www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 19 Sept, 2019 21:42

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 150 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ... 10  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 20 Sept, 2008 20:04 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 18 Apr, 2004 13:55
Postitusi: 2071
Mina pooldan seda liini, et tegelikult kaitseväelane peab arvestama elukutset valides, et teenida tulebki seal, kus ta riigile vajalikum on. Iseasi, et riik peaks garanteerima inimese suuniviisilisel "küüditamisel" ka miski elamispinna. Võrus ja Tapal peaks ühiselamud olemas olema ja ka Jägalas on, kuid seda on tegelikult ikka vähevõitu ehk jagub vaid murdosale. Kui käsime pärnaka tapakaks, pole teda suurt kuhugi perega elamagi panna ja Pärnust iga päev Tapale autoga tööle mitte ei käi (buss läheb paar korda nädalas vist). Lisaks on kaitseväelase palgaraha eest koormav korralikku korterit üürida ja palka riik lähiaastatel niipalju tõsta ei jaksa, et see mure likvideeruks.

Jõhvi, Tapa, Võru vs Jägala by Tallinn. Kõlks on selles, et kõik need eelnimetet linnakesed, olgugi, et kah kolkakohad, on ometi linn-asundused. See tähendab kommunikatsioone, ostuvõimalusi, haridust, meelelahutust, töökohti. Olgu Tapa kolgas iganes - neid võimalusi seal teatud piirini leidub, vastupidiselt näiteks Jägalale. Jägala on küll Tallinnast 20-30 min autosõidu kaugusel, kuid auto on kahjuks ka ainsamaid ühendusi tsivilisatsiooniga. Kogu Jõelähtme vallas, mis asub pealinna külje all, elab vähem inimesi, kui Tapa linnas.
Kaitseväes töötavad ka inimesed alla 40-50 a vanusega. Õhtuti kusagil kolkas istuda ja telekat vahtida on suhteliselt nüristav. Tahaks äkki kusagil väljas käia vms. Teema on lapsed, kes käivad lasteaias või koolis ja keda peab hakkama iga päev autoga Tallinna või siis kuhugi kohalikku lasteaeda ja tagasi vedama. Ja osadel on ka naised, kes ka peaksid kusagil tööl käima. Olgugi, et Tallinn on lähedal, on põhimure ikkagi väga kehv ühendus Tallinnaga.
Kes käib iga päev autoga Tallinnast näiteks Tapale tööle, sellel on loomulikult 3x kasulikum Jägalasse käia, kuid kes käib Tallinnast näiteks Tapal tööl nii, et esmaspäeval läheb ja reedel tuleb (eriti, kui ajateenijatega tegeleb), siis oleks ikka nüri küll samamoodi Jägalas pommiaugus õhtute kaupa passida.
Sellistes kohtades kipub vähemalt nooremal kaadril võimust võtma kollektiivne alkoholi hävitamine, mis on ka toetatud sagedase teenistusliku stressiga. Kuulu järgi oligi Kalevi ÜJP "tagune" paras joomaurgas peale töö lõppu ja vahest jagus promille isegi tööpäeva ajale. Must kass vms ettevõte vist elas kah kaitseväelaste kassa pääl.

Muidugi on inimesi, kes saavad normaalselt hakkama, kuid eks tuleb ette arvestada teatavate probleemidega. Kindel see, et Jägala linnak kaitseväe üldises ruumipuuduses tühjaks jääda ilmaski ei saa. Scouts, kui lahingväeosa, oleks kindel prioriteet. Ja perspektiivis samasse tankid. Tuleks ette mõelda.
Kui aega saan, üritan otsida välja SP õppekavad. Et palju seal seda maastikuõpet ikka on, et oleks vaja metsaservas soomusväeosadega koos elada.

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 20 Sept, 2008 20:55 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 09 Sept, 2008 16:48
Postitusi: 21
Asukoht: Pealinn-Saaremaa-pealinn
Vabandan nö. teemavälise postituse eest, aga sellegipoolest:
Hummeli jutt on jumala õige! Ei saa oodata ja isegi mitte eeldada, et mehed läheks kusagile teenima, kui neile ei tagata elementaarseid tingimusi. Riik võib oma kaitseväelasi saata, kuhu iganes, kuid ainult sel juhul, kui seal on loodud inimväärsed olud. Seda ka naise ja laste seisukohast (teatud juhtudel isegi eelkõige nende seisukohast: mees võib ju Tapale minna, aga kui naine ei lähe?).
Seega on võrdlused Soome ja ükskõik milliste muude lääneriikidega täiesti kohatud. Infrast on siin juba juttu olnud ja selge on see, et kui üksikud erandid välja arvata, oleme selles vallas ikka väga maha jäänud.
Samuti pole mõtet näiteid tuua Nõuka ajast, kuna ka siis olid linnakud (ehituskvaliteedist ma hetkel ei räägi) ja perel tingimused olemas (ja isegi kui esialgu polnud siis rajati).


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 20 Sept, 2008 22:54 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Aug, 2008 22:58
Postitusi: 523
Asukoht: Tallinn
hummel kirjutas:
Kui aega saan, üritan otsida välja SP õppekavad. Et palju seal seda maastikuõpet ikka on, et oleks vaja metsaservas soomusväeosadega koos elada.
Võin täitsa rahulikult väita, et SP-l on mõttekam oma väljaõpet läbi viia kuskil asulas (asula lähistel), kuna sõna otseses mõttes "metsas" SP-d ei rakendatagi. SP üksused eesliinil ju ei võitle, nad on oma ülesannetelt rohkm eesliinitaguse ja tagala julgestajad, sellest lähtuvalt pole mõtet väljaõpet metsas läbi viia, kui kasutuspiirkond rohkem (põhiliselt) asulates olema saab.

_________________
Kükki, värdjad!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 21 Sept, 2008 12:08 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Jaan, 2005 12:53
Postitusi: 531
Asukoht: Tamsalu
Vaatan,et pannakse siin kokku brigaadide struktuuri aga mis täiesti välja jäetud ja unustatud on meditsiini osa.Minu teada peaks iga sõjaaja brigaadi juurde käima ka mingi esmatasandi meditsiiniüksus või välihaigla mis tegeleb haavatute evakuatsiooni ning vastuvõtuga esmaabi andmisega ja edasi saatmisega järgmise tasandi haiglatesse.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 21 Sept, 2008 13:15 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 18 Apr, 2004 13:55
Postitusi: 2071
Tsiteeri:
pannakse siin kokku brigaadide struktuuri aga mis täiesti välja jäetud ja unustatud on meditsiini osa.Minu teada peaks iga sõjaaja brigaadi juurde käima ka mingi esmatasandi meditsiiniüksus või välihaigla

Valesti saad aru või jõudsid vähe tutvuda. Brigaadide tagalaüksuste-allüksuste (sealhulgas peaks tegelikult olema meditsiiniüksus - med-komp) koolitus on endastmõistetavalt sisse pandud.

Mida ei ole siin üldse puudutanud, on keskalluvusega üksused-väeosad. Sidepataljonist võiks kirjutada niipalju, et peaks ta koosnema 3 kompaniist: 2x side-(või juhtimispunkti) kompaniid ning 1 staabi ja tagalakompanii. 2 lendu aastas sarnaselt näiteks Tapa üksuste õppesüsteemiga.
Keskalluvusega Kv Logistikakeskuse temaatika koos allüksustega jääks praegusega samaks. Tuleks vaid Paldiskisse üle kolida ja lõpuks normaalselt välja arendada. Ma näen, et see võiks olla peamiselt kaadriüksus, kuhu saaks SA kaasata Maaväe brigaadidele meelega üle toodetud tagalaüksuslasi. Transpordipataljon, meditsiinipataljon, välisoperatsioonide toetamise keskus jms.
Med-pat alluvusse peaks kuuluma ka kv keskne haigla või tervisekeskus. Eestis on hulk haiglaid likvideeritud - mis on saanud infrast? Huvitav, kas ei oleks võimalik kv-le korralikku sõjaväestatud (piiratud territooriumiga) keskhaiglat organiseerida. Seli tervisekeskus on nagu on - ajateenijat sinna eriti ei taha saata.
Kv õppeasutustest ka. KVÜÕA-d ei puudutaks. KVLK (Ei tea, miks ta on nüüd "Võru" nimeline? Palju neid erinevaid meil on?) kohta niipalju, et sinna koondada jalaväekompaniide NAK suurusega 100 - 125/lend, 2 lendu aastas - okt-dets ja apr-juuni. Peaks olema jõukohane. Erialad: jalavägi (60-70 õppurit/lend = 2 õpperühma), 81mm miinipilduja (20-25 õp = 1 õpper), täpsuslaskur, tulejuhtimine (kokku 20-25 õp = 1 õpper). Ehk ka lisaks 120mm miinipilduja NAK (30-35 õp). Muidugi jääks sinna alles ka RRÜK, mille suurus oleks ligikaudu sarnane praegusega. Eelnimetet jalaväelaste RRÜEK tuleks üritada läbi viia samas. Minu nähemus on, et tulevasi SA RV-sid ei tohiks reservrühmaülema kursusele saata. Selle asemel peavad nad saama allüksuses RV-le vajalikku allohvitseri teenistuspraktikat. Osaleksid vaid hiljem erialakursusel 5 nädalat.
Kui keegi peaks väitma, et Meegomäel pole ruumi, siis kunagi mäletan, et seal õppis korraga üle 200 ajateenija. Ja neid "veebli auastmete kursusi" võib ka vajadusel alati vähendada. Ajateenijate lisandumisel pole enam vaja karta "tööpuudust" ja uusi kursusi välja nuputada. Piisab VAK-ist, mis teeb n-vbl ja VSTAK, mis peaks tegema st-vbl. Miskeid spetsialisti-täiendkursusi (kompaniiveebel) võib max kuuajaseid ka teha - küll mahub.
Õppekorraldus tuleks planeerida vana hea süsteemi kohaselt - VABK langeb kokku NAK-iga. Aastas tuleks alustada vastavalt 2 VABK-d näit: jaan - juun ja juuli-dets. Korraga võetaks õppima kuni 30 seersantõppurit, kes praktiseerivad ühtlasi NAK peal - ja efekt tuleb väga hea nagu vanasti. VAEK lõpus saavad aga parktiseerida suurõppustel.

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.


Viimati muutis hummel, 21 Sept, 2008 13:30, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 21 Sept, 2008 13:23 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 20 Jaan, 2007 16:00
Postitusi: 949
Meditsiin on veel selles osas tore valdkond, et sinna saab rakendada naisterahvaid ning ka rahuaegses vabatahtlikus kaitsetegevuses saab (juba on) naised kaasatud.

Laias mõistes logistika on oletatavasti kosseisudesse planeeritud aga paha ei teeks kui see funktsioon oleks eraldi välja toodud. Ehk siis leevendada natuke ettekujutust, et enamus mehi sõdivad ja logistika ei taha saada kohati märkimisväärset inimhulka, mida sealt kunagi ära ei võeta. See ei tähenda mitte ainult inimesi vaid ka kindlatüübilist tehnikat, mis kokkuvõttes ei maksa vähe.

Logistika ehk laiemalt sõjaväe tugiteenistuste alla kuuluvad
- Inimeste (sõdurite) vedu. See ei ole ainult lahingmasinad. Meil on siiski vajadus mobiliseeritud _tuhanded_ mehed ööpäeva jooksul transportida lahingpositsioonidele ehk siis nii mobilisatsiooni kui lahingpaiknemise logistika. Kindlasti on see koht kus peaks olema kasutatavad tsiviilressursid ja selleks tuleb luua seadusandlikud eeldused. Ja seda peab rahuajal korduvalt drillima.
- Tehnika vedu. Olulisem ilmselt rahuajal, et emakest loodust säästa aga võib eriti rasketehnika puhul olla teemaks ka sõjaajal. Kindlasti rescue ja remondi funktsioonis. Vaja siis kui reaalne roomiktehnika tuleb.
- Kütus. Kütuse reservvarude teema laiemalt ning kütuselogistika. See on vaenlasele ka magus sihtmärk, sest tühja paagiga rasketehnika tuleb vaenlasele kingituseks jätta nagu Gruusias. Taas, luua seaduslikud eeldused, koostada kütuseveotehnika register, viia läbi õppused selle mobilisatsiooniks ja kasutamiseks.
- Moon. Moona hajuspaigutusest on siin juttu olnud aga see peab süsteemselt ka seda vajavate üksusteni jõudma. Tsentraalse logistika eelis on tema lihtsus. Hajuslogistika on oluliselt keerulisem juhtida. Jällegi Gruusia õppetund.
- Remont, varuosad, rescue. Päästemasinate osas ilmselt kõige kapitalimahukam, lisaks veel remonditehnika ja varuosade ladustamine + maksimaalne rahuajal korduvalt läbiharjutatud mobiilsus.
- Meditsiiniteenistus. Laiemalt on see kogu meditsiinikorraldus sõjaajal.
- Toitlustamine. Toiduvarud. Natuke hilja on mõelda 10 000 ühes kohas koos paikneva mehe toitlustamise korralduse peale pärast mobilisatsiooni.

Kõik see tähendab tegelikkuses tuhanded vastava spetsialiteediga välja õpetatud ja õppustel läbi harjutatud meest.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 21 Sept, 2008 20:49 
Eemal
Liige

Liitunud: 14 Juun, 2005 0:55
Postitusi: 1535
mongol kirjutas:
hummel kirjutas:
Kui aega saan, üritan otsida välja SP õppekavad. Et palju seal seda maastikuõpet ikka on, et oleks vaja metsaservas soomusväeosadega koos elada.
Võin täitsa rahulikult väita, et SP-l on mõttekam oma väljaõpet läbi viia kuskil asulas (asula lähistel), kuna sõna otseses mõttes "metsas" SP-d ei rakendatagi. SP üksused eesliinil ju ei võitle, nad on oma ülesannetelt rohkm eesliinitaguse ja tagala julgestajad, sellest lähtuvalt pole mõtet väljaõpet metsas läbi viia, kui kasutuspiirkond rohkem (põhiliselt) asulates olema saab.


Esiteks, vahipataljon ei tooda reservi ainult ju SP-üksusi, vaid ka tavalisi jalaväekompaniisid, 81mm miinipildujarühmi (vähemalt eelmisel aastal veel küll). Kogu kaitseväe SP-alane tegevus on tõepoolest koondunud vahipatti, kuid meie kaitseväe vajadus SP-üksuste järele pole siiski nii suur, et terve VÕK peaks ainult kitsalt SP-ga tegelema.

Teiseks, minu teada saavad SP-üksused ikkagi ka omajagu tavalist jalaväe väljaõpet - meie suguse väikeriigi puhul oleks ilmselt puhas raiskamine, kui kompanii-suurustele üksustele vaid SP väljaõpet antaks. Mis saab sõjaolukorras, kui selline kompanii peaks mingil põhjusel kokku sattuma mitte mässava rahvamassiga, vaid hoopis vaenlase motolaskurrooduga?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 21 Sept, 2008 21:01 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 03 Aug, 2008 19:47
Postitusi: 7
Härrased teie nägemus logistikast on kohati ikka väga naljakas.
Tsiteeri:
[i]> Tagalakeskus
Tagalakeskus toetab väeosade RA väljaõpet ja adminsitratiivtegevust.
### Infrastruktuur vajab kõige suuremaid täiustusi. Vaja on 3 uut 250-kohalist (Kuperjanovi tüüpi) kasarmut, suurendada söökla läbilaskevõimet ja eeldatavalt tugevdada veevärki. Samuti on vaja juurde mõningaid logistilisi abiehitisi.


Tagalal on ka täiesti loogiline struktuur. Sõna tagalakeskus on kuidagi väga segane. Igal jalaväepataljonil on oma tagalakompanii ja brigaadil on oma tagalapataljon. Keegi tundis muret siin, et meditsiinist pole juttu, siis tagalapataljoni üks kompanii on meditsiinikompanii. lisaks on kaitseringkonnas oma tagalapataljon mis on siis aste kõrgem brigaadi omast. ei ole vaja mingit meditsiinipataljoni kuna meditsiinil on ka oma täiesti loogiline kett olemas.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 21 Sept, 2008 22:09 
Eemal
Liige

Liitunud: 13 Aug, 2008 22:58
Postitusi: 523
Asukoht: Tallinn
A4 kirjutas:
Esiteks, vahipataljon ei tooda reservi ainult ju SP-üksusi, vaid ka tavalisi jalaväekompaniisid,(---/
Teiseks, minu teada saavad SP-üksused ikkagi ka omajagu tavalist jalaväe väljaõpet - meie suguse väikeriigi puhul oleks ilmselt puhas raiskamine, kui kompanii-suurustele üksustele vaid SP väljaõpet antaks. Mis saab sõjaolukorras, kui selline kompanii peaks mingil põhjusel kokku sattuma mitte mässava rahvamassiga, vaid hoopis vaenlase motolaskurrooduga?

Esiteks, minu kommentaar käis puhtalt SP õppekavade pihta. Vahipati jalaväekompaniist polnud sõnagi, kuigi jah, neil oleks Jägalas ikka märksa mugavam võsa vahet saalida. Jutt käis puhtalt SP-st ja tolle nn "metsavajadustest".
Teiseks, SP-üksused saavad tõesti nii SBK kui ka jalaväejao kursuse muuhulgas, aga kuna hetkel on igasugu tseremoniaalkohustused (ka tulevikus on lood sedasi minu teada) just SP-kompanii kanda, siis pole seda ajakestki, et tulevasteset SP-rühmadest ka ülikõvad jalaväeüksused vorpida. Jalaväena saavad nad hakkama küll, aga väga kõrgel tasemel nad pole (tseremoniaalkohustest tingitud ajapuudus toob kaasa nõrga või lausa olematu drilli. Lihtsalt pole aega.).

Aga SP jalaväeõppe jaoks piisab Männiku aladest küll.

_________________
Kükki, värdjad!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 22 Sept, 2008 12:05 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 03 Aug, 2008 19:47
Postitusi: 7
Ja ülelaua töökaaslane, kes teab meditsiinist rohkem kui te kõik kokku siin soovitas, et ärge rohkem peale võtke. Seoses oma med. struktuuridega.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 22 Sept, 2008 13:29 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 18 Apr, 2004 13:55
Postitusi: 2071
Austatud härrased!
Ma ei räägi siin teemas vaid sellest, mis ON, vaid sellest, mis PEAKS olema. Lugedes mõelge ka loominguliselt, mitte "käsu korras".
Teema pealkiri on ...?

Tähendab... rääkisin ÜVP-st ikkagi selles võtmes, et seal EI OLE jalaväe ettevalmistust. "Oma" 2-3 -brigaadilises op struktuuris ei näinud ma selleks vajadust ega võimalust.
Kõik jalaväekompaniid tuleb koolitada komplektsete jalaväepataljonidena - olgu neid pataljone RA 1 või 2. Ja nende pataljonide asukohad on kõige loogilisemad Võrus ja Jõhvis.
Lisaks ei sobi ÜVP ei oma ideelt ega ka infralt jalaväepataljoniks. Seda loeb juba nimest. Vaid SP õpe + steremooniad.

Tagalakeskused paigutasin vaid neisse üksustesse-linnakutesse, mis on olemuselt "õppeväeosad", ehk ei hakka sõdima taoliste kooslustena, kuid antud juhul tuleks neid RA selliselt linnakus koos hoida.
Ltt pataljon aga peaks koolitama kahe brigaadi ltt allüksusi, kuhu kuulub ka medistiin (brig med-komp). Med struktuuridesse ma eriti täpsemalt ei süveneks, sest ei ole piisavalt infot (teadmisi-kogemusi).

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 22 Sept, 2008 14:27 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 03 Aug, 2008 19:47
Postitusi: 7
Kui me räägime A kompaniist, B kompaniist ja näiteks TTK-st siis austusest logistikute vastu võiks nimetada ka "tagalakeskust" tagalakompaniiks kuna reaalselt sellist nime ta omabki jalaväepataljonis. Järgnevalt rääkides tagala allüksuste koolitamist 2le brigaadile siis maakeeli tähendab see seda, et Ltt pataljon peaks ühe õppetsükli käigus andma välja 2 Ltt pataljoni. Sarnaselt jalaväepataljonile on ka tagalapataljonil 5 kompaniid erineva spetsiifikaga eesmärgiga tagada brigaadi. Isikkoosseisult küll veidi väiksem, kuid kindel struktuur ja ei ole suvaliste allüksuste tootmine ideoloogiaga, et mehed, minge tehke logistikat.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 22 Sept, 2008 18:02 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 18 Apr, 2004 13:55
Postitusi: 2071
Tsiteeri:
Järgnevalt rääkides tagala allüksuste koolitamist 2le brigaadile siis maakeeli tähendab see seda, et Ltt pataljon peaks ühe õppetsükli käigus andma välja 2 Ltt pataljoni.

Ma saan aru, et 5 lehekülje postituste läbilugemine on ajamahukas töö ja aega on meil kõigil napilt, aga kui nüüd võtad ette selle postituse, kus kirjutasin lahti "oma" (vabandan teatava enesekesksuse pärast, kui antud asjast käib jutt ja keegi teine veel midagi komplektset välja pole pakkunud) RA koosseisu, siis seal on ühtlasi mõneski kohas kirjas, kuidas toodetakse pataljonisuuruse väeosa baasil aasta lõikes korda mööda kahele jalaväebrigaadile tagalaüksusi. Kui jääb segaseks, võib täpsustada.
Tõsiasi, mida ma kuhugi otse ei kirjutanud, kuid mida loeb teravam nuga ridade vahelt, seisneb veel selles, et reaalselt on vähemalt 3/4 aastast 1/2 Maaväest lisaks reservi tootmisele ka vajadusel vähemalt rahuldavas lahinguvalmiduses.

Jalaväepataljon (2 siis) on linnakus kompaktne ja komplektne üksus. Kogu RA ja SA pataljoni koosseis peaks olema 75-85% sarnane. RA ja SA koosseisude ühtlustamine on tänasegi kaitseväe püüe.
Tapa ja Pärnu väeosa eripäraks on nende RA ja SA erinev alluvus. Nad ei tööta SA vastupidiselt jalaväepataljonidele ühe suure terviküksusena. On loogilisem või korrektsem, kui vastavad linnakupõhised tagalaallüksused, mis SA vastavate üksuste-allüksuste tagamisse ei puutu, on ka natuke teisiti nimetatud. Tegelikult on ka hetkel nii. Tapa tagalakeskus oleks võib-olla midagi komp-pat ekvivalendi vahepealset ja Pärnu oma u komp ekvivalendis, kuid need pole operatiivüksused ega sisalda ajateenijaid - nad on olemuselt hoopis asutused.
Linnakute tagalakeskuste kaadrit ja tehnikat saab osaliselt siiski rakendada SA tagalaüksustes.

Tegelikult oleks viisakas teha asja näitlikustamiseks muidugi üks teenistus-skeemike ja muudki ning kuhugi netti üles riputada, kuid kahjuks pole mul seda võimalust. Kui keegi on heast tahtest põhjendatult huvitatud, võin miski faili e-mailile genereerida.

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 09 Okt, 2008 23:33 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 08 Veebr, 2008 11:34
Postitusi: 641
Asukoht: Tallinn
Proovisin teha kokkuvõtva jutu kaasfoorumlaste kommentaaridest, et kujuneks terviklik üldpilt. Kas tundub loogilisena??

STRUKTUUR

Uuele RA/SA koosseisule ülemineku 1. etapi nö vahepealne RA koosseis, mis küll suuruselt (ka kaitse-eelarveliselt) praegusele sarnane, kuid idee ja paigutuse poolest praegusest erinev.
Nagu ka Kunnas, pean mina vajalikuks 2. jv-brig väljaarendamist, 11-kuulist ajateenistust kõigile ning 1 tankipataljoni muretsemist.

Kõige esimene etapp oleks "minu äriplaanis" aga olemasolevate RA üksuste teenistuse ümberkorraldamine kaitseväe RA/SA suurusjärku muutmata. Maaväe väeosi tuleks ümber formeerida nii, et tulemus oleks umbes järgnev:

KIRDE KRK

1. jv-brig staap (Rakvere)
Staabi koosseisus on tavapärased osakonnad, mis võimaldavad operatiivjuhtimist ja administratiivtööd krk RA väeosade juhtimiseks. Staabi allasutuseks on krk keskus, mis tegeleb reservväe ja mobilisatsiooni küsimustega.
Brig staabile allub otse Kv keskpolügoon ja samuti kontrollib brig staap Sirgala õppevälja kasutamist.
SA koosseisudele üleminekul eraldatakse brig staabi alluvusest krk keskus ja polügoonid. Osaliselt brig staabi ja KL malevate staapide baasil formeeritakse eraldi SA krk staap, mille alluvusse läheb krk keskus.

Viru üksik-jalaväepataljon (Jõhvi)
> A-, B-, C- komp, mp-patr, stt-komp.
Pataljon on soomustransportööridel, mis võimaldab koosseisu teatava vähendamise võrreldes tavalise jv-pataljoniga. Jalaväekompaniid on ilma 81mm mp-rühmadeta. Soomukite arv ei tohiks ületada rühmas 3, kompaniis 14, pataljonis 50. Ajateenijate koosseis võiks olla u 550-650.
Pataljoni kaadri baasil formeeritakse SA 1. jalaväebrigaadi jalaväepataljonid.
### Infrastruktuur vajab täiustamist. Ehitada tuleks 2 uut 250-kohalist (Kuperjanovi tüüpi) kasarmut ja lammutada vana 5-kordne kasarmu (riviplats). Ilmselt tuleb täiustada autopargi ehitisi, et tagada tingimused soomukite hoiuks, remondiks ja hoolduseks.

Lahingutoetusüksuste õpperügement (Tapa)
> Rügemendi staap
Rüg staap on RA administratiivasutus, mis ei oma operatiivjuhtimise võimekust, sest ltt väeosad ei sõdi taolise üksusena (sellest väeosa ”õppe” –eesliide). Katus-staap on vajalik teenistuse juhtimiseks lähtuvalt linnaku planeeringu eripäradest. Operatiivvõimekuse ebavajalikkus lubab vähendada staabi koosseisu ja tõsta pat staapide op-võimekust.
> Pioneeripataljon
>> A-, B- pion-komp, EOD- komp, stt-komp, pion-kool
Pataljoni pion-kompaniid on korda-mööda poole aasta kaupa õppekompaniid/erialakompaniid, valmistades ette koosseisu korda mööda 1. ja 2. jv-brigaadile. Ühte kompaniisse toimub kutsumine jaanuaris, teise juulis. Stt-komp viib läbi vaid erialaõpet ja koosseis vahetub poole aasta kaupa. Ajateenijate koguarv u 400. Pion-koolis saavad ettevalmistuse ka jalaväepataljonide pion-nooremallohvitserid.
> Õhutõrjepataljon
>> A-, B- õt-patr, stt-patr, õt-kool
Pataljoni õt-patareid on korda-mööda poole aasta kaupa õppe/erialapatareid, valmistades ette koosseisu korda mööda 1. ja 2. jv-brigaadile. Ühte patareisse toimub kutsumine jaanuaris, teise juulis. Stt-patr viib läbi vaid erialaõpet ja koosseis vahetub poole aasta kaupa.
> Suurtükiväepataljon
>> A-, B- srt-patr, stt-patr, srtv-kool
Pataljoni srt-patareid on korda-mööda poole aasta kaupa õppe/erialapatareid, valmistades ette koosseisu korda mööda 1. ja 2. jv-brigaadile. Ühte patareisse toimub kutsumine jaanuaris, teise juulis. Stt-patr viib läbi vaid erialaõpet ja koosseis vahetub poole aasta kaupa. Ajateenijate keskmine maksimaalarv on 325. Mõlemas srt-patareis on 2x4 relva. SA formeeritakse pat kaadri baasil 2 jv-brig srt-pataljoni.
> Tagalakeskus
Tagalakeskus toetab väeosade RA väljaõpet ja adminsitratiivtegevust.
### Infrastruktuur vajab kõige suuremaid täiustusi. Vaja on 3 uut 250-kohalist (Kuperjanovi tüüpi) kasarmut, suurendada söökla läbilaskevõimet ja eeldatavalt tugevdada veevärki. Samuti on vaja juurde mõningaid logistilisi abiehitisi.


LÕUNA KRK

2. jalaväebrigaadi staap (Tartu)
Staabi koosseisus on tavapärased osakonnad, mis võimaldavad operatiivjuhtimist ja administratiivtööd krk RA väeosade juhtimiseks. Staabi allasutuseks on krk keskus, mis tegeleb reservväe ja mobilisatsiooni küsimustega.
Samuti kontrollib brig staap õppeväljade kasutamist.
SA koosseisudele üleminekul eraldatakse brig staabi alluvusest krk keskus ja polügoonid. Osaliselt brig staabi ja KL malevate staapide baasil formeeritakse eraldi SA krk staap, mille alluvusse läheb krk keskus.

Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon (Võru Taara)
> A-, B-, C- komp, mp-patr, stt-komp.
Kompaktne jalaväepataljon ajateenijate arvuga 800-900.
Pataljoni kaadri baasil formeeritakse SA 2. jalaväebrigaadi jalaväepataljonid ja täiendatakse brig staapi.
### Infrastruktuur peaks vastama 95% vajadustele ja nõuetele. Märkimisväärseid juurdeehitusi vaja teha ei ole.

NAK KVLK-s (Võru Meegomäe)
Ei kuulu küll Maaväe koosseisu, kuid on maaväe igapäevase väljaõppega seotud.
Kursusel õpiksid jalaväekompaniide tulevased ajateenijad-nooremallohvitserid, moodustades õppekompanii. Võimalik, et ka 120mm miinipildurite õpe oleks kasulik sinna viia õpperühma näol. Pioneeride, luurajate, sidemeeste ja tt-raketsikute õpe peaks jääma vastavatesse erialaväeosadesse.


PÕHJA KRK

3. eriotstarbelise brigaadi staap (Tallinn)
Staabi koosseisus on tavapärased osakonnad, mis võimaldavad operatiivjuhtimist ja administratiivtööd krk RA väeosade juhtimiseks. Staabi allasutuseks on krk keskus, mis tegeleb reservväe ja mobilisatsiooni küsimustega.
Samuti kontrollib brig staap krk õppeväljade kasutamist.
SA koosseisudele üleminekul eraldatakse brig staabi alluvusest krk keskus ja polügoonid. Osaliselt brig staabi ja KL malevate staapide baasil formeeritakse eraldi SA krk staap, mille alluvusse läheb krk keskus.

Soomusrügement (Jägala)
> Rügemendi staap
Operatiiv- ja administratiivvõimekusega.
> Scoutspataljon
>> A-, B-, C- soom-jv-komp, mp-patr, stt-komp.
Kaadriväeosa jalaväe lahingumasinatel. Kompaniis 11 lahingumasinat, pataljonis 40-45. Isikkoosseis ligikaudu 500-600
> Tankipataljon
>> Tankikomp, stt-komp
Ajateenijate baasil. Kompaniis SA 10-11 tanki, pataljonis 35-40 tanki, lisaks 3 evak-tanki, 2 pion-tanki, 2 sillatanki, 4 õt-tanki/soomukit. Kokku 46-51 tanki-roomikmasinat RA tankikomp on komplekteeritud 2 tankirühmaga ja juhtimisrühmaga (7-8 tanki). Stt-komp on komplekteeritud 35% ulatuses. RA on kasutuses ka 2 õt-soomukit, 1 sillatank, 1 pion-tank ja 1 evak-tank. Kokku on RA kasutuses 12-14 roomikmasinat-tanki. Ajateenijaid kokku 75-100.
> Raketiheitjate patarei
>> 1. rakh r, tag-r, juht-r
Ajateenijate baasil. Komplekteeritud RA 1 rakh rühmaga (4 raketiheitjat), tag-r ja juht-r komplekteeritud 35%. Kokku 50-75 ajateenijat.
> Soomusvägede kool
Tanki- ja soomusjalaväe nooremallohvitseride, vanemallohvitseride ja nooremohvitseride erialakursused. Samuti masinajuhtide kursused.
> Rügemendi staabi- ja tagalakompanii
Kaadriallüksus väljaõppe ja linnaku administratiivtegevuse üldiseks logistiliseks toetuseks.
### Olemasolev infrastruktuur vajab märkimisväärset renoveerimist ja täiustamist. Juurde on vaja ehitada 2 uut 180-kohalist (Tapa tüüpi) kasarmut – tankistidele ja raketiheitjatele. Samuti sõdurikodu. Hea, kui linnaku ajateenijate ja kaadrisõdurite paiknemisosad oleks eraldatud. Linnaku läheduses tuleb ette valmistada esmased sõidupolügoonid roomikmasinatele. See võib tähendada uue mitme km2 suuruse polügooni asutamist.

Üksik-vahipataljon (Tallinn Rahumäe)
> A-, B- sp-komp, stt-komp, üksik sp-r
Ühte sp-kompaniisse toimub kutsumine jaanuaris, teise juulis. Stt-komp viib läbi vaid erialaõpet ja koosseis vahetub poole aasta kaupa. Ajateenijate koguarv 250-300.
### Infrastruktuur ei vaja märkimisväärseid täiustusi.

Lahinguteenindustoetuse pataljon (Tallinn Marja)
> Trsp-komp, med-komp, rem-komp, lah-varust-komp, õ-komp.
Pataljoni ülesandeks on koolitada välja tagalaallüksusi jalaväebrigaadidele. Ajateenistusse võtmine toimub 2x aastas. Esimesed 5,5 kuud teenivad ajateenijad õppekompaniis. Seejärel jagatakse isikkoosseis erialakompaniidesse, mis komplekteeritakse 35-45 % ulatuses. Pooled ajateenijatest on korraga teenimas õ-kompaniis, ülejäänud kompaniid on pigem rühmasuurused. Õppekompanii koosseisus toimub ka NAK, kuhu liituvad eri relvaliikide tagalaallüksuste ajateenijad-nooremallohvitserid. Ajateenijate koguarv 200-250.
Märkus: Muud kv kesksed tagalaüksused viiakse Marjast üle Paldiskisse. Nii soodustatakse logistilist tegevust ja lahendatakse ruumikistikuse probleem.


LÄÄNE KRK

Lääne krk staap (Pärnu)
Kuna Lääne krk territoorimil ei ole võimalik formeerida oma brigaadi, on staap nö rügemendi õigustes, ehk madalamal tasemel, kui brig staabid ja lihtsama ülesehitusega. Staabi koosseisus on tavapärased osakonnad, mis võimaldavad operatiivjuhtimist ja administratiivtööd krk RA väeosa ja SA väeosade juhtimiseks. Staabi allasutused tegelevad ka reservväe ja mobilisatsiooni küsimustega ja staap kontrollib õppeväljade kasutamist.

Pärnu õppepataljon (Pärnu)
> Pataljoni staap
Pat staap on põhiliselt RA administratiivasutus, mis ei oma operatiivjuhtimise võimekust, sest linnaku allüksused ei sõdi taolise üksusena (sellest väeosa ”õppe” –eesliide). Katus-staap on vajalik teenistuse juhtimiseks. Operatiivvõimekuse puudumine lubab vähendada staabi koosseisu.
> Si-komp, lu-komp, tt-komp, õ-komp
Pataljoni ülesandeks on koolitada välja toetusallüksusi jalaväebrigaadidele. Ajateenistusse võtmine toimub 2x aastas. Esimesed 5,5 kuud teenivad ajateenijad õppekompaniis, mille alluvuses toimub ka NAK. Seejärel jagatakse isikkoosseis erialakompaniidesse, mis komplekteeritakse u 35-50 % ulatuses. Kokku on teenistuses 175-225 ajateenijat, neist pooled õppekompaniis. Ülejäänud kompaniid on pigem rühmasuurused. Jalaväepataljonide lu-, tt- ja si nooremallohvitserid saavad samuti koolituse antud pataljonis. Sinna liituvad eeldatavalt ka üksikud muude relvaliikide si- nooremallohvitserid.
> Tagalakeskus
Tagalakeskus toetab väeosade RA väljaõpet ja adminsitratiivtegevust.
### Infrastruktuur ei vaja esialgu märkimisväärseid täiustusi. Samuti ei ole vaja antud allüksute õppeks eriliste nõudmistega suurt polügooni.


ÕPPEKORRALDUS

Ajateenistus on mõeldud 11-kuusena, kuid praeguse pornograafia süsteemis toimiks struktuur samuti. Ajateenistusse võtmine toimuks 2 lendu aastas. Juulis võiksid õppetsükliga alustada kergejalaväelased kuperjanovis ja jaanuaris soomusjalaväelased Viru pataljonis ning soomusrügemendi ajateenijad. Ülejäänud väeosades toimub teenistusse võtmine mõlemal ajal.
Juulis teenistusse võetutele koondõppus Kevadtorm maikuus, jaanuaris teenistusse võetutele Sügistorm novembris. Brig staabid saavad suurõppustel teineteise vastu sõdida, korda-mööda reaalseid üksusi omades. Scoutspat saab toetada rohelisi mõlemal õppusel ja novembris lisanduvad ka tanki- ja rakh rühm. Rohelisi saavad teatud määral toetada ka samal ajal teise brigaadi NAK erialakursust läbivad ajateenijad ning muidugi KL.
Soomustatud üksuste õppe kulminatsioon on jäetud meelega novembrisse, sest siis on maapind tugevam ja põllutööd lõpetatud.
Reservväelaste õppused põhiliselt juunis ja detsembris, kui pea pooled ajateenijad on just reservi arvatud.

Traditsioonist niipalju, et brigaadid peaksid olema vastavate ennesõjaaegsete EW diviiside õigusjärglased ja soomusrügement auto-tanki rügemendi õigusjärglane.

Kui iga aasta läbib ajateenistuse vaid 25% meeskodanikest, siis hästi koolitatud reserv jääb üsna niruks. Kui suudaksime tänase 2500 ajateenija asemel koolitada välja aastas 3500, oleks juba tubli edasiminek.
Aga seda arvukust ei saa suurendada ajateenistuse aega poole võrra lühendades ega ka olemasolevaid RA üksusi ebaloomulikult üle paisutades.
Kui me suudaksime lähiajal ajateenistusest läbi lasta ligi poole keskmisest aastakäigust, oleks tegemist väga suure eduga.

Eesmärgiks tuleks pikas perspektiivis vist siiski võtta, et valdav enamus (vähemalt 80%) teenistuskõlblikke poisse läbiks ka ajateenistuse e. u. 8000 poissi aastas. Seda vist 2-e brigaadi ei suru kuidagi ära ning ka 3-ga läheb veidi kitsaks.

... meil kaitseväes natukene levimas ebaterve suhtumine kaadrikaitseväelaste roteeriumisse. Normaalne oleks see (eriti Eesti-suguses väikeriigis), et kaadrikaitseväelane teenib seal, kuhu teda parajasti suunatakse - kui vaja, siis Võrru kompaniiülemaks, kui tarvis, siis Tallinnasse staabitööle. Loomulikult on see ebamugav, kuid see on asi, millega inimesed peaksid arvestama, kui nad elukutselise kaitseväelase elukutse valivad ja tegevteenistuslepingule alla kirjutavad.


TSIVIILKAITSE

Üks oluline "relvasüsteem" on ka tsiviilkaitse. Seda võib minna vaja isegi suurema tõenäosusega kui hävitajaid või tanke.

Ajada seda teemat alarahastatud ja alamehitatud päästeameti või korraliku vastava ettevalmistuse/alarahastatud KL kraesse on ka nagu totter. Samuti omavalitsuse kraesse.

Küsimus on

a) tervikliku hoiatussüsteemi loomises - omavahel lingitud õhuvaatluskeskus - laual asuv punane häirenupp - nupu vajutuse peale üürgama hakkavad õhuhäiresireenid/eetrisse minevad erakorralised teadaadned. Lisaks on tarvis radareid või linke vastavate NATO radaritega, mis suudavad avastada ballistiliste rakettide starte siia suunas.
b) elementaarse varjendite/isikukaitse vahendite süsteemi loomises (varjendite arvelevõtmine, elanike koolitus, jaotatavad materjalid jne).
c) evakuatsiooniskeemid ja -plaanid hädaolukordade tekkeks (nt Suur-Tallinnas madistamiseks tuleks enamik Tallinna elanikkonnast (400 000 inimest) evakueerida või nende kaotused ja saatus saab olema sama, mis Berliinis 1945.

Ilma toimiva tsiviilkaitseta on elanikkonna kaotused kohutavad. See külvab allaandmise meeleolulisid ja tingib surve poliitikutele õudus lõpetada allaandmise teel (kuigi armee peaks veel vastu).

Mina olen sellist asja koolis õppinud - häiresignaalid, varjumine, varjendite ehitamine, hoonete varjeks kohandamine, massihävitusrelvade liigid ja kahjustusomadused jne.

Tegelikult on see suhteliselt odav nali võrreldes nt õhutõrjega ja palju sellest tehakse ära vaid paberil- nt evakuatsiooniplaanid või staabiõppuste faasis. Reaalselt peaks sellega tegelema Kaitseliit, kellele tuleb vastav papp ette näha.

RELVASTUS

jalaväele ratassoomukite hankimine on mõnes mõttes palju lihtsam ettevõtmine. Neid kannatab hankida juba brigaadi jagu - pataljoniga pole midagi teha. Läänest kasutatud ratassoomukeid pole saada, sest neil on endalgi vaja. Moodsad masinad maksavad aga hingehinda - u 10+ milj EEK tk, mis teeks 150 transportööri hinnaks 1,5 miljardit = utoopia.
Minu promo on suunatud ukrainlaste BTR-4 -le. Mitte, et ma oleks nagu ukraina fänn, vaid ma lihtsalt ei näe hetkel teist taskukohast lahendust. Vene BTR-80 on läinud kaubaks vist hinnaga 2,5-3 milj EEK tk ja ma usun, et ka uus BTR-4 ei ole eriti kallim, kui 3-4 milj EEK - uue taktikalise lääne veoauto hind. BTR-4 oleks võimalik ilmselt varustada nii, et vastab hädapäraselt NATO standardile ja ära jätta kallis (+ vene moona peal) tornimoodul. Kui vaja, võime kodumaal pärast Pasi, Unimogi või MANi tüüpi kp-torne ehitada. 500-600 miljonit brigaadi soomukite eest oleks rahaliselt vast meie võimete piir.

Lähiperspektiiv (ca. 2 a.)
1. TT miinivõimekus koos võimega kiiresti luua miinivälju maksumusega ca. 50 mil EEK (mida iganes selle raha eest saab. Miinidele ei raatsi rohkem kulutada)
2. .50 kaliibriga tehnikavastased snaiperrelvad (ca. 300 tk. hinnaga ca 70 000 EEK/tk ehk kokku 24 mil. - .50 cal moon on meil juba olemas) - mingi osa nendest on praeguseks ilmselgelt vist kasutusele võetud
3. Suure laskeulatusega kaugtule võimekusega LOAL (lock-on-after-launch) tankitõrje raketid Spike-ER (maksumus 220 000 EEK/tk - 300 tk= 66 mil EEK pluss muu kaasas käiv kola veel 10 mil. e. kokku 76 mil.). Spike-ER-i saab kasutada ka rannakaitseks
4. Intelligentset 155mm TT moona FH70-ele näit. BONUS või SMART 155 (hinnanguline maksumus 500 000 EEK/tk - 300 tk=150 mil EEK pluss muu kaasas käiv kola veel ca. 20 mil. e. kokku 170 mil EEK
5. Lasu parameerite arvestuse kompuutrid kaugtule relvadele (educated guess - 100 000 EEK/tk x 211 tk.=21,1 mil;
6. IFV jalaväe kiireks liigutamiseks näiteks 50 Marderit hinnaga ca. 5 mil EEK/tk (laest võetud hind) maksumusega 250 mil EEK jagatuna kahe aasta peale = 125 mil aastas - BTR-4 oleks arvatavasti tõsiselt võetavaks alternatiiviks või vastupidi
7. Piranha-3 soomustransportööre hinnaga 12 mil EEK/tk. - 30 tk. =373mil jagatuna kahe aasta peale on 186,5 mil EEK aastas
8. Wiesel 2 tankette 30 tükki (mix APC-dest, med. sõidukitest, miinpildujaga masinatest jm. eriotstarbelistest masinatest) 8 mil/tk = 240 mil jagatuna kahe aasta peale= 120 mil.
9. Penguin-2 vms. laevavastane rakett: 20 raketti ca. 11 mil EEK/tk.= 220 mil. Autodele paigutamine, laskeseadmed jms. lisab veel juurde ca. 20 mil. e. 220 mil EEK
10. 100 Milanit vms. manpads-i. Hinnaga ca. 170 mil. koos launcheritega


KOKKU ca. 1,16 mlrd EEK Tehtav 2009 aasta jooksul. Selle eest me saame teoreetilise võimekuse hävitada kaugtulega 900 vastase tanki (BONUS-e 2 laengut mürsus x 300 mürsku=600 laengut + 300 Spike-ER-i). Pluss võimekuse peatada vastase IFV-dega tugevdatud varustuse kolonnid, hoida ära dessantlaevade maabumised ning kaitsta oma üksusi lähirünnakute eest vastase õhuväe poolt.
Arvestada tuleb sellega, et lisaks hankekuludele toob see EKV-le kaasa suuremad hoiu-, haldus- ja väljaõppekulud, mis lühikeses perspektiivis moodustavad ca. 50% hanke hinnast, kuid pikas perspektiivis (kogu relvaliigi elutsükli jooksul) on kokku ca. 4 korda kulukam kui relvasüsteem ise.

Pikem perspektiiv (ca. 10 a.)
1. Hävitajad 12 tk. ca. 700 mil EEK tk. koos relvastusega. Hanke kulude hajutamisega üle 15 aasta = 400 mil. EEK aastas. Lisandub hoolduse- ja väljaõppe kulu ca. 200 mil. aastas
2. Liikursuurtükid ATMOS-2000 24 tk ca. 16 mil EEK tk. Hanke kulud hajutamisega üle 4 aasta =96 mil EEK aastas
3. MBT Leo4 ca. 17 mil EEK/tk koos uuendusega Leo5 standardile 40 tk hajutatuna 4 aasta peale = 170 mil EEK aastas
4. 155mm suurtükid M-198 7 mil EEK tk, 24 tk=168 mil EEK hajutatuna üle 2 aasta = 95 mil

Ehk siis iga-aastane lisakoormus eelarvele nendelt relvahangetelt KOKKU 0,961mlrd EEK (aastas).

Kirjutan siis siia väikese selgituse kah juurde.
Anno 2009 saab Eestil olema eelarves relvaostudeks 1,5-2 mlrd EEK raha. Järgmistel aastatel see summa pisitasa väheneb, kuna juurde hangitavad relvasüsteemid suurendavad haldus-, hooldus ja väljaõppekulusid kiiremini kui SKP kasv kaitse-eelarvet.

Aga nüüd punkthaaval. Kõigepealt lähiperspektiivi hanked:
1. TT miinivõimekuse loomine. Vajalik eelkõige aja võitmiseks. Igasugused miinitakistused jms. lõksud ei peata tankikolonne pikaks ajaks, kuid nad viivitavad liikumist ning juba oht miiniväljade olemasoluks muudab tankiväed ettevaatlikumaks. Sama kehtib suundlaenguga külgmiinide jms. juhitavate miinide kohta. Aeglustamise eesmärk on oma vägedele (mis on vähem mobiilsed kui VF väed) ümberpaiknemise võimaldamine ning TT töö lihtsustamine
2. Pooletollised snaiperrelvad. Ma ei tea, kas EKV suudab välja õpetada ja tasemel hoida 300 sellise relva kasutajat, kuid see oleks hädavajalik. Kuna EKV jaoks on rünnaku korral eluliselt oluline suruda tagasi varustuskolonnide ja IFV-de liikumine, on sellise relva kasutamine suurtes kogustes hädavajalik. CG seda ei asenda, kuna kustavi laskeulatus on väiksem ning vähegi adekvaatse laskude arvu juures on gustav koos moonaga kordi raskem.
3. Suure laskeulatusega LOAL TT raketid. Spike-ER on kasutatav nii TT kui rannakaitse eesmärgil. Kaugtule TT võime on vajalik selleks, et see vähendab oluliselt vastutule riski, võimaldab anda TT tuld jalaväel, kes muidu jääks liikuva kolonni tabamiseks hiljaks ning tõstab oma vägede moraali ja mõjub rusuvalt vastasele
4. Intelligentset 155mm TT moona on vaja eelkõige samadel põhjustel, miks jalaväe kaugtule TT rakette. Lisaks on selle hankimine vajalik suurtükiväe enesekaitse jaoks.
5. Ballistikakompuutrite vajadus tuleneb sellest, et suurtükivägi peab lahinguolukorras tihti positsioone vahetama, mistõttu on vaja kiiresti saada värsked lasu parameetrid värsketele märklaudadele. Joonlaua ja nillimeeterpaberi meetod on selleks liiga aeglane isegi kogenud kätes.
6. IFV on vajalik selleks, et muuta meie suhteliselt vähemobiilset jalaväge vähegi mobiilsemaks. Roomikutel selle jaoks, et oleks tagatud võime vahetada positsioone ka siis kui ainus tee viib läbi raskesti läbitava maastiku. Samuti on IFV-dega hea rünnata vastase kolonne, kuna BMP-d on nõrgalt soomustatud ning korraliku toruga varustatud IFV-st on tuletoetusel palju abi.
7. Soomustransportööride vajadust on juba põhjendatud ja sellel eraldi ei peatuks
8. Wieselite kasutamise mõte seisneb nende väiksuses, kiiruses ja läbivusvõimes. Peamine eesmärk oleks anda med. tuge halvasti ligipääsetavatel positsioonidel, kaitsta operatsioonide juhte, tagada kiire miinipildujatugi ning vbl kanda ka õhutõrjerelvastust (ja miks ka mitte eelpoolmainitud Spike-ER-e)
9. Penguing-2 annab oma laskeulatuse tõttu (34 km) oluliselt suurema võimaluse laeva pihta tulistada kui Spike-ER. Lisaks on Ämari lähimast võimalikust tungipunktist merele, kuhu saab ÕT võimekusega laeva parkida vaid ca. 15km kaugusel. Penguini oht suudaks need laevad tõrjuda ca. 60 km kaugusele (Pakri poolsaare tipust 35 km.)
10. Manpadside vajadusest on Juhani palju rääkinud. Praegune hange on lihtsalt liiga õhuke EKV vajaduste jaoks. Kas see saab tingimata olema Milan või hoopis Stinger sõltub konkreetse hankekonkursi tulemustest, kuid arvestasin Milani hindadega, mis on kallimad kui Stingeril.

Pikem perspektiiv.
1. Hävitajate vajaduse üle on väga pikalt vaieldud. Fakt on ikkagi see, et kui Eesti üldse soovib loota mingit tõsist heidutust pakkuda on hävitajate olemasolu hädavajalik. Üks Gruusia kiire kaotuse olulisi põhjuseid oli samuti hävitajate puudumine. Hävitajaid ei saa asendada mitte mingid maapealsed õhutõrjesüsteemid. Lisaks on hävitajate taktikaline võimekus palju laiem kui õhutõrje.
2. Liikursuurtükid. Panin sinna Atmose hinna, kuna see oli ainus, mis ma suutsin leida. Tegelikkuses tuleb eelistada soomustatud varianti, et diversiooniüksused ei saaks suurtükiväge kahjutuks teha. Ehk siis kuna meil on võimalik hankida vaid ratastel soomustatud liikursuurtükke tuleb nende hind kindlasti ca. poole kallim. Variante siin eriti palju ei ole - ZANA, Archer ja G6. Kõik muud on nö. pehmed positsioonid. Liikursuurtükkide vajadus tuleneb tõsiasjast, et vastase manöövritele ja vastutulele reageerimine eeldab suuremat liikuvust ja kiiremat reageerimisvõimet kui mistahes järelveetava süsteemiga on võimalik saavutada.
3. MBT vajalikkusest on samuti palju räägitud, kuid mina näen sellel peamise rollina vasturünnakute sooritamist vastase hõivatud positsioonidele.
4. 155mm liikursuurtükke tuleks juurde hankida lihtsalt selle tõttu, et meil on neid liiga vähe. FH-70-t sellise hinnaga, millega me need 24 kunagi saime (7 mil € kogu ports), ei õnnestu enam iial hankida.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 12 Okt, 2008 15:10 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 18 Apr, 2004 13:55
Postitusi: 2071
Üks idee tekkis veel. Marja linnaku suhtes. Tagalaväeosa asustamine Jägalasse koos soomustatud väeosaga ei ole minu arvates eriti loogiline. Aga äkki on veel mõni hea lahendus.

Olen meediast aru saanud, et Sisekaitseakadeemia plaanib Pirita-Koselt Kase 61 kinnistult ära kolida. Äkki oleks kasulik Tagalapataljoni ltt osa hoopis sinna asemele kolida. Endine ehitusvägede kool Kase 61 on sellise hea planeeringuga linnak, et sobib hästi militaartegevuseks. On olemas kommunikatsioonid, kergesti kasarmuteks kohaldatavad ühiselamud (3) potensiaalse pinnaga u 500-750 ajateenijale, suur söökla, staap, õppehoone, meditsiin, suur riviplats. Lisaks hulk vaba territooriumi, kuhu saaks rajada laod, tehnikapargi ja täiendavaid (osa olemas) spordirajatisi. Kes tahab, võib ise veenduda aerofotot vaadates.

Linnaku lähiümbruses on metsaalustes piisavalt ruumi, et liikumisviise, lühirännakuid jms (paugutamist mitte vajavat) SBK baasõpet teha. Õppustele saab sõita Männikule mööda Tallinna ringteed. Samuti on suhteliselt mugav teha tagalasõite Suur-Sõjamäele ladudesse. Tööle ja koju saab (erinevalt näiteks Jägalast) linnaliinitranspordiga, mis vähendab vastavaid töötaja või tööandja igapäevakulusid ning soodustab üldse kaadripoliitikat. Lisaks on sõjaväelinnaku haldus äärelinnas natuke odavam ja lihtsam, kui kusagil metsavahel.

"Maletamine + bisnis" võiks käia nii, et Kaitseministeerium müüb Marja kinnistu maha ja raha (vähemalt suur osa sellest) liigub Siseministeeriumile, millega viimane saab arendada õppekompleksi Murastes või kus iganes. Kaitseminn aga saab endale vastutasuks Kase 61 kinnistu.

Kusjuures väga hea tahtmise korral oleks sinna isegi äkki võimalik majutada lisaks (sõjaväepolitseistatud - jalaväeta) ÜVP ja tekitada õpperügement-väeosa. Üsna lähedal Kadriorus käia ja puha. Kuigi jah - ega need 2 väeosagi funktsioonilt omakorda väga üheks sobi. Üks töötab jalaväebrigaadidele, teine mitte.

Muidugi ei sobi Pirita-Kose linnak otseselt lahingüksuste väljaõppeks - need on ikka parem kuhugi kolkasse dislotseerida, kuid lahingutoetusele peaks olema just igati soodne.

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 150 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ... 10  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt