www.militaar.net

http://nvo.ng.ru/news/2009-02-20/9_raptor.html

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...

See 30:1 on lootusetult optimistlik. Juba vene tehnika kaotused F-16 ja F-15 vastu on praeguse seisuga umbes 170:0

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Praktikas on sul ilmselt õigus, kuid siin on olulisne ikkagi tähele panna, et tegemist on LMTAS enda seisujohaga, mitte venelaste unistusega. See numer on tingimusel, et kõik muud asjaolud (piloot,lennujuhtimine jne.) on võrdsed.

No ikkagi on optimistlik. Mina isiklikult ei kujuta ette nende vene Su-de (mis tegelikult on vähe tuunitud 70ndate tehnika tase) lahingut F-22 vastu. F-22 radar return on sama suur kui tennisepallil, Su-30 oma on sama suur kui kaugliinide bussil. Isegi oma AWACS näeb neid tänu transponderitele. Lahesõjas lendasid F-117'd (mis on märgatavam disain kui F-22 - tehnika areneb ju) mööda kindlaks määratud puhtaid koridore, sest neid keegi ei näinud ja seega ei osanud ka lende suunata, AWACS kaasa arvatud. Sõja-ajal ju mingeid transpondereid ei kasutata.

Õppelahingud F-15C ja F-22 vahel on so far lõppenud 100:0 skooridega. Eeldatavasti võrdsete pilootide ja muuga. Mis paneb arvama, et venelased on 3 korda paremad?

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Niipalju kui netiväljaanded viitavad, tundub see oelvat originaalne artikkel:

http://www.aviationweek.com/aw/generic/ ... 20Expected

Muuhulgas jäi ng.ru artiklis mainimata veel 5% spetsifikatsioonist parem radari ulatus ja kiirendus on 54 vajatud sekundist 3,05. Seda siis teadmata kõrgusel ja teadmata kiiruselt

Üldiselt, nende lisaandmete avaldamise eesmärk oli suruda läbi rohkem Raptoreid nii USAs kui ka võimaluse korral välismaale mida kongress endiselt blokib kuigi austraalased ja japsid teevad selles osas endiselt aktiivset lobitööd.

Muuhulgas tahetakse lennuk viia suvel esmakordselt Paris air show'le.

See lõik viidatud artiklist paneb mõtlema, et USA teeks õieti kui loobuks F-35-st ning hakkaks kerge hävitaja projektiga nullist peale:



F-35-st üritatakse teha mingit šveitsi taskunuga, mille tulemuseks on kohmakas komplekt, mis ei ole ei hea nuga ega hea saag ega hea hambaork.

Ja kui nad väga üle pingutavad, juhtub see.

Selliseid artikleid tuleb vaadata ka selles kontekstis, mis Pentagonis toimub.

F-35 oli kunagise kaitseministri Rumsfeldti suur lemmiklaps, mis pidi tema arvates täitma "kõiki olemasolevaid või arvatavaid kõrgtehnoloogilise tulevikusõja nõudeid".

USAF sellega nõus ei olnud, sest Rumsfeldt üritas F-35 arvu saada suuremaks F-22 arvu vähendamise teel, sest tollal tundus lennuk jube odav.

Tagajärjeks oli terve plejaad F-35 mustavaid artikleid, ka nt Austraalias, mis läksid lausa idiootsusteni välja. Kuni soovitusteni osta selle asemel vene lennukeid.

Tahan öelda seda, et USAF on piisavalt mõjukas organisatsioon, et vajadusel tekivad igasugsed artiklid avalikkuse ja kongressi kallutamiseks.

Selliseid totrusi on Pentagon ennegi teinud. Ka muudes riikides satub ministriks jobusid. Kunagi arvas erabusinessist tulnud McNamara, et F-111 on ka õige lennuk igaks elujuhtumiks ning nii USN kui USAF pidid sellega leppima. Mis sellest välja tuli, teame kõik - lennukikandjal kasutamiseks oli F-111 liiga suur ja raske ning hävitajaks ei kõlvanud kah. Temast sai üks suurema kulutatud arendusraha ja saadud reaalse sõjalise efekti viletsa suhte musternäidis - enamvähem ainuke edukas operatsioon oli El Dorado Canyon, Liibüa pommitamine 1986.

Ka üritas Pentagon "ära standardiseerida" F-14 loomist (mille tingis omakorda Pentagoni ebaõnn F-111 navaliseerimisega). Ideid oli nii F-15 kui F-16 kavandite navaliseerimisega, mis õnneks ellu ei jõudnud. Ka USA-s on probleem, et kaitseametnikud ei tea tegelikust elust midagi. Iga vähegi asja jagav inimene saab aru, et nii F-15 kui F-16 pole lennukitekil kasutatavad oma kitsa-nõrga teliku ja kehva madala kiiruse juhitavuse pärast. Ametnikud arvasid, et kui nt F-4, A-4 ja A-7 oli kasutatavad nii maal kui merel, siis on seda ka muud lennukid. Paraku on nimetatud algselt disainitud tekilennukiks ja USAF võttis osad endale sundviskena, sest muud polnud. Ehk see suhe on ühepoolne - merelennuk on kasutatav ka maal, kuid maalennuk pole kasutatav lennukitekil, tekikasutus on vaja algselt kohe ette näha.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Et mille jaoks siis transponderid on? Pühapäevatreeninguteks? Kuskohast sul selline huvitav informeeritus?

Lahesõjas vastase territooriumi kohal ei kasutatud transpondereid, lennukid lendasid "pimedalt" ja neile olid ette nähtud eraldi lennukoridorid, kust lennujuhid hoidsid teised eemale, et vältida "friendly fire" ja kokkupõrke teemasid. Samamoodi oli raadiovaikus. Rahuajal (ja omade õhuruumis) muudetakse lennuk transponderi abil oma lennujuhtidele nähtavaks.

Transponderi järgi on muide lennuk suhteliselt kergesti leitav, näiteks võimekus avastada väljalülitatud radariga (või radarivabu) MiG-ide olemasolu lähikonnas nende transponderite töö järgi oli ameeriklastel olemas juba Vietnami sõjas.

Kogu sellest stealthist pole ju mingit kasu, kui lennuk on küll nähtamatu, aga puistab igasugu raadiosagedusi eetrisse. Selliste asjade järgi avastamise meetmed on isegi Eesti sugusel vaesel riigil olemas.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Kõik tsiviil-lennujuhtimise SSR ehk sekundaarradarid näitavad sisselülitatud transponderiga lennukeid. Samuti kõigil üle 5700 kg maksimaalse stardimassiga või üle 19 reisijakohaga lennukitel kohustuslik kokkupõrke vältimise süsteem TCAS.

Kapten Trumm, sa ei pea nüüd küll mulle loengut transponderist pidama. Pigem võta midagi ette oma väitega, et "sõja-ajal transpondereid ei kasutata." Kasutatakse küll ja kuidas veel, seesama lahesõda, mida mainid nägi nii mõndagi "friendly fire" intsidenti just tänu transponderitele. Kohe meenub intsident, kus jänkide patriot lasi briti tornado alla.

Täpsustan, F-117 ei kasutanud lahesõja ajal vastase õhuruumis transpondereid ja isegi oma lennujuhid ei teadnud täpselt, kuskohas lennuk asus. Nende lendudeks olid ette nähtud ekstra lennukoridorid, kust lennujuhid hoidsid teisi eemale. Ei pidanud silmas, et keegi sõjaajal ei kasuta. Stealth lennukid lülitavad vastase õhuruumile lähenedes ja seal olles oma transponderi välja ja ühtlasi on keelatud ilma hädavajaduseta raadioeetrisse minna. Tavalistel lennukitel transponder kogu aeg sees, sest selle väljalülitamine lennukit ei varja (mida stealthi puhul teha saab).

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Et kuda see järjekornde raptor alla nüüd lajatas?

Mitu siis juba?