mõttevahetuse leida ühest kohast, hetkel on kõik selleteemaline väga paljudes erinevates arutlustes laiali.
Ja üritan intrigeerida kah: kes mida arvab - kas T-34 kujundus (mootor ja jõuülekanne taga, vastukaaluks siis saksa masinatel levinud mootor taga, jõuülekanne ees) oli tingitud konstruktorite ettenägelikkusest või millestki muust?
Urmas.
- Würger 190G
- Liige
- Postitusi: 2040
- Liitunud: 27 Sept, 2005 12:57
- Asukoht: Harjumaa
- Kontakt:
Ja need dokud ja topid DISCOVERY kanalilitelt on tõesti näitajad, kuula ja loe supakaid, kodanikud toimetajad on kõik vanade, NSVL ajal ilmunud info küüsis. Vaesekesed ei suuda sageli isegi korrektselt tehinilisi näitjaid esitada, rääkimata sellest, mis pilt jookseb ja kuidas tekst sellega ei klapi. Selge see siis T-34 the best. Neid saateid võib vaadata ja taustaks Motorhead`i kuulata.Hellcat kirjutas:siin oli kuskil discovery kanali peal saade top 10 tankid,seal sai t-34 esimese koha,ja tänu lihtsusele...seega peax hea tank ikka olema...sakslasedgi imestasid selle peale,kui lihtne see on aga samas nii tõhus...
Tõhus...Mass tapab.
Viimati muutis Würger 190G, 21 Aug, 2008 13:59, muudetud 1 kord kokku.
- ugandiklubi
- Liige
- Postitusi: 1113
- Liitunud: 10 Juun, 2004 15:02
- Asukoht: Tartu või Sinimäe
- Kontakt:
Et asi natu selgem oleks lisan ka mõne joonise , tegemist siis T-34 /76 (Kahur l-11 ) ja panzer IV
Viimati muutis ugandiklubi, 21 Aug, 2008 23:02, muudetud 1 kord kokku.
vaidleks Hellcatile mõnes osas vastu. tõesti oli T-34 selles filmis esitletud ning loetud ka top 10 olevaks, aga esimeseks ta ei tulnud. esimene oli hoopis - üllatus! üllatus! - Leo 2. T-34 võis seal platseeruda 3. või sealt allapoole. sõna võtsid selles filmis nii II MS läbiteinud tankistid, kui ka ajaloolased-tehnikahuvilised.
klaariks alustuseks ühe vale ära, mida siin foorumil on levitatud:
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 014#122014
Отечественные бронированные машины. ХХ в. Т. 2. 1941-1945 гг. lk.170
ja minu poolt ka üks provokatsioon:
kas olete üldse kindlad, et nõukogude tankil mootor taga oli ? Kuidas oleks selline jaotus: lahinguosa ees, mootor keskel ja jõuülekanne taga
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 014#122014
tegelikult jäi esiplaadi paksus samaks, ehk siis 45 mm.T-34/85 sai [...] ning esiplaadi paksus juba 65mm.
Отечественные бронированные машины. ХХ в. Т. 2. 1941-1945 гг. lk.170
ja minu poolt ka üks provokatsioon:
kas olete üldse kindlad, et nõukogude tankil mootor taga oli ? Kuidas oleks selline jaotus: lahinguosa ees, mootor keskel ja jõuülekanne taga
Ei näe provokatsiooni, ei tasu asja ületähtsustada.Igaüks võib jagada masinat sektsioonideks nagu tahab nt juhtimissektsioon- lahingusektsioon- mootorisektsioon- jahutussektsioon- jõuülekandesektsioon või kütusesektsioon- juhtimissektsioon- lahingusektsioon- mootorisektsioon- jahutussektsioon- kütusesektsioon- jõuülekandesektsioon või siis lahingusektsioon- mootorisektsioon jne jne jne.On nüüd vaja tühjast tüli teha.ja minu poolt ka üks provokatsioon:
kas olete üldse kindlad, et nõukogude tankil mootor taga oli ? Kuidas oleks selline jaotus: lahinguosa ees, mootor keskel ja jõuülekanne taga
T-34 ruumijaotus pärines eelkäiatelt (sealhulgas 1938 aasta projektid A-20 ja A-32, hilisem T-32), ei hakatud midagi uut katsetama, sest selliseid oli juba toodetud. Samas on selline agregaatide paigutus ruumiliselt väga ebaotstarbekas. Saksa masinatel kasutatu jättis rohkem vaba ruumi, seega oli ka meeskonnal mugavam tegutseda.
Üleüldse on T-34 tootmisse jõudmine üks suur juhuste kokkulangemine.
Mootori asukohast. Kuna Eesti kaitseväel tankid puuduvad, siis ilmselt puudub seal ka selle alane terminoloogia. Selle pärast lähtun NL-i armee omast. Tanki korpuses on üldjuhul kaks osa:
1. Lahinguosakond e. meeskonnaruum
2. Mootoriruum, mis klassikalise ülesehituse korral on koos transmissiooniga.
Need saavad paikneda üks ees ja teine taga või vastupidi, ja on eraldatud teineteisest vahesinaga. On ka erandeid, kus juht paikneb ülejäänud meeskonnast eraldi. Torn on meeskonna ruumi osa.
Tahtsin öelda, et tanki puhul räägitakse meeskonnaruumist ja mootoriruumist, mitte mootori asukohast. Umbes, et kas Ferrary on kesk- või tagamootriga.
Üleüldse on T-34 tootmisse jõudmine üks suur juhuste kokkulangemine.
Mootori asukohast. Kuna Eesti kaitseväel tankid puuduvad, siis ilmselt puudub seal ka selle alane terminoloogia. Selle pärast lähtun NL-i armee omast. Tanki korpuses on üldjuhul kaks osa:
1. Lahinguosakond e. meeskonnaruum
2. Mootoriruum, mis klassikalise ülesehituse korral on koos transmissiooniga.
Need saavad paikneda üks ees ja teine taga või vastupidi, ja on eraldatud teineteisest vahesinaga. On ka erandeid, kus juht paikneb ülejäänud meeskonnast eraldi. Torn on meeskonna ruumi osa.
Tahtsin öelda, et tanki puhul räägitakse meeskonnaruumist ja mootoriruumist, mitte mootori asukohast. Umbes, et kas Ferrary on kesk- või tagamootriga.
T-34 jaotus sektsioonideks pärineb tõepoolest eelkäijatelt, kuid sellel kõigel on ka laiem taust. Raamatus "Bojevõe mashinõ Uralvagonzavoda, T-34" kirjutatakse, et omal ajal kaaluti päris palju transmissiooni viimist ette, mis oleks võimaldanud tanki jaoks palju optimaalsemat kujundust, tehti päris palju arvutusi, kuid need näitasid, et see pole puhttehniliselt võimalik. Nii T-34, kui ka KV käigukastid pluss lõppülekanne paistsid silma oma suurusega, mistõttu nad ei oleks tanki esiossa lihtsalt ära mahtunud. Otseseks süüdlaseks oli paljukiidetud diiselmootor - nominaalvõimsuse saavutas ta palju madalamatel pööretel, kui sakslaste poolt kasutatud bensiinimootorid. Seega oli pöördemoment väntvõlli otsal ka palju suurem, suhe ei olnud just päris kahekordne, kuid vajas siiski juba esimeses ülekandes jämedamaid võlle, palju tugevamaid (seega ka kogukamaid) laagreid, hammasrattaid ja muud. Mis iseenesest mõista nõudis ka palju suuremaid kartereid. Arvestades tolleagset nõukogude poole tootmise taset, ei oldud lihtsalt võimelised tootma diislile sobivat käigukasti koos lõppülekandega, mis oleks tanki esiossa ära mahtunud.
Nii et kõik muinasjutud "geniaalsest" kujundusest jäävadki vaid muinasjuttudeks, mis olidki mõeldud rumalale lihtsurelikule patriootliku kasvatustöö raames.
Nii et kõik muinasjutud "geniaalsest" kujundusest jäävadki vaid muinasjuttudeks, mis olidki mõeldud rumalale lihtsurelikule patriootliku kasvatustöö raames.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist