www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 23 Sept, 2019 8:05

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 150 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 ... 10  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 13 Sept, 2008 21:10 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Juun, 2005 13:44
Postitusi: 872
Viimasel KL RÕK il 130 planeeritust ilmus kohale 50. Nutune ju!!! Tavalisi reserviste tuleks arvatavasti veel vähem.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 13 Sept, 2008 23:38 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 0:55
Postitusi: 1535
Lupus kirjutas:
Viimasel KL RÕK il 130 planeeritust ilmus kohale 50. Nutune ju!!! Tavalisi reserviste tuleks arvatavasti veel vähem.


Väidetavalt ütleb viimaste aastate statistika, et kaitseväe õppekogunemistele (nii vähe, kui neid on korraldatud) ilmub kohale protsentuaalselt rohkem mehi, kui kaitseliidu RÕK-idele. Kaitseväe omadel jääb see pisut üle 50 protsendi (polegi väga paha tulemus, arvestades seda, et enamus reservväelasi on teeninud aastate eest), Kaitseliidul aga alla 50 prossa.

Ühest küljest on see justkui enam kui kummaline - kaitseliitlased peaksid nagu olema Eesti patriootide parim osa, kes kunagi ei kõhkle isamaa kutsel relva haaramast jne. Tegelikult on aga asi selles (nii olen mina vähemalt aru saanud), et Kaitseliidu RÕK-ide madal osaluprotsent tuleneb sellest, et RÕK-ile kutsuatakse valimatult nii aktiivseid kaitseliitlasi kui ka surnud hingi, kes on ennast kunagi Kaitseliitu kirja pannud, paar korda ka väljaõppes osalenud ja pärast seda.... teadagi. Iseenesest on isegi hea, et sellised surnud hinged RÕK-ile kohale ei roni - sellistele meestele varustuse ja relva andmine, väljaõppe ja toidu andmine on puhas maksumaksja raha raiskamine, kuna selliste surnud hingede sõjaline väärtus (kui nad just aega pole teeninud) on suht nullilähedane.

Mis puudutab hummeli poolt toodud kahe brigaadiga struktuuri, siis on see minu arvates üsna realistlik ja põhimõtteliselt teostatav, kuigi ma esitaksin selle juurde järgmised märkused:
- brigaad peaks olema ikkagi operatiivüksus ning minu arvates pole vajalik 1. brigaadile allutada keskpolügooni ja Sirgala harjutusvälja - see on ju puhtalt administratiivne tegevus ning kõik harjutusväljad võiksid pigem alluda kaitseväe logistikakeskusele, kes ka üldiselt praegu tegeleb polügoonide-harjutusväljade haldamisega;
- ei näe põhjust, miks peaks punnitama Tallinnasse "3. eriotstarbelist brigaadi", kui ilmselgelt rahuajal sellele brigaadile SA-allüksusi ei toodeta ning puudu on suurem osa brigaadile omastest tagala- ja toetusüksustest. Sellise brigaadi võiks mobilisatsiooni korral formeerida nendest reservistidest, kes on vanuse tõttu välja arvatud 1. ja 2. brigaadist, kuid ma pole kindel, et selliste meeste lahinguvõime enam 35-40-aastaselt eriti kõrge on;
- Jägala soomusrügemendil ei näe ma suurt mõtet. Sedasorti mehhaniseeritud üksustes on üldjuhul rusikareegliks, et on üks osa tanke ja 2-3 osa mehhaniseeritud jalaväge. Antud juhul oleks selles rügemendit aga pataljon meh-jalaväge ja pataljon tanke, st tanke on liiga palju või jalaväge liiga vähe. Selle asemel võiks tankipataljon kuuluda 1. brigaadi kosseisu, kus on juba 3 pataljoni jalaväge soomustransportööridel. Scoutspataljon võiks aga olla maaväe ülema otsealluvuses ning mõeldud peamiselt suuremate välismissioonide mehitamiseks ning siseriiklikult kiirreageerimisväeosaks;
Kui juba Jõhvis ja Tapal ehitama hakata, siis tuleks ka Vahipataljonil uus "kodu rajada (Jägalasse), samasse kohta viia ka Tagalapataljon või siis viia Tagalapataljon Paldiskisse Scoutsi asemele (mis kolib Jägalasse). Igal juhul on selge, et Vahipataljoni Rahumäe linnak ja Tagalapati Marja linnak ei vasta enam mingitele normaalsetele elu- ja väljaõppestandarditele;
- Viru pataljoni ja Tapa VÕK-i suurendamise korral tuleb vastavalt suurendada ka kaadriohvitseride ja vanemallohvitseride arvukust - muidu langeb väljaõppe kvaliteet. St KVÜÕA peaks praeguse nadi 25 ohvitseri asemel aastas väljastama vähemalt 50, sarnaselt peaks tõusma ka Meegomäest tulevate nooremveeblite arv;
- ajateenistuse pikkus kõigile võrdselt 11 kuud pole paha mõte. Reaalsus tundub aga olevat see, et kui kuulata Laaneotsa ja Aaviksoo sõnavõtte, siis liigub asi pigem mingisuguse 6-9-12 kuud süsteemi poole. Aga elame-näeme.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 14 Sept, 2008 15:31 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 30 Dets, 2004 14:13
Postitusi: 979
Asukoht: Tallinn/Tapa
Tsiteeri:
- Jägala soomusrügemendil ei näe ma suurt mõtet. Sedasorti mehhaniseeritud üksustes on üldjuhul rusikareegliks, et on üks osa tanke ja 2-3 osa mehhaniseeritud jalaväge. Antud juhul oleks selles rügemendit aga pataljon meh-jalaväge ja pataljon tanke, st tanke on liiga palju või jalaväge liiga vähe. Selle asemel võiks tankipataljon kuuluda 1. brigaadi kosseisu, kus on juba 3 pataljoni jalaväge soomustransportööridel. Scoutspataljon võiks aga olla maaväe ülema otsealluvuses ning mõeldud peamiselt suuremate välismissioonide mehitamiseks ning siseriiklikult kiirreageerimisväeosaks;


Milleks siduda kogu armee peamist löögirusikat kuhugi allüksuse koosseisu? Niiuinii nõutakse see üksus lahingukäsuga iga kord keskalluvusega reservi. Oleks umbes sama, kui saadaksin su Narva elama, sest seal on sinu auto jaoks sobib parkimiskoht ühe maja ees olemas.
Loomulikult peab see olema keskalluvusega, 1+1 suhe jalaväe ja tankide vahel ei ole miski imetegu. Kui olukord selleks sunnib, saab ju brigaadist toetusüksuse lisaks nõuda.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 14 Sept, 2008 16:42 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 18 Apr, 2004 13:55
Postitusi: 2071
Natuke vastuseks A4 arvamustele.
Kõigepealt tänud mõistva suhtumise eest. 8)
Tsiteeri:
minu arvates pole vajalik 1. brigaadile allutada keskpolügooni ja Sirgala harjutusvälja - see on ju puhtalt administratiivne tegevus ning kõik harjutusväljad võiksid pigem alluda kaitseväe logistikakeskusele, kes ka üldiselt praegu tegeleb polügoonide-harjutusväljade haldamisega;

Jah, selle vastu mul poleks tegelikult otseselt midagi, kui polügoonide kohapealsed kontorid jäävad sinna, kus nad on.
Tsiteeri:
ei näe põhjust, miks peaks punnitama Tallinnasse "3. eriotstarbelist brigaadi", kui ilmselgelt rahuajal sellele brigaadile SA-allüksusi ei toodeta ning puudu on suurem osa brigaadile omastest tagala- ja toetusüksustest.

See brigaadistaap on pigem küll katusstaap Tallinna ümbruse väeosadele. "Eriotstarbelisus" märgib seda polüfunkstionaalsust. Põhja krk staabi asemel. Siiski ma usun, et sõja korral oleks võimalik formeerida sellele brigaadile ringkonnas asuvate tagalaõppeüksuste ja reservi baasil oma ltt pataljon. Mobilisatsiooni korral peaks lisaks ÜVP baasil saama formeerida 2 vahipataljoni.
Antud koondise staabi ülesanne on tegeleda Suur-Tallinna kaitseks valmistumisega ja samuti võtta RA enda peale väeosade juriidilise isiku ülesanded. Sõja korral taanduvad ilmselt vähemalt 1. brig üksused Tallinna suunas.
Tsiteeri:
Jägala soomusrügemendil ei näe ma suurt mõtet. Sedasorti mehhaniseeritud üksustes on üldjuhul rusikareegliks, et on üks osa tanke ja 2-3 osa mehhaniseeritud jalaväge. /.../. Selle asemel võiks tankipataljon kuuluda 1. brigaadi kosseisu, kus on juba 3 pataljoni jalaväge soomustransportööridel.

Antud rügemendi üheks tagamõtteks on kindlasti kaitseväe soomusvõimekuse ja know-how säilitamine. Proportsioon on tõesti veidi paigast ära, kuid ei näe võimalust osta/pidada üleval rohkem, kui 1 pat mehh jalaväge ja 1 (reaalselt RA 1/4...1/3) pat tanke. Samas on mõlemaid vaja ja roomik-läbivuse + vastupidavusega masinad tegutsevad kõige efektiivsemalt koos. Tankipataljoni on liidetud ühtlasi tankiveermikel evak, õt ja pion võimekused, mis on vajalikud ka lahingumasinate igapäevategevuse toetamiseks (eriti evak). Samuti on koos odavam ja efektiivsem roomikute RA väljaõpe. Üks töökoda, üks koolituskeskus.
Reaalselt võib SA koosseisule üle minnes tugevdada näit Scoutspati 1-2 tankikompaniiga ja jätta 1-2 kompaniid hoopis teistele brigaadidele reservi. Põhimõtteliselt võiks Scoutsi järele jäävad XA-180d anda ka Vahipati SP-le ja tekitada brigaadi nii teise soomustatud pataljoni, kuid ei tea, kas see oleks hea mõte.
1. Brigaadi alal/juures ei ole võimalik ilmselt tankipataljoni dislotseerida. Mõtelsin ka selle peale. Tapa oleks ainus variant, kuid see oleks niigi üle rahvastatud. Päris uue linnaku ehitamine ei ole mõtekas. Jägala on selles mõttes soodne, et Tallinna töökojad pole treilaga väga kaugel ja maastik algab otse linnaku tagant, kuhu saaks tekitada mõne km2 suuruse roomikmasinate esmase sõiduõppevälja (tankodroom). Idee järgi peaks olema võimalik (paar lisa-pinnasteed ja silda teha) asfaldile ronimata sooritada otse linnakust rännakuid keskpolügoonile. Võib ka vedada laagrisse rühma kaupa treileriga mööda teid ja lisaks ka teises suunas Männikule.
Tsiteeri:
tuleks ka Vahipataljonil uus "kodu rajada (Jägalasse), samasse kohta viia ka Tagalapataljon või siis viia Tagalapataljon Paldiskisse Scoutsi asemele (mis kolib Jägalasse). Igal juhul on selge, et Vahipataljoni Rahumäe linnak ja Tagalapati Marja linnak ei vasta enam mingitele normaalsetele elu- ja väljaõppestandarditele;

Tallinna väeosade elutingimused on halvad - see on täiesti selge. Rahalise kitsikuse tingimustes peaks kindlasti üritama kogu olemasolevat infrat enne ära ära kasutada, kui uusi kulukaid kinnisvaraarendusprojekte ette võtma hakata.

ÜVP jägalasse kolimine oleks majanduslik-teenistuslikel põhjustel ebaefektiivne. Kui nüüd meelde tuletada, millega antud väeosa igapäevaselt tegeleb, siis tähendaks see igapäevaselt 50-70 km edasi-tagasi otsi veokate või bussidega. Mõttetu igapäevane aja- ja kütusekulu. ÜVP peaks ikka Tallinna jääma. Vähemalt seni, kuni seal asuvad presidendiloss ja lennujaam. Lisaks on sealt erivajadusel parem riigiasutusi jms valve alla võtta. Ma olen suht kindel, et see 300 või ka natuke enam ajateenijat mahub sinna linnakusse ära ja neil on ka kõik hädapärased võimalused seal olemas. Männiku õppeväli ka üsna läheda. Tulevikus variant jah mujale (Tallinna piiresse/külje alla) asuda, kuid see ei peaks olema hetkel prioriteet. Sõjariistad (eriti, kui neid napib!) peaksid efektiivses armees alati esmajärgulised olema. Seejärel mugavus.

Tagalaväeosaga natuke teine lugu. Seal tuleb ikkagi kooslust vähendada. Praegu koosneb see ettevõtmine seal mitmest pataljoni nimelisest üksusest. Alles peaks jääma puhtalt Maaväe brig ltt pataljon Maaväe koosseisus ja ehk ka ltt kool (või ainult NAK - ülejäänud > Paldiski). Kogu muu värk peaks kolima Paldiskisse Scoutsi asemele. Väike mure jääb, et kuidas lahendada peastaabi sõiduautode teema. Nii peaks aga jääma piisavalt hädapärast ruumi, et esialgu u 250 ajateenija õppega jätkata.
Tsiteeri:
Viru pataljoni ja Tapa VÕK-i suurendamise korral tuleb vastavalt suurendada ka kaadriohvitseride ja vanemallohvitseride arvukust - muidu langeb väljaõppe kvaliteet.

Tapal peaks minu arvates isegi hakkama saama, sest oleme kaadriga pigem aasta jooksul mäele jõudmas. Kui tuleb rohkem ajateenijaid, on peagi ka natuke rohkem üleajateenijateks soovijaid. Pataljonide RA struktuuris on minuteada juba ametikohad olemas B-allüksustele. Ka Virus on juba rohkem ametikohti, kuid seal on kaadriolukord ilmselt tiba kehvem. On lisaks üldjalaväele ja küllastunud tt-le (osa tt-d tuleks ilmselt üle viia kup-i ja Pärnusse) vaja juurde üksikuid uusi erialaspetsialiste - luure, pioneer, side, ltt. Soomukikoolitust ei pea probleemiks. Neil isegi oli viimati käes paar BTR-80-t ja varem ka üks 70.
Ohvitseride ja allohvitseride koolitusarvu suurendamine ei puutu asjasse. Kui täna astub KSK-sse 25 ja KVLK-sse 45 inimest, siis see lihtsalt on madalseis ja kui soovijate arv kasvaks, saavutataks normaaltäituvus, millega jätkata pikas perspektiivis.

Palju suurem mure on infraga. 3 Tapal olemasolevat 180-kohalist kasarmut ei sobi eriti isegi kahe 90-mehelise ajateenijate allüksuse teenistuseks ja on muudki projektivead. Sobib siiski st- ja teen-allüksusele + erialakoolile. Oleks vaja aga juurde seega 3 250-kohalist (kup projekt), mis on kallis (100M+) ja aeganõudev (2-3 a). Lisaks tuleks suurendada kitsukese söökla läbilaskevõimet ja üritada parandada tagalatoetuse tingimusi.
Virus vaja ka konkreestelt ehitada, et ajateenijaid kuhugi mahutada.

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Täiesti asjatundmatu vaatenurgast :)
PostitusPostitatud: 14 Sept, 2008 16:55 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 08 Veebr, 2008 11:34
Postitusi: 641
Asukoht: Tallinn
Hummel , kui pika loomisajaga ning kui suuri kulutusi nõudev on sinu poolt esitatud plaan? Kui kiiresti see kõik teostatav oleks ning mis selleks vaja läheb? Kas pikema aja perspektiivis (5a ja rohkem) näeksid ka 4nda brigaadi loomist ette?
Eesmärgiks tuleks pikas perspektiivis vist siiski võtta, et valdav enamus (vähemalt 80%) teenistuskõlblikke poisse läbiks ka ajateenistuse e. u. 8000 poissi aastas. Seda vist 2-e brigaadi ei suru kuidagi ära ning ka 3-ga läheb veidi kitsaks.
Tundub, et sinu plaan on mõistlik ning on leidmas suuremal ja vähemal määral heakskiitu ka kõige kriitilisemate poolte poolt. Mis aga nüüd edasi saab?


Viimati muutis Qtec, 14 Sept, 2008 18:44, muudetud 5 korda kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 14 Sept, 2008 17:28 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 13 Juun, 2006 10:12
Postitusi: 129
Asukoht: Pärnu
Tagalapatis on mure rohkem kasarmukohtade üle. 250 on üsna maksimum ka mis sinna mahub kuid 3 kordsed narid ei ole tänapäeval enam normaalne nähtus. Eriti kui arvestada veel tubade suurust. VÕKist Transpordipataljoni ärakolimisega on ruumisääst pigem marginaalne, kui siis ainult autopark jääb tühjemaks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 14 Sept, 2008 17:34 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Aug, 2008 10:25
Postitusi: 1645
Kuidagi peaks garanteerima et ka rahuajal pidevalt oleks olemas vähemalt 2000-3000 meest relvade all. Ajateenistuse pikkuseks 6 kuud ja teenistusse võtmine neljal korral aastas a 2000 meest? Siis peaks leidma mingi moosikoha mis poistel huvi ajateenistuse vastu tekitaks. Näiteks maksaks riik olemasoleva/tulevase õppelaenu ajateenistuse läbinutele kinni?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 14 Sept, 2008 21:46 
Eemal
Liige

Liitunud: 19 Nov, 2007 14:38
Postitusi: 514
Asukoht: Eesti
Kuus kuud on igat pidi vähe.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 14 Sept, 2008 21:47 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 0:55
Postitusi: 1535
Tsiteeri:
Tallinna väeosade elutingimused on halvad - see on täiesti selge. Rahalise kitsikuse tingimustes peaks kindlasti üritama kogu olemasolevat infrat enne ära ära kasutada, kui uusi kulukaid kinnisvaraarendusprojekte ette võtma hakata.

ÜVP jägalasse kolimine oleks majanduslik-teenistuslikel põhjustel ebaefektiivne. Kui nüüd meelde tuletada, millega antud väeosa igapäevaselt tegeleb, siis tähendaks see igapäevaselt 50-70 km edasi-tagasi otsi veokate või bussidega. Mõttetu igapäevane aja- ja kütusekulu. ÜVP peaks ikka Tallinna jääma. Vähemalt seni, kuni seal asuvad presidendiloss ja lennujaam. Lisaks on sealt erivajadusel parem riigiasutusi jms valve alla võtta. Ma olen suht kindel, et see 300 või ka natuke enam ajateenijat mahub sinna linnakusse ära ja neil on ka kõik hädapärased võimalused seal olemas. Männiku õppeväli ka üsna läheda. Tulevikus variant jah mujale (Tallinna piiresse/külje alla) asuda, kuid see ei peaks olema hetkel prioriteet. Sõjariistad (eriti, kui neid napib!) peaksid efektiivses armees alati esmajärgulised olema. Seejärel mugavus.



Jägalast Kadriorgu või lennuväljale (viimane marsruut on sisuliselt üks pikk sirge) on ca 30 kilomeetrit. Enam kui poole sellest teest moodustab lai ja ummikutevaba Peterburi maantee. Rahumäelt Kadriorgu või lennuväljale sõites tuleb aga liikuda läbi Tallinna ummikute. Arvestades seda, et olukord ummikutega läheb pidevalt aina hullemaks, siis julgen väita, et juba täna ei pakuks Rahumäe Jägala ees mingit aja- või kütusevõitu.

Teiseks, vahipataljoni peamiseks funktsiooniks on siiski SA üksuste koolitamine ja selleks Rahumäe linnak ei sobi. Linnaku enda territoorium on nii kitsas, et seal territooriumil saab sisuliselt läbi viia vaid algselist SBK- ja SP-väljaõpet (nt kuidas nuudiga rahvamassi rahustada). Männiku on küll lähedal, kuid siiski sööb sinna liikumine igapäevaselt väärtuslikku väljaõppeaega. Jalgsi Männikule minekuks kulub täpselt 45 minutit (omal nahal proovitud), tagasitulekuks sama palju. See teeb kokku poolteist tundi (st kaks õppetundi) päevas, mis toimub loomulikult väljaõppeaja arvelt, sest kaadrikaitseväelane on ka inimene ja tahaks viiest-kuuest koju minna. Arvestades ummikid, ei saa ka autoga tänapäeval eriti kiiremini. Põhimõtteliselt sama kehtib ka Marjas asuva Tagalapataljoni kohta, lisaks on selle väeosa ajateenijate elutingimused ikka üsna magedad.

Seetõttu saab lahenduseks olla vaid Jägalasse kolimine niiviisi, et seal hakkaks paiknema minimaalselt kaks väeosa, mis on majanduslikult efektiivsem (see on juba delo tehniki, kas Paldiskist kolib Jägalasse Scouts või Tagala). Jägalas on piisavalt ruumi linnaku ja ladude normaalseks arendamiseks, on riigimaad lähiharjutusala jaoks, Kuusalu keskpolügoon on lähedal, ka Männiku harjutusväljale poleks Jüri kaudu minnes väga pikk tee. Ilmselt poleks ka kaadrikaitseväelastel midagi selle vastu, kui elada Jägala lähistel, mis lähima paarikümne aasta jooksul muutub ilmselgelt Tallinna eeslinnaks. Ja lõppude lõpuks mõjuvad korralikud elu- ja teenistustingimused positiivselt nii ajateenijate kui kaadri moraalile.

Loomulikult maksab korraliku linnaku rajamine Jägalasse sadu miljoneid. Kuid Vahipataljon ja Tagalapataljon ei saa oma praegustesse paiknemiskohtadesse niikuinii igaveseks jääda. Teiseks saab rahaks teha nende pataljonide praegused paiknemiskohad (asuvad kinnisvara-äri seisukohast üsna soodsatest kohtades) ja kasutada seda raha uue infra arendamiseks.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 14 Sept, 2008 21:47 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 07 Jaan, 2005 16:02
Postitusi: 3153
Asukoht: Tallinn
4X aastas? Ja laksust täis pingega ning selle koosseisuga, missugune niigi 2-3-4 X ülesandeid täidab! (Täitmata ametikohtade arvelt muidugi)
Kas keedrile oleks aastas ka mingi puhkus ette nähtud, või peaks selle kompenseerima kusagilt (ei tea kust küll) tulev patriotismisüst?

Muideks, nagu te ise teate, on igasugune mootor võimeline täistuuridel töötama, kuid seda mitte pikalt ja pidevalt. Katki läheb. Inimene samuti.

Mäletan sama asja 90-ndate algusest, kui seda patriotismi ikka enam ja rohkem jätkus. Kõik oma rahad ja vabad ajad sai sinna maetud. Kuid ühel heal momendil seisavad mehel ees valikud. Kas panna sama moodi edasi ja 100% tõenäosusega õige pea lõpplikult läbi põleda, või tuurid maha võtta ja (kibestunult, kuid elusana) lihtsalt rahulikult edasi toimetada?
(Ja mõned mehed panidki. Pered läksid nende juurest minema. Elud nurjusid. Ja rikkaks ei saanud neist KV ja KL tööga keegi. Mõned löödi läbipõlenult Kaitsejõududest minema, mõni läks ise. Mõni lõpetas lausa rentslis. Paar tuttavat tegid enesetapu. Nii juhtus nende ideeliste ja patriootlike meestega.)
Mida jõuab, see tuleb ära teha korralikult, ja mida ei jõua, seda ei jõua. Ühel heal momendil tuleb endale tunnistada, et piir on ees ja kõike seda, mida nõutakse, nii-kui-niiära teha ei jõua.
Selles viimatikirjeldatud situatsioonist on tõenäoliselt tingitud ka siinses foorumis paljukirutud just-kui laisk kaader. + meie ühiskonnas laialt levinud mentaliteet, et need teised ja kolmandad asjad peaksid olema just-kui ette-taha ära tehtud. Ja siis ollaks südamest nördinud, et peab ootama jne.

P.S.
Tegelikult võiks nii selle, kui ka mitmed teised teemad rahumeeli OLEKSOLOOGIA alla üle kantida, sest, noh, reaalse eluga hakkab neil ikka vähem ja vähem seost olema. Ja palun tähele panna, et OLEKSOLOOGIA pole mingi põlualaune rubriik. Need teemad kõlbavad sinna tõepoolest.

_________________
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: jalgratas taas
PostitusPostitatud: 15 Sept, 2008 14:07 
Eemal
Liige

Liitunud: 17 Aug, 2007 18:05
Postitusi: 366
Mnjahh.

Minu arust on vaja selgeks teha endale kylmad faktid.

Kui Tsetseeni vöi mujale lendavad 6 tk An 72 pööravad otsa Eesti poole, ja korjavad Peipsi tagant kaasa 8 saatehävitajat ja 12 kopterit mi 8 vöime narva koridori ja ida viruga "kiss goodbye".

Miskit ettehoiatust ei pruugi olla.

Seega peaks olema osa ajateenijate yksusi olema 4 kuud öppes ja seejärel lahingvalmiduses - öppes.

Meie geograafiline asukoht ei vöimalda erilisi öhulosse kokku kuhjata. vöi vähemalt peavad södurisaapad maapinnale ulatuma.

Ur.
Pessimist


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 20 Sept, 2008 11:08 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 18 Apr, 2004 13:55
Postitusi: 2071
Mõtlesin, et kirjutan midagi siia üle pikema aja.

Mis puutub jällegi õnnetutesse ÜVP ja nn Tagalapataljoni linnakutesse, siis ei ole mitte mingit kahtlust, et need nõuetele ei vasta. Ei oma suuruse ega asukoha poolest. Eriti halb on vast olukord Marjas. Marja linnak on kindlasti kinnisvarateemas perspektiivikas, Rahumäe oma ilmselt mitte nii väga.
Kinnisvaraarenduse puhul ei saa unustada muidugi tänast madalseisu ja minu isikliku arvamise kohapealt lähiaastatel märkimisväärsemat uut tõusu oodata ei ole. Pigem on oodata veel langust ja seejärel hindade stabiliseerumist mingil suhteliselt realistlikul madalal tasemel minimaalse kasumlikkusega.

ÜVP ülesanne on muidugi reservi tootmine, kuid tseremoniaalne külg on samaoluline. Kui ülehomme vahipat kinni panna, ei teki sellest riiklikke komplikatsioone mitte niivõrd reservi tootmise, kuivõrd tseremoniaasle poole pealt. Just selle viimase pärast jääks väeosa kinni panemata, kui kiirotsustamiseks läheb.

Rahumäe-Kadriorg vs Jägala-Kadriorg. Jah, eks see kütte/aja kulu võibki suhteliselt sarnaseks kujuneda. Bussijaamast Jägalani sõitis liinibuss vist kunagi u 30 min. Veoautode puhul võib-olla isegi see 30 km 75-85 kmh ei anna erilist eelist. Ilmselt sageneb kilometraažijärgne hooldus ja võib-olla ka varuosade kulu. Nüüd on teema selles, et ma pole täpselt kursis, mitu reisi päeva jooksul Kadriorgu teha vaja on. Kas 3x päevas? kuidas saab sinna hommiku-, kuidas õhtusöök? Läbi linna on küll tülikas, kuid mitte just eriti põhjendatud on ka iga päev jooksvate ja edasilükkamatute teenistusülesannete täitmiseks 175-200 km maha sõita.

Sellisel juhul tekib küsimus, et miks ei võiks teha uue linnaku juba kuhugi Lasnamäe-Loo-Maardu aladele. Seal on päris palju tühermaad (jätkub nii linnaku, kui "aiataguse" lähiharjutusvälja tarvis) ja kommunikatsioonid on samuti suhteliselt käepärast (kulude kokkuhoid). Miskipärast ei taha ka Tallinna idapiiril, erinevalt lõuna- ja lääneümbrusest, kinnisvaraarendus väga võimust võtta. Nüüd enam ammugi.

Jägalaga on selline teema, et seal on kindlasti eelistatud soomusvägi, sest tollele pole eriti kusagilt paremat kohta võtta. Soomusväe väljaarendamist pean ülimalt vajalikuks Maaväe üldise arengutaseme seisukohast.

Väga hea küsimus on, kas ühte linnakusse peaksid kuuluma väeosad, mis ei ole mõeldud tegutsema koos ja mille iseloom on täiesti erinev. Vältimatu on ühes linnakus paiknevatele üksustele koondava katusüksuse moodustamine. Paber kabinetis kannatab kõike, kuid kas iga "sümbioos" on mõtekas ja efektiivne? Tekivad jällegi sellised RA poogitud mutant-väeosad nagu on praegu kup ja viru.

Mina ei jaga arvamust, et Jägala asub kangesti soodsas kohas. Üks probleeme olekski, et hea kaader kahjuks ei ole võib-olla motiveeritud seal metsakolkas teenima. Kohapeal on täielik urgas ja vähegi arvestatavad asundused jäävad vähemalt 10 km kaugusele. Tallinnast iga päev tööl käia on tegelikult tülikas, sest ühistranspordiühendus on kehv ja autosõit läheb pikapeale kulukaks.
http://www.bussireisid.ee/index.html?timm=1221894656
Kalevi pataljoni sõitis vanasti igal hommikul Tallinnast töötajate buss nagu peaks praegu ka Paldiskisse käima. Töö staapides lõpeb kellaga, kuid ajateenijate allüksustes mitte alati...
Teatud osa kaadrist kindlasti on seal nõus teenima, kuid kogu krk väeosi sinna poleks mõtet igaks juhuks kokku planeerida.

Marjal pole kindlasti tulevikku, kuid ma arvan, et esmalt tuleks tegeleda prioriteediga nr 1 - riigi kaitsevõime tugevdamisega.
Kui me ei koli 5 a jooksul õnnetut Marja linnakut mujale, siis meie kaitsevõime ei nõrgene sedavõrd, kuivõrd ta tugevneks 2. brigaadi formeerimise ja soomusväe väeliigi asutamisega 5 a jooksul.
Marja linnakusse on parasjagu raha magama pandud ja seal on minuteada olemas võrdlemisi hea log teenindamise võimekus. Eriti sinna rohkem raha matta pole mõtet, kuid arvestades olukorda mataksin sinna veel niipalju, et rajada lisaks olemasolevale infrale üks kergest materjalist kompaniibarakk. Selline näiteks kokkupandava puitmaja stiilis 1,5 kordne hoone ei tohiks olla üldse kallis ehitada, kui veevärk ja elekter on kiviviske kaugusel. Nõuetele saab kindlasti vastama, kui läbi mõelda. Pole küll väga intelligentne ja uhke, kuid ajaks teenistusasjad (ajutiselt) paremini ära, kui hetkel ja oleks lisaks odav.

Mina nägin "oma plaanis" ühe väga olulise asjana Maaväele reservi tootva brig ltt pataljoni lahutamist ülejäänud kv kesktagalaüksusest ning arvamist ka Maaväe koosseisu. Samuti pean oluliseks ja nö reformistlikuks Pärnu väeosa asja.

Eks "minu planeeringus" on kindlasti asju, mis kõigile ei sobi (eriti 3. eriotstarbelise brig temaatika), kuid tundub, et vähemalt 1. ja 2. brig süsteemi koos dislokatsiooniga on inimesed nõus omaks võtma.
Tore seegi. :)

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 20 Sept, 2008 13:32 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 0:55
Postitusi: 1535
Kui mina omal ajal vahipatis aega teenisin, siis sõitis pataljonist Kadriorgu auto tööpäevadel kaks kord päevas ning nädalavahetustel kolm korda päevas. Nädala sees sõitis sinna õhtul üks Chevi, kes tõi kohale uue vahtkonna ja viis vana kasarmusse tagasi. Kohe pärast seda tuli mikrobuss, kes tõi pataljoni sööklast termoste sees õhtusöögi. Hommikusööki ja lõunat söid vahtkondlased nädala sees presidendi kantselei sööklas (sööklatoidust oli asi tegelikult kaugem, pigem oli tegemist mõnele korralikule restoranile omaste roogadega), nädalavahetustel, kui kantselei söökla ei töötanud, toodi ka hommiku- ja lõunaeine pataljonist VW Transporteriga.

Kui Vahipat viia üle Jägalasse, siis saab minu arvates vahtkondlastele süüa tuua ka Sidepataljoni või peastaabi sööklast - Jägalast peaks sellisel juhul Kadriorgu sõitma vaid üks auto päevas.

Asja point on see, et kurtmine sellega kaasnevate ja kogu kaitseväe mastaapi arvestades väga väikeste aja- ja kütusekulude üle ei saa olla põhjenduseks, miks väeosa peaks Tallinna keskel edasi eksisteerima, Korralikust, linnast välja viidud ja moodsast linnakust tulenev riigikaitseline tulu kaalub igal juhul ülesse selle, kui paar ajateenijat-autojuhti peavad tulevikus natukene rohkem autoga vurama.

Mis puudutab väidet, et Jägala on kolgas, kus kaader elada ja töötada ei taha. Estiteks, kui me nimetame Tallinnast vaid paarikümne kilomeetri kaugusel asuvat Jägalat kolkaks, siis kuidas me peaksime nimetama selliseid "tõmbekeskusi" nagu Jõhvi, Tapa, Võru. Võrreldes Jägalaga oleksid need nagu meie oma Kaug-Ida sõjaväeringkond.

Teiseks - elanikkonna jõukuse kasvades soovivad inimesed saastunud ja mürarohketest suurlinnadest pigem rohelistesse eeslinnadesse kolida. Jägala ümbrus on selleks ideaalne koht - looduskaunis, puhas, suhteliselt madalate kinnisvarahindadega, samas Tallinnale ja tema poodidele-meelelahutuskeskustele piisavalt lähedal. Pealegi laieneb linn lähimatel aastakümnetel nii kiiresti Tallinnast välja (isegi, kui kinnisavaraturul üldiselt on langus), et varsti muutub Jägala sõna otseses mõttes Tallinna eeslinnaks.

Võin kihla vedada, et kui Jägala linnaks rekonstrueeritakse ning sinna juurde rajataks ka natukene korralikke elupindu kaadri jaoks, siis hakkavad kõik noored ohvitserid ja allohvitserid tunglema just sinna, mitte Jõhvi, Võrru või Tapale.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 20 Sept, 2008 13:48 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 0:55
Postitusi: 1535
Ja veel. See on natukene off-topic teema, kuid minu arvates on meil kaitseväes natukene levimas ebaterve suhtumine kaadrikaitseväelaste roteeriumisse. Normaalne oleks see (eriti Eesti-suguses väikeriigis), et kaadrikaitseväelane teenib seal, kuhu teda parajasti suunatakse - kui vaja, siis Võrru kompaniiülemaks, kui tarvis, siis Tallinnasse staabitööle. Loomulikult on see ebamugav, kuid see on asi, millega inimesed peaksid arvestama, kui nad elukutselise kaitseväelase elukutse valivad ja tegevteenistuslepingule alla kirjutavad.

Meil aga on tekkinud teatud grupp kaitseväelasi, kes ei plaanigi ennast juba kord sisse seatud linnast minema kolida, kui ülevalt käsk tuleb. Pärnu pataljoni sulgemisega tekkinud tülid on osaliselt seotud ka sellega, et sealne kaader lihtsalt ei soovi minna sinna, kuhu teda suunata kavatsetakse. Ja ei kardeta minna välja ka väljaprressimisele - kui teie suunate minu suvepealinnast näiteks Tapale, siis panen mina hoopis pagunid lauale. Ja nii istuvadki Lääne kaitseringkonna staabis täna samad näod, kes Pärnu pataljoniski kümne aasta eest. Teha neil seal suurt midagi ei ole, sest ajateenijaid enam pole ning õppekogunemised toimuvad vaid paaril nädalal aastas. Samal ajal valitseb mitmetest teistes VÕK-ides sünge puudus kaadrikaitseväelastest...

Meile tuuakse riigikaitsemudelina pidevalt eeskujuks Soomet, kuid seal peavad kaadrikaitseväelased normaalseks, et karjääri jooksul tuleb neil teenida nii Helsingis, kui ka Põhja-Soome kolgastes. Soomes viidi hiljuti maavägede staap Helsingist üle Kesk-Soomes asuvasse Mikkeli väikelinna, ja pole kuulnud, et sellega oleks kaasnenud mugavate staabihärrade hädakisa ja massiline teenistusest lahkumine.

Loomulikult muutub inimene teatud vanusest mugavamaks, tahab paikseks jääda ning rajada endale ja oma üürikorteri asemel püsiva kodu. Sellist asja saavad ja peavad endale lubama need, kes jäävad kaitseväkke teenima kauemaks kui kümneks aastaks ehk inimesed, kellest saavad meie vanemohvitserid - majorid ja kolonelid. Suurem osa sellisele auastmele vastavaid ametikohti paikneb aga Tallinnas, mis tähendab, et isegi kui vanemohvitser roteerub peastaabi ja väeliikide staapide, Kaitseliidu peastaabi ja ministeeriumi vahelt, jääb tema elukoht ikkagi Põhja-Eestisse.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 20 Sept, 2008 17:03 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 7781
Asukoht: Siilis
Kirjutan t'iega alla ylemisele postitusele...

Need, kes end noore nagana metropoli voi kuurorti istutada kavatsevad ja siis sealt v'ljapressimist a la "l'hen minema" harrastavad, voiks toesti kaitsev'est parem uttu tommata - kahju ei ole suur :twisted:

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 150 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 ... 10  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt