www.militaar.net

Siit lingilt leiab infot nende terariistade kohta
http://www.gusa.ru/1914xa.html
Kuna kuulipildur asus enamjaolt kaevikus oli sirge teraga relv oletatavasti parem lähivõilusel , kui vanlane juhtus kaevikusse sattuma . Samuti oli nendel terariistadel arvatavasti ka praktiline otstarve ( nad on teritatud mõlemast küljest ) , sai puhastada laskesektorit ettejäävatest okstest .

ei ole piisav selgitus sest see leidis rakendust vaid pildurite juures. sel juhul oleks ka suurestükimeeste riistad välja vahetatud.

mind huvitab see seepärast, et pahatihti on taolistel aktsioonidel üks kahest - kas mingi äärmiselt nõme või mingi äärmiselt peen põhendus (a'la sirge riistaga annab efektiivselt mingit kuulipilduja kinnikiilumakippuvad juppi urgitsega aga kõverdaga ei pääseks sellele ligi (seda enam, et sellised asjad ilmnevadki tihedamini sõja ajal)), ja see pakub huvi kuna on ju huvitav inimeste kriisimõtlemist jälgida..

ei päde. kõver terariist (eriti sellises pikkuses) on piiratud ruumiga (kaevikus) ja ka mujal tõhusam kui sirge. sama kehtib laskesektori puhastamisse, kus raiuda tuleb.

Küllap siis ikka ei olnud kõvera teraga relv kaevikuoludes torkamiseks parem , muidu poleks neid ju sirge teraliste vastu välja vahetatud .

1) vastus on ikkagi ebapiisav. me võime siin omavahel oletada kõike kuni sinnamaale välja, et tegu oli roheliste mehikeste eksperimendiga. see, mis mind tõepoolest huvitab, on ametlik põhjendus...et ehk keegi teab seda.
2) nagu riistapuu käepidemest nähtub, on ilmselgelt tegu ennekõike raiumiseks mõeldud abinõuga. sirge teraga abinõu abil raiumine on aga kõverateralisega võrreldes märkimisväärselt ebatõhusam tegevus (mis parata, füüsika on juba kord selline).

Ametliku põhjenduse saamiseks pead Sa ilmselt pöörduma selle tehase kus neid terariistu toodeti asuv inseneride osakonna poole .

arvad sa, et armee relvastuse muutmise üle otsustasid mingi tehase insenerid??

Ega see "kõver" tera nii kõver ka ei olnud, et sirgega mingeid suuri erinevusi füüsikaseaduste läbi kasutamisel avalduks.
Relvastuse muutmist ei otsustanud otseselt mingid tehaseinsenerid, ilmselt said nad teha ettepanekuid, kui keegi küsis. Otsustajad olid paksud kindralid vastavas osakonnas.
Ehk vajadus uute terade järgi lahendati nii, et olemasolev mudel kinnitati suurtükiväele, kuulipilduritele anti juurdetehtavad uued. Vb ka kuulipildumise mehi ei olnud enne I MS ei Vene ega ka teistes armeedes, seega ilmnes eriti suur vajadus nende varustamiseks teradega.
Muidugi võiks pöörduda mõne vene spetsialisti poole, üldjuhul on need relvastuse muutmise paberid arhiivides olemas, minul küll suhteliselt kama kui kõvera teraga keegi oma kuulipildujat urgitses , seda enam, et vaevalt need selleks mõeldud olid.

proovi raiuda, saad kohe selgeks, kui oluline on isegi suht väike kaar.



just see mu mõte oligi järelikult on info selle kohta suure tõenäosusega olemas. võttes arvesse mõningaid kodanikke, kasvõi siit samast foorumist, kes mängeldes eri relvade ja varustuse kasutuselevõtu ja väljavahetamise üksikasju loetlevad, imestan ma siiani, kuidas sellist asja keegi ei tea...



ilmselt ei olnudki selleks mõeldud. tõin selle vaid näiteks, miks VÕINUKS sirge tera just kuulipilduritele olla määratud. võimalusi on muidugi palju-palju aga just seda õiget oleks põnev teada.

Pakun välja et kuulipilduja meeskond olles eesliinil pidi oma positsioone vahest käsivõitluses kaitsma ja siis oleks sirge tera torkamisel ja vastase täägi pareerimisel mugavam ja otstarbekam.Üldjuhul kuulipilduritel võsa raiumist positsioonidel eriti polnud.Suurtükimehed asusid reeglina tiba tagapool ja nende kõver tera ideaalne võsa raiumiseks positsioonil ja kas või haavatud hobuse surmamisel või rakmete lahti raiumisel.

_________________
www.ehitaja.page.tl

aga vaata riista käepidet. see pole loodud torkerelva käepidemeks, sellist on torgates peos hoida jube ebamugav. pealegi ei ole nii pikk ja lai "nuga" üldse kuigi hästi torgatav

No proovisin raiuda, vahet ei tuvastanud. Nagunii raiud tera käepidemepoolse või keskosaga, tera otsaga suurt midagi ei raba.
seda kõveruse teemat võiks vaadata ka teiste vene ajalooliste lühikeste külrelvade kontekstis. Need kõverused ja sirged on seal vaheldunud. Näit. 1827 aasta tesak ja 1817 aasta oma kergelt kõverad, 1834 ja 1848 juba sirged. ja mispärast pidi neid üldse iga 10-ne aasta pärast muutma?
Ja sobib see käepide hädapärast ka torkamiseks küll, ei libise kämmal käepidemelt ära midagi.

Siinkohal PPP-ga täitsa nõus et käepide suht hea ja universaalne,nii lõikamiseks ,raiumiseks,kui torkamiseks.Ei maksa unustada ka seda et tegu siiski alamväelastele mõeldud külmrelvaga,mis igapäevaselt otsest lahingulist kasutust tapariistana ei leidnud.Seega ei pööratud erilist tähelepanu ka kasutusmugavusele ühes või teises valdkonnas ,vaid püüti luua universaalne terariist.(Saablitega teine asi millega iga päev torgati-raiuti,seal pidi kärpide mugav,tera õige tasakaalu ja kõverusega olema,et käsi töötades ei väsiks.)

_________________
www.ehitaja.page.tl

jään siiski torkamise suhtes kahtlevale seisukohale sest olen ka ise püüdnud ainult tiba pikema laiateralise noaga rümpa susata ning see on üsna äbar ettevõtmine. aga see selleks. eks see üks spekuleerimne ole. Kui kellelegi juhtub aga kuskilt silma jääma täpne põhjus, siis ärgu olgu kade.

Mägirahvaste gindžall samasuguse käepidemega ja sealne rahvas seda relva torkamise jaoks hulka aastaid kasutanud .