KL masinapargi olevik ja tulevik
low-profile 120 mm mortar kit by Eli
Väga terane tähelepanek, seltsimees kert122.kert122 kirjutas:seltsimees setu, viimane pilt on taas kallis masin ja ega selle labivusega kiita suurt pole vist.
Tegemist ei ole high-profile ülesannetega, kahtlemata pöörasid tehelepanu ka katusel paiknevale sirmirullile, ja eeldusel, et tegemist on IR-neelduva materjaliga, kujutad ette tõsiselt võetavaid võimalusi kujundada kõnniteeäärtest kiiresti laskepositsioone ning hoolikalt analüüsides 120 mm MP tugikonstruktsiooni ka vajadust väikese keeramisraadiusega kaubiku järele.
tervitades,
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
aga Setu, kuidas oleks kui innoveeriks panvageniga, tee meile selline pilt, mis oleks nõrk koht?
või äkki see eesti toote pildilt eemaldada kast ja jätta lihtsalt platvorm, kuhu peale monteerida hoopis kolm miinipildujat, meeskonnaks oleks siis 2 meest per toru+ülem ja sidemees.
jaksab kaasas kanda piisavalt moona, on üliläbiv, saab väga hästi maskeerida, ja kolm relva korraga suudab üsna valusa paugu anda ja kohe tuld tõmmata, vedrustuse saab äkki hüdrauliliselt lukustada?
kuidas see oleks?
panvagen ei kannaks rohkem kui ühe raske miinipilduja+ujub, neid saaks kasutada samuti.
äkki setu teeb ühe metsise veel ringi,haaratsi jätame rahule, kinnitame kolm miinipildujat kasti,maskeerime ilusti ära maskeerimisvõrguga, vaatame kuidas paistab.
olen kindel et hüdraulika saab ka lukustada.
või äkki see eesti toote pildilt eemaldada kast ja jätta lihtsalt platvorm, kuhu peale monteerida hoopis kolm miinipildujat, meeskonnaks oleks siis 2 meest per toru+ülem ja sidemees.
jaksab kaasas kanda piisavalt moona, on üliläbiv, saab väga hästi maskeerida, ja kolm relva korraga suudab üsna valusa paugu anda ja kohe tuld tõmmata, vedrustuse saab äkki hüdrauliliselt lukustada?
kuidas see oleks?
panvagen ei kannaks rohkem kui ühe raske miinipilduja+ujub, neid saaks kasutada samuti.
äkki setu teeb ühe metsise veel ringi,haaratsi jätame rahule, kinnitame kolm miinipildujat kasti,maskeerime ilusti ära maskeerimisvõrguga, vaatame kuidas paistab.
olen kindel et hüdraulika saab ka lukustada.
paraadil näeme, raisk
Tere! upitaks ühe vana teema üles.
et siis sellised mõtted tekkisid...
Seoses sellega et olen militarihuviline metsamees, tekitas antud idee mõtteid. Antud masin oleks üsnagi võimekas. kuid kõigepealt räägiks selle miinuspoolest. suurim miinus on kiirus, kuskil 30 km/h jääb ilmselgelt lahjaks nii missioonidel karavanis sõitmiseks kui ka sissitaktika löö ja põgene jaoks. otseselt lahingumasinana muidugi põnev mõte, kuid andes miinipildujalöögi, peaks ta sealtkandist võimalikult kiirelt minema astuma, kui ei taha Graditule alla jääda. muidugi on tema suurim voorus kandevõime ja maastikuläbivus. esimesel juhul lööb ta kindlasti panwagenit. selline masin tuleks natuke militaarversioonina natuke ümber teha. esiteks on ta suht kõrge kabiiniga masin, mis sõjamasinana ei oma tähtsust. aknad tuleks killu-kuulikindlamaks teha, kabiini mõõtmeid võiks vähendada (kõrgust) kabiini katusele võiks panna turelli mingi MG või kui soovite 50cal. samas viimast kasutada selles rollis nagu alljärgnevas mõtisklen, poleks ehk mõttekas. ilmselt sobiks see masin suhteliselt rasketes oludes logistikamasinana eriti raskete maastikutingimuste korral, mis suudaks 12 tonnist laadungit mööda metsa otse kohale viia, kiirelt maha tõsta (oma tõstukiga. võimalik et panna selga multilift seade, mis lisab veel võimalusi sama masina kasutamiseks, kui nt ehitada erinevate kasutusvõimalustega konteinereid (medi, inimveo,laskemoona, kütuse.) jõudes tee äärde saab selle treileri peal viia tuua sinna kus seda parasjagu vaja on. loomulikult on selle tükihind muidugi kallis, kuid nagu tervishoiust rääkidakse, kas sul on kallis rohtu osta või oma tervisest ilma jääda. oma tootja, saades suure ja kindla tellija, on kindlasti nõus hinda langetama.
Operaator veduk-traktor Metsis 408F mod
• Koormatavus: 12 000 kg
• 4 - silindriline Sisu49EWA turbodiisel
• Nimivõimsus: 118kW/160 hj/2200 rpm
• Maks.võimsus: 129kW/175 hj/2000 rpm
• OPS, ROPS, FOPS testitud IAC kabiin
et siis sellised mõtted tekkisid...
Meie asutuses töötamiseks ei pea te olema hull, kuid see tuleb kasuks...
Palju see Metsis ka maksab???
Samas asjal on jumet, vaatama või rootslasi- panid oma uue liikursuurtüki Archer Volvo A30D karjääriveoka selga. Põhjus kordadesse ulatuv kokkuhoid arendus- ja jooksvatelt kuludelt võrreldes ainult spetsiaalselt sellele masinale alusvankri väljatöötamisega. Või lasta kodumaal Metsise ehitamisest saadud hüdraulika rakendamise kogemusele tuginedes meie FH-70 ehitada näiteks selle sama Volvo A30E selga. Ehk siis osta Volvolt ainult alusvanker ja kogu pealisehituse asi teha Eestis.
Või midagi vaadata kasutaja Roamless välja pakutud lingilt: http://army-uk.info/usedvehicles.php. Ka seal on päris vähe kasutatuid UK sõjaväe reservis olevaid Terrexi Volvole sarnanevaid karjääriveokeid suuremates seeriates saada.
Näiteks see 30t kandevõimega 50 masina suurune seeria, kus kõigi masinate töötunnid jäävad 2200-3500h vahele, toodetud 2004-2006: http://army-uk.info/equip.php?ID=449. Kui siit saaks soodsalt masinad ja need kohalikult Eestis ümber ehitada nii, et nende peale saaks meie FH-70 tõsta, siis oleks asjal enam kui jumet. Asi lihtsalt kättevõtmise asi tegelikkuses. Nende Terrexite heaks omaduseks võrreldes Metsisega on nende max kiirus 53km/h.
Samas asjal on jumet, vaatama või rootslasi- panid oma uue liikursuurtüki Archer Volvo A30D karjääriveoka selga. Põhjus kordadesse ulatuv kokkuhoid arendus- ja jooksvatelt kuludelt võrreldes ainult spetsiaalselt sellele masinale alusvankri väljatöötamisega. Või lasta kodumaal Metsise ehitamisest saadud hüdraulika rakendamise kogemusele tuginedes meie FH-70 ehitada näiteks selle sama Volvo A30E selga. Ehk siis osta Volvolt ainult alusvanker ja kogu pealisehituse asi teha Eestis.
Või midagi vaadata kasutaja Roamless välja pakutud lingilt: http://army-uk.info/usedvehicles.php. Ka seal on päris vähe kasutatuid UK sõjaväe reservis olevaid Terrexi Volvole sarnanevaid karjääriveokeid suuremates seeriates saada.
Näiteks see 30t kandevõimega 50 masina suurune seeria, kus kõigi masinate töötunnid jäävad 2200-3500h vahele, toodetud 2004-2006: http://army-uk.info/equip.php?ID=449. Kui siit saaks soodsalt masinad ja need kohalikult Eestis ümber ehitada nii, et nende peale saaks meie FH-70 tõsta, siis oleks asjal enam kui jumet. Asi lihtsalt kättevõtmise asi tegelikkuses. Nende Terrexite heaks omaduseks võrreldes Metsisega on nende max kiirus 53km/h.
Rootslased just valisid Volvo karjäärimasina selle tõttu, et see pakub parimat kompromissi läbivuse ja kandevõime vahel. Aga vb tõesti Metsis selles suhtes pehmel pinnasel parem- aga see 30km/h jääb liikursuurtüki jaoks vb lahjaks. Siin on vast kasutajad hillart ja denis23 100x kompetentsem seda küsimust hindama. Samas selle Volvo A30E uuest pest hind jääb sinna 300k € ümber, seega Metsis oleks odavam lahendus tõesti, aga ma kujutan ette, et kui need UK vähekasutatud masinad saaks Metsise hinnaga oleks see parem ost.calico kirjutas:kuskil EEKudes ikka poolteist kuni paar milli. karjäärimasinate maastikuläbivus on natuke kõhklemapanev. ennem oleks mõttekas ikka metsise alusvankrile midagi mõelda.Palju see Metsis ka maksab???
Konkreetne näide Soome, Greeka, Singapuri näol on olemas kus 120 mm miinipilduja bandwagen kasti on pandud. Eriti andeks on see Ukrainlaste Urali variant.
http://www.militaryphotos.net/forums/sh ... -the-world
Muuseas panid iraanlased äsja oma 155/39 suurtüki sarnaselt meie kaitseväes kasutuses olevale 3 sillalisele MAN veokile. Ei paista see just eriline kosmoseteadus olevat, elementaarne hüdraulikasüsteem kahe keskmisest jämedama hüdosilindri näol, nende tootmisega saaks ka meie Nuia PMT hiilgavalt hakkama.
http://www.irandefence.net/showthread.php?t=65783
http://www.militaryphotos.net/forums/sh ... -the-world
Muuseas panid iraanlased äsja oma 155/39 suurtüki sarnaselt meie kaitseväes kasutuses olevale 3 sillalisele MAN veokile. Ei paista see just eriline kosmoseteadus olevat, elementaarne hüdraulikasüsteem kahe keskmisest jämedama hüdosilindri näol, nende tootmisega saaks ka meie Nuia PMT hiilgavalt hakkama.
http://www.irandefence.net/showthread.php?t=65783
Eestile 155 mm haubitsa "upgrade'i" alternatiiv
Toon Eesti jaoks kõige mõistlikuma "upgrade" versiooni, juhul kui meil oleks 155 mm haubitsaid kuskil 100-150 ühikut. Selleks võtsin appi lastetoa sisustusesetu kirjutas:saab veel paremini, meie jaoks.
Elik, tsiviilkasutuses olev (ARKi senitundmatu nimekiri) või näiteks soomustatud MANi veok transportimas laskesuunas positsioonile 155 mm haubitsat soomustatud lahtises konteineris. Positsioon võib olla pehme, kõva, jne, mitte väga kaldus (millise leiab hea tahtmise juures), kui vaja toob eelnevalt tsiviilkasutuses olev kallur ka killustiku sobivasse kohta . Point on selles, et paar lasku ja edasi liikumine, veok ei haagi ennast lahti vaid jääb toetama tagasilööki. Positsioonivõtt ja lahkumine paari minuti töö ilma maskeerimisteta, seadistamiseta, eriväljaõppe jne (pikk nimekiri). Seega transportiv veok vahetatakse välja vaid rikke, tabamuse, või mingi võimaliku meeskonna vahetuse, kütuse toimetamise erijuhul.
lastetoa näide järgnevalt:
parimat,
P.S. Mis muutused see kaasa toob:
- veokitele paigaldatud 155 mm vajab eritehnilist lahendust, seotuna kindla veokiga, tähendab see erinõudeid, suuremat hinda ja jne
- veokitel oleva 155 mm meeskond on ka liialt avatud, liialt kõrgel asub haubits. Töötingimused on kesised ja raskendatud.
- kui veokil on väiksem rike, on kogu süsteemi võimekus kahtluse all jne;
Seevastu konteinerversioonil on see selgemini ja odavamalt planeeritav. Konteineri põhjas võib olla ka nn "tagasilöögi auk" ja tegemist pole kõrge ja kipaka süsteemiga. Buldoožer võib isegi vallid kuhjata laskepositsioonile, või teeb seda sama veok, kui tal on ees vastav "teehöövel". Kokkuvõtvalt usaldusväärsem, säästvam.
P.P.S. Soome 120 mm MP on siiski Sisu Nasul, ehk suuremal loomal kui Bandvagn. Holland jne riike on kasutanud Bandvagn'il vaid 81 mm MPd ja ka M113nel on kasutatud vaid 81 mm MPd. Leian, et 81mm MP kasutamine on õigustatud kelgul, soome kelgul vms kelgul näiteks eeltoodud Hiluxi kastis, mille kastist väljatõmbamine sarnaneks kohati kiirabi kanderaam-käru konstruktsiooniga. 120 mm MPd saab kasutada eeltoodud 155 mm konteinerplatvormil niisamuti, kuid konteineri põhjas oleks 3 ringrelssi kolmele 120 mm miinipildujale. Leian, et see on kõige mobiilsem, säästvam ja vajalikum lahendus.
Viimati muutis setu, 19 Mär, 2011 22:25, muudetud 1 kord kokku.
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
see kuradi mürsk tuleb mingi kuradi 2,5 meetri kõrgusele upitada, et torusse lükata. mis see mürsk on, mingi 40kg., tea kas Mürka saaks hüppelt selle riistapuu laetud .... .....vetewana kirjutas:Konkreetne näide Soome, Greeka, Singapuri näol on olemas kus 120 mm miinipilduja bandwagen kasti on pandud. Eriti andeks on see Ukrainlaste Urali variant.
http://www.militaryphotos.net/forums/sh ... -the-world
Muuseas panid iraanlased äsja oma 155/39 suurtüki sarnaselt meie kaitseväes kasutuses olevale 3 sillalisele MAN veokile. Ei paista see just eriline kosmoseteadus olevat, elementaarne hüdraulikasüsteem kahe keskmisest jämedama hüdosilindri näol, nende tootmisega saaks ka meie Nuia PMT hiilgavalt hakkama.
http://www.irandefence.net/showthread.php?t=65783
Re: Eestile 155 mm haubitsa "upgrade'i" alternatii
M113 on 120MP versioon täitsa olemas, enne seda oli veel 107mm. variantsetu kirjutas:Toon Eesti jaoks kõige mõistlikuma "upgrade" versiooni, juhul kui meil oleks 155 mm haubitsaid kuskil 100-150 ühikut. Selleks võtsin appi lastetoa sisustusesetu kirjutas:saab veel paremini, meie jaoks.
Elik, tsiviilkasutuses olev (ARKi senitundmatu nimekiri) või näiteks soomustatud MANi veok transportimas laskesuunas positsioonile 155 mm haubitsat soomustatud lahtises konteineris. Positsioon võib olla pehme, kõva, jne, mitte väga kaldus (millise leiab hea tahtmise juures), kui vaja toob eelnevalt tsiviilkasutuses olev kallur ka killustiku sobivasse kohta . Point on selles, et paar lasku ja edasi liikumine, veok ei haagi ennast lahti vaid jääb toetama tagasilööki. Positsioonivõtt ja lahkumine paari minuti töö ilma maskeerimisteta, seadistamiseta, eriväljaõppe jne (pikk nimekiri). Seega transportiv veok vahetatakse välja vaid rikke, tabamuse, või mingi võimaliku meeskonna vahetuse, kütuse toimetamise erijuhul.
lastetoa näide järgnevalt:
parimat,
P.S. Mis muutused see kaasa toob:
- veokitele paigaldatud 155 mm vajab eritehnilist lahendust, seotuna kindla veokiga, tähendab see erinõudeid, suuremat hinda ja jne
- veokitel oleva 155 mm meeskond on ka liialt avatud, liialt kõrgel asub haubits. Töötingimused on kesised ja raskendatud.
- kui veokil on väiksem rike, on kogu süsteemi võimekus kahtluse all jne;
Seevastu konteinerversioonil on see selgemini ja odavamalt planeeritav. Konteineri põhjas võib olla ka nn "tagasilöögi auk" ja tegemist pole kõrge ja kipaka süsteemiga. Buldoožer võib isegi vallid kuhjata laskepositsioonile, või teeb seda sama veok, kui tal on ees vastav "teehöövel". Kokkuvõtvalt usaldusväärsem, säästvam.
P.P.S. Soome 120 mm MP on siiski Sisu Nasul, ehk suuremal loomal kui Bandvagn. Holland jne riike on kasutanud Bandvagn'il vaid 81 mm MPd ja ka M113nel on kasutatud vaid 81 mm MPd. Leian, et 81mm MP kasutamine on õigustatud kelgul, soome kelgul vms kelgul näiteks eeltoodud Hiluxi kastis, mille kastist väljatõmbamine sarnaneks kohati kiirabi kanderaam-käru konstruktsiooniga. 120 mm MPd saab kasutada eeltoodud 155 mm konteinerplatvormil niisamuti, kuid konteineri põhjas oleks 3 ringrelssi kolmele 120 mm miinipildujale. Leian, et see on kõige mobiilsem, säästvam ja vajalikum lahendus.
Praegu on Hollandist uued Pasid tulemas osa annaks nendest ümber ehitada 81mm miinipilduja jaoks.Midagi sellist on ameeriklastel Strykeri peal aga 120 mm.Pasi on 120 mm jaoks vist nõrk aga 81 mm annaks ehk panna.
http://en.wikipedia.org/wiki/M1129_Mortar_Carrier
http://en.wikipedia.org/wiki/M1129_Mortar_Carrier
Meelega lööd lati alla v?paharet kirjutas:Praegu on Hollandist uued Pasid tulemas osa annaks nendest ümber ehitada 81mm miinipilduja jaoks.
- Paksema soomusega Sisusid on meil vaja teisteks ülesanneteks kui 81 mm MP jaoks. Tõsiselt.
- Sisude ümberehitus on euro per võimekus anomaalia rubriigist. Mõtetu.
- 81 mm ei tasuks meil üldse spets tehnikat luua. Sõdurid võtavad selle vajadusel selga (näiteks raamile vms)
- Sisu + 81 mm MP sobiks vaid A-stani teatrisse.
- Eestis tasub mõelda 120 mm MPdele, kuna 155 mm haubitsate hange tundus olevat "emotsiooniost", "ühekordne", "jätkusuutmatu" - ja ma ei tea, miks see nii on. Hangiti 122 mm seepärast, et kaminale ehk mõistus pähe panna, mille peale hakkas kamina tegelinskite sulest igasugu kirjatükke meediasse tulema, kui paha, väkk ja fui kui nõme. Paha 122 hais pidavat neil jalad alt võtma
- Seega jääb üle vaakumit täita 120 mm MPdega. Paneme 2-3 tk kokku konteinerisse. Kasutame tsiviilveokit ja õpetame ühe võimeka KLi miinipilduri, kes suudaks koordineerida kolme relva tuld, ning ülejäänud meeskkonnal "tuleb lihtsalt hakkama saada". See oleks euro per võimekus suurema potentsiaaliga. Ja lubaks ka päeva lõpuks ellu jääda. Rääkimata võimest üleüldse lahingutegevuses kaasarääkida. Kuna praegu on tendents selline, et kõrgemal on otsustatud KLi tegevus vaid tagala toetamiseks ja VGdele. St ülejäänud seltskond võiks siinkohal mõelda oma passiivsusest-aktiivsusest, kas nad tahavad kunagi kaasa rääkida või mitte.
tervit,
eeltoodu alloleva kohta:
P.S. Mõtlesin, et tegelikult võikski mitte riik vaid KL tegeleda igas oma malevas tsiviil transp. ettevõtete ja veokite registri koostamisega oma vastutusalas.
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist