Läti üksustest saksa poolel

[Vaikal]

Kas kellegil on andmeid, kas peale 15. ja 19. SS-diviisi oli lätlastel veel ka teisi väeosi? Dr. Mäe väidab oma mälestustes, et 1944. a. jaanuaris, kui sakslastelt saadi luba üldmobilisatsiooni korraldamiseks Eestis, andsid sakslased mobilisatsiooni läbiviimiseks nõusoleku ka lätlastele.

[teddybbeer]

http://www.militaar.net./viewtopic.php?t=279 siin nati seda arutatud.

[nublu]

Lätlastel olid samuti politsaipataljonid. See oli küll veidi varasem teema, mitte 1944. aasta, aga lühike nende loetelu on üleval siin http://www.lacplesis.com/Latvian%20Unit ... 20WWII.htm.

Samuti oli neil oma lennuväeüksus - NachSchlachtGruppe 12 - ning samuti 10 meest sai hävituslenduri väljaõppe ning teenis sõja lõpus saksa lennuüksustes.

Kusagil olen kohanud ka mingit mainimist Läti piirikaitse rügemendi kohta, aga selles osas ei oska kahjuks hetkel küll mingit lisainfi anda.

Ning samuti olid lätlastel oma lennuväe abiteenistuslased...

[Vaikal]

Samuti oli neil oma lennuväeüksus - NachSclachtGruppe 12 - ning samuti 10 meest sai hävituslenduri väljaõppe ning teenis sõja lõpus saksa lennuüksustes.
Ning samuti olid lätlastel oma lennuväe abiteenistuslased...

Tänan vastuse eest!
Läti lennuväeüksusest ja lennuväe abiteenistusest olen teadlik. Olin ise lennuväe abiteenistuslasena 1944/45 Kuramaa "kotis" ja puutusin nendega kokku. Vindavis (Venspilsis) sai ühe õhurünnaku ajal üks õhutõrje patarei pommitabamuse ja 6 läti abiteenistuslast said surma. Linnas korraldati matused ja meie, eesti poisid, olime auvalves.

Mind huvitavad aga kongreetselt Läti politsipataljonid ja piirikaitse rügemendid.

[Steiner]

Siuke politsei (julgestus?)pataljon oli nagu "Riga". See oli ka ainuke, mis sai endale au käiselindi. Kindlalt tean seda, kuna ise olen seda linti näind. Aga mis üksusega täpselt tegu oli, ei mäleta enam. Kui meenub/leian täiendavat infot, annan teada

[-=Grenadier=-]

käiselint oli ka SS diviisidel - ma nüüd ei tea kas 15. või 19. diviisil aga olemas oli küll

[ivalo]

1941. aasta septembris formeeriti 16. politseipataljon. Isikkoosseis pol. pataljonides 500-550 meest.
1943. aasta lõpuks jõuti formeerida 45 Läti politseipataljoni. Numbriliselt siis: 16.- 28. , 266.- 283. , 311.- 322. Kokku oli neis umbes 15000 meest.
Läti politseipataljonid - 15,17,20,22,23,24.
Valve(vahi)pataljonid - 271,276,277,278,251.
Läti üksikud pataljonid -313,315,316,317.
Läti ehituspataljonid -2,95,395.

16,17,19,21,22,23 politseipataljonidest formeeriti 1. SS-rügement, mis formeeriti ümber 39. jalaväerügemendiks.
276,277,278 ja 281 vahipataljonidest formeeriti 1.-politseirügement.
22,25,313 ja 316 pol. pataljonidest formeeriti 2. - politseirügement.
317,318 ja 321 pol. pataljonidest formeeriti 3. - politseirügement.
283. politseipataljon ,mis oli formeeritud venelastest läks 1943. aastal üle punapartisanide poolele.
1942. aastal formeeritud pol.pataljon nr. 23. võttis osa Krimmi ja Kertshi lahingutest.
Märtsis 1944. formeeriti motoriseeritud politsei erikommandod IW , IIK ja IIIS -partisanivastaseks võitluseks.
1943. aasta juuli -august alustati Läti politseirügemendi "RIGA" formeerimist 276,277,278,ja 312 politseipataljoni baasil.

Läti piirikaitserügemente formeeriti 1944. aastal -1,2,3,4,5 ja 6
igasse piirikaitserügementi kuulus umbes 2700 meest.
Oktoobris 1944. formeeriti 2. ja 5. piirikaitserügemendi baasil -106. Läti SS-grenaderirügement (läti rügement nr.-7)
1944. aasta kevadel formeeriti neli läti ehitusüksust -Lettische Bau-Abteilungen. Samuti formeeriti neli uut politseipataljoni numbritega -325,326,327 ja 328. Eelmainitud pataljonid läksid 1944. aasta mais Wehrmachti alluvusse sapööripataljonidena.
270 läti politsei pioneeripataljon allutati 1944 samuti Wehrmachtile ja sai numbri-672. pioneeri ost-pataljon.
Oktoobris 1944. moodustati 5. piirikaitse rügemendi baasil samuti pioneeripataljon.


Läti lennuväe abiteenistuse mobilisatsioon viidi läbi 2. august -9. september 1944. 562- vbatahtlikku ja 3614 kutsealust.

Sellised andmed annab Sergei Tsujev oma raamatus --NEETUD SÕDURID --REETURID III REICH`i POOLEL
Kasutatud arhiiviandmeid ja uurimusi kümnetelt autoritelt.

[Epaminondas]

Ma küsiks veel ühe küsimuse lätlaste kohta.

Mitu rüütliristi võitsid lätlased ja kes need mehed olid?


Samuti oleks teretulnud informatsioon leedukate väeosade kohta ja sangarite kohta?

[ivalo]

Ma ju siin kusagil läti rüütliristidest juttu teinud -12 selli said selle kaela.
Leedukad ei saanud ühtegi.

[Epaminondas]

Seda arvu olin ka mina kuulnud, ei julgenud välja pakkuda, aga kas nende meeste andmeid ei saaks kusagilt?

[ivalo]

http://www.axishistory.com/index.php?id=1751

[MOrav]

Siit IX peatükk ka ehk abiks:

http://www.historia.lv/publikacijas/gra ... saturs.htm

[Vaikal]

Siuke politsei (julgestus?)pataljon oli nagu "Riga". See oli ka ainuke, mis sai endale au käiselindi. Kindlalt tean seda, kuna ise olen seda linti näind. Aga mis üksusega täpselt tegu oli, ei mäleta enam. Kui meenub/leian täiendavat infot, annan teada

Kuramaa võileja käiselint KURLAND anti kõigile Kuramaa võitlejaile, kes olid selle vastavalt statuudile välja teeninud. See oli viimane Saksa relvajõudude poolt kehtestatud autasu.

Käiselindi statuut oli järgmine:
1. Käiselint omistati väeosa võitlejale, kes oli võtnud osa vähemalt kolmest Kuramaal toimunud lahingust (kokku oli suuri lahinguid kuus).
2. Oli saanud lahingus haavata.
3. Oli võidelnud Kuramaa "kotis" alates septembrist 1944 kuni selle kapituleerumiseni.

Käiselint oli kuldkollast värvi, ca 38 mm lai. Sellele oli tikitud tekst KURLAND. Tesktist vasemal oli Saksa Rüütliordeni vapp ja paremal Miitavi põdrapeaga linnavapp. Lint oli valmistatud ühes Kuldiga tekstiilivabrikus ja seda kanti vormi vasakul varrukal. Kuramaa kapituleerumise tõttu jõuti see anda vaid vähestele Kuramaa võitlejatele

Siinkirjutaja oli Kuramaa "koti" kapitulatsiooni ajal ühe 6. flakidiviisi õhutõrjepatreiga Kuldiga lähistel Pelci lossis asunud Heeregruppe Kurland peastaabi kaitsel. Meie saime need lindid alles mõned päevad peale kapitulatsiooni ja olime sunnitud need ka kohe, s.t. enne kui nõukogude vastuluure SMERTŠ alustaś meie "töötlemist", hävitama.

[Steiner]

Mitte kummalegi lätlaste Waffen-SS diviisile ei antud käiselinti. "Kurland" linti võisid kanda lihtsalt Kuramaa kotis olnud Saksa üksused, mitte ainult lätlased. Aga see "Riga" pataljoni käiselint kandiski kirja "Riga". Siuke standtartne must, valge kirjaga. Krt, katsun selle pildi üles leida Ja see jutt juures oli suht autente, nii palju kui ma mäletan. Seega ma ei usu, et see on mingi fiktiivse üksuse pärastsõjajärgne võltsing.
Ja leedukatel olid ainult julgestus- ja politsei pataljonid + abiteenistuslased jms. Ja neidki mitte eriti palju, nad ikka põdesid ilmselt seda Memeli ära võtmist, et ei fännand eriti sakslasi Aga selle eest partisane oli neil mõlemi okupatsiooni ajal mehiselt. Ja nad pidasid ju korralikke madinaid ja vallutasid nõukogude armee üksuste käest lausa linnu tagasi '44. Selle eest neile loomulikult aga mingit saksa rauda kaela ei riputatud

[-=Grenadier=-]

läti SS diviisidel olid küll käiselindid (suht vähestel meestel muidugi) - ma otsin õhtul pildi üles ja panen siia!