www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 17 Juul, 2019 21:26

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 434 postitust ]  Mine lehele 1, 2, 3, 4, 5 ... 29  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: NSVL --> Venemaa relvajõud Eestis
PostitusPostitatud: 01 Aug, 2004 14:08 
Kas keegi selle foorumi lugejaist-kirjutajaist teab lähemalt, kui palju oli Eestis 1939-41 ja 1945-95 endise NSV Liidu (1992-95 Vene Föderatsiooni) relvajõudude üksusi? Mis väeosad/-asutused ja kus asusid?

Olen kuulnud, et lätlased nõudsid oma VF saatkonnalt välja Lätis 1945-91 asunud väeosade/-asutuste nimekirja, milles oli üle 3500 erineva väeosanumbri ja asutusenime. Ei tea, kas Eestis võis umbes sama palju olla?


Üles
  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 22 Aug, 2004 3:20 
Mul on kogu Varssavi pakti maavägede dislokatsioon üksuste kaupa, kuid puudutab see ainult relvajõude, mitte piirivalvet ega MVD-BB, PVO Strateegilist raketivaäge(neil olid eraldi ringkonnad nad ei allunud Balti sõjaväe ringkonnale) Diviisid, polgud nende numbrid, mitte aga väeosade numbreid.
Võin öleda vaid niipalju, et eestis paiknevad väeosad olid Kindralstaabi reservis, kelle ülesandeks oli mobilistasiooni läbiviimise tagamine.
Kõige kõrgema lahinguvalmidusega oil GSVG Saksamaal, Kesk väegrupp Tsehhis ja Lõuna väegrupp Ungaris, kes piirnesid Lääne Saksamaa ja Austriaga. Seal oli kokku 7 või 8 sõltub ajast löögiarmeed (maaväed) ja 3-5 õhu armeed, kelle operatiiv-taktikaline ülesanne oli ilma tankimata murda läbi Saksamaa ühe raksuga Belgiasse, Hollandisse ja Taani ja edasi nagu von Shliffeni Prantsusmaale. Kohapealsed rahvaarmeed ja Ukrainas, Valgevenes ja Kaliningradis paiknesid nende ringkondade reservüksused tagamaks selle ülesande täitmist. See oli eliit mis oli 24/7 pidevas kõrgendatud lahinguvalmiduses. Kõik mis jäi Leedust idapoole oli reserv, peale spetznazi,merejalaväe,riigipiiri katte üksuste, õhukaitse, strateegilise raketiväe ja Moskva garnisoni Kantemirovski ja Tamanski diviisi, 39 armee Mongoolias ja 40 armee afganistaanis oli kindralstaabi reserv.


Üles
  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 04 Okt, 2004 12:47 
Kõrvalepõikena -- Che nimetatud Moskva garnisoni Kantemirovski ja Tamanski diviise oleks eesti keeles õigem nimetada Kantemirovka ja Tamaani (Tamani) diviisideks (vastavalt kohanimedele, mille järgi nad nimetatud on). Viimane kandis muide algselt 89. Armeenia laskurdiviisi nimetust, olles nn eesti rahvusväeosade analoog II MS-s.

Che, kuidas oleks võimalik Sinu dislokatsiooniga tutvuda? On see paberil või elektroonilisel kujul, saaksid selle kuhugi üles panna? Võib-olla saaksid kasvõi selle Eestit puudutava osa näiteks siia sisse kopeerida?

Minul on andmeid vähemalt 2000 Eestis 1945-95 asunud NL/Vene väeosa jm sõjaväeasutuse ning nende üldnumeratsiooniga allüksuse kohta. Mõne kohta küll ainult väeosanumber (S/o ...), paljude kohta aga ka midagi enamat -- tegelik nimetus, aadress, kutsung, arvandmed jms, on isegi koosseisunimekirju, linnakute skeeme, fotosid jpm.

Mida auväärt kaashuvilised arvavad -- kas võiks hakata neid kasvõi siiasamasse üles toksima? Iga väeosa võiks olla eraldi teemana ning iga teadja võiks vastava väeosa kohta lisada endale teadaolevat infi. 2000 väeosa ujutaksid selle foorumi muidugi ropusti üle... Ent alustada võib ka nt diviiside, brigaadide jm koondiste kaupa.


Üles
  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 06 Okt, 2004 5:02 
Kus ma tean et sa ment ei ole?(nali) Kuidas sa selle info hankisid? Sa vist ikka oledki ment! Aga mõte on huvitav. Nagu ütlesin, et mul on vaid relvajõudude oma ilma piirivalve, laevastiku, MVD, Õhukaitse ja Strateegilise raketiväe ja raudteevägedeta, sest neil olid omad sõjavõeringkonnad, mis ei kattunud ja ei olnud maavägede sõjavõeringkondade alluvuses. Ma sain oma nn. listi NSVL ja USA tavarelvastuse piiramise lepingu dokumentidest. Aga samas ma näiteks tean, et DDR-s olnud õhudessant (Dessantno Shturmovaja Brigada) üksused pandi lihtsalt jalaväe mundrisse, sest Leping lubas vaid piiratud hulga kiirreageerimisüksuste olemasolu. Samas spetsnaz ja erineva alluvusega (Väegrupi-, armee-, diviiside) eraldiseisvad (otdelnõi razved bat) luure bataljonid allusid tihti GRU-le(Glavnoe Razvedovatelnoe Upravlenije) ja ega seal ajateenijad muud teinudki kui käisid toimkonnas, pidasid vahiteenistust või töötasid staapides, totsckadel või bojevoi postis, või autojuhtidena, kuid ega seal Eestlasi kunagi polnud, sest mõni üksik oskas nii hästi vene keelt, et seal teenida ja ega usaldatudki. Nii näiteks ei olnud mitteslaavlasi tavaliselt raadioluure ja kodeeritud side üksustes. Tavaliselt ei pääsenud raadioluure(kuulati Nato sõjaväe, politsei, tsiviillennunduse ja piirivalve kanaleid (et häre korral kõik segajatega summutada) ja akustikud määratlesid müra mõõtmise järgi Nato tankide ja Pershing raketikompleksite asukohti jne). Kodeeritud side ruumidesse ei lastud isegi mitte ohvitsere peale väeosa komandöri, side ülema ja opertiivosakonna ülema, kuid vahel võtsid seal vanad napsu ja siis tassiti sinna noori koristamiseks. Selliseid luure üksusi asus piki Lääne Saksamaa piiri iga 5-7 km. tagant, maskeeritud positsioonid koos lahing julgestuse ja jälgimispatrullidega kuni 1 km kaugusel piirist. Berliinis käidi Bojevoe dezhurstvotel erariietes(ainult ohvitserid ja/või üleajateenijad). Müüri äärsed korterid olid mikrofone ja antenne täis, loomulikult lahingjulgestus ja vaatluspatrullid, teisel pool sama. DDR piirivalve ei sekkunud üldse ja Lääne Saksa piirivalvet polnud Berliinis olemaski, ainult Liitlaste okupatsiooni-komendatuuri väed(United Command of Allied Forces in Berlin ehk Berliini Brigaad). Samuti käidi Spandau vangla välis perimeetril vahiteenistust pidamas, sees olid Inglased kes Hessi valvasid, vahtkond vahetus iga päev USA, CCCP, Prantsusmaa ja UK vägede vahel.


Üles
  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Okt, 2004 1:19 
Ei ole ment, pigem lihtsalt kodu-uurija. Minu info on kogunenud paari aastakümne jooksul erinevaist allikaist, peamiselt siiski prügimägedelt, makulatuuritsehhidest, mahajäetud hoonetest -- seega olen ka pigem justkui arheoloog või prügikoll... ;:) Infot on kõigi ametkondade relvajõududest -- selliseid (kes sõjaväeosi omasid) oli NL-s aga üle kümne (ka mitu n-ö tsiviilministeeriumi).

Aga kuna Sa tegid juttu GSVG dessantründeväeosadest, siis üks selline toodi SDV-st ka Eestisse 1989.a -- 1185 odšb (ehk s/o 11665) Võru lähedale Nursi endise raketidivisjoni linnakusse. 1991.a kevadel saadeti see pataljon laiali, osa jäid teenima Eestisse teistesse väeosadesse, ülejäänud saadeti Abhaasiasse. Muide iga Balti "liiduvabariik" sai "endale" tollal ühe sellise pataljoni -- samasugused paigutati ka Aluksnesse ja Ukmergesse (ja samamoodi endistesse strateegiliste raketivägede baasidesse).


Üles
  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 07 Okt, 2004 15:36 
No kapral, sa vist oled ikka ment, või siis luuraja agendinimega ´koduuurija´ aga peab muidugi mütsi maha võtma, kui sul tõesti sellises mahus teavet on. Aga su jutt 1989 a klapib ajaliselt, sest mõned ründeüksused toodi DDR´st välja hea tahte avalduse märgiks. Tõele vastab ka asjaolu, et Strateegilise raketiväe(raketnõje voiska strat. nazhnatchenija) rakeithoidlate ja lõhkepeade hoidlates pidasid vahiteenistust tav. spetsnazi alluvusega väeosad. Tavaliselt oli Str. raketiväe diviisi operatiivses alluvuses spetsnazi väeosa nn. podrazdelenija bojevogo ohranenija) üksuste suurus võis olla väga erinev ja nad võisid kanda väga erinevaid eraldusmärke. Nõukogude sõjalise doktriini järgi pidid need üksused kaitsma raketi stardiplatvorme Nato luure-diversiooni üksuste tegevuse vastu. Tavaliselt seisnes see korralistes baaside ümbruskonna vaatlustes e. maastikuluures e. nn. kammiti baaside ümbrust ja otsiti peidetud autonoomseid raadioside pealtkuulamise seadmeid, oldi varitsuses ja kirjutati üles baasidele lähenenud sõidukite numbrid, pildistati(vahetevahel) isikuid kes lähenesid baasidele. Kogu see info läks edasi operatiivosakonda ja sealt eriosakonda. Tegelikult oli see standard protseduur kõigis väeosades mis dislotseerusid väljaspool NSVL-i. Liidus sees tehti seda nii rangelt peamiselt str. raketivägedes aga peale 1988 võidi seda teha ka baltikumis ja ka mujal, sest sõjaline doktriin oli muutunud ja vaenlane oli selleks ajaks igalpool. Vene sõjaline doktriin seisnes ju kõigi väeliikide koostoimes ja üks bataljon ilma toetava struktuurita, suurtükivägi, tankid(BMD), õhukaitse ei kõlbagi muuks, kui julgestustegevuseks. Kas sinu märgitud 1185 odšb (ehk s/o 11665) oli bataljon või brigaad? üksik dessant-ründe bataljone ma ei tea et oleks eksisteerinud.


Üles
  
 
 Teema pealkiri: 1185 odšb
PostitusPostitatud: 08 Okt, 2004 11:54 
Mainitud väeosa nimetus oli 1185 otdelnõi dessantno-šturmovoi bataljon, niisiis üksik dessantründepataljon. Sisaldas Võru kandis olles aga 3 pdr-i (parašutno-dessantnaja rota), mitte 3 dšr-i (dessantno-šturmovaja rota). Ilmselt sellepärast, et 1989.a oli NL juhtkond otsustanud dessantründeväeosad likvideerida. Ilmselt seetõttu ei hakatud ka uusi pitsateid trükkima. 1990.a likvideeritigi enamik neist, millegipärast jäid aga 1991.a maikuuni alles just kolmes Balti riigis asunud üksused (lisaks veel üks Valgevenesse ja üks Moskva alla Medvežji Ozjorasse. Praeguseks on neist alles vaid kaks (üks neist Aluksnes asunud endine 901 odšb e s/o 11667, baseeruvat praegu Moskva all Kubinkas, teine aga Kaug-Idas) ja needki on ümber nimetatud opdb-deks e üksikuteks langevarjudessantpataljonideks.

Alates 1979. a II poolest olid odšb-d kõigi väegruppide (GSVG-s kõigi viie armee) ning enamiku NL piiri äärsete armeede juures, nad ei allunud mitte Õhudessantvägedele, vaid Maavägede Ülemjuhatusele (GK SV). 1989.a toodi väegruppides asunud odšb-d NL territooriumile ja paari aasta pärast saadeti enamik neist laiali (selline naljakas termin on kasutusel -- vn k rasformirovali).

Vabandan eksimuse pärast ülalpool -- Leedus asus 1044 odšb Taurages, mitte Ukmerges.


Üles
  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 09 Okt, 2004 3:03 
Sorry, Kapral, su informeerituse tase paneb mind hämmastama, eriti veel see, et sa räägid pitsatitest, kas sa ka tead, et sa võid väga suurt huvi pakkuda mitmete riikide sõjaväeluurele, loodan siiralt, et nad siin foorumis ei käi. Nagu näha ei ole meie väidetes erilisi vastuolusi sooviksin vaid täpsustada, et NSVL s olid õhudessantväed küll eraldi väeliigina, kuid operatiivselt allusid nad alati sõjaväeringkonna GKSV le, sest eraldiseisvaid õhudessantvägede ringkondi ei olnud. Muidugi olid mõned tavaliselt õppeüksused ja sõjakoolid, mis olid õhudessantvägede ülemjuhataja otsealluvuses. Samuti allusid nii tankiväed, suurtüki ja raketivägi, motoriseeritud üksused jne, kaasaarvatud ründe lennuvägi, GKSV le peale spetsnazi ja luureüksuste(tav.üksikud bataljonid) kes allusid GRU le. Kuigi võin oma mälestuste põhjal väita, et ma ei ole NSVL armees kunagi kohanud dessantno-šturmovaja rotasid ega ka dessantno-šturmovoi bataljone, sest bataljon oma operatiiv-taktikaliste näitajate poolt ei saanud olla dessantno-šturmovoi, seetõttu et bataljoni kooseisus puudus vajalik raskerelvastus, mis tegi need üksused dessantno-šturmovoiks. Ehk teisisõnu dessantno-šturmovoi bataljon ei ole jätkusuutlik selliste ründeülesannete täitmiseks kui brigaad, millle koososeisus olid parašutno-dessantnõje bat 3, vahel ka polgud (võis olla 2 polku) ja tugi üksused, suurtükid D 30(üks divisjon 30 suurtükki), suurekaliibrilised miinipildujad Vasselki, inzhener teh. bat, õhukaitse divisjon(ei mäleta lahingumasinate markeeringut 4 raudsed), BMD ja ka tankid tavaliselt bataljon 31 tanki tihti T 64, või T 55(tulistasid PTURSe), kuid dessantno-šturmovaja rotasid VDV s ma ei tea. Dessantno-šturmovaja rotad oild tavaliselt üksik luure bataljonides ja kuulusid gruppa ognevoi poderzhkasse, kuid need ei olnud VDV, tavaliselt kas punaste või mustade pagunitega, kuid väljaõppe oli neil isegi tugevam, sest alluti otse natshalinik razvedkile(võis olla GRU, Gruppi, armee või diviisi alluvus ja tegelesid nad selle samaga mida ma eelnevas peatükis kirjeldasin. Eestlasi sinna ei võetud kui ainult üleajateenijaiks ja peale ülikooli ohvedeks aga ka neid oli vähe, sest vene keelt osati piisavalt vaid köögi toimkonna jaoks. Mõni üksik oli mõne ohve autojuht ja eesti keeles rääkimine oli rangelt keelatud kui vahele jäid saadeti kohe kuskile Podstami 40 suurtüki diviisi või polügonile tshurkadega kaevaikuid kaevama. Palju oli ka GRU üksusi, kuid seal olid kõik ohved ja sundukid, sõdurid seisid vaid tumbotshkal. Spetsnazi üksused olid bataljoni suusrused ja enamus neist üksikud, sest nende ülesanne oli luure ja diversioon vaenlase tagalas, mitte aga suuremashtaabilse õhust lähtuva läbimurde teostamine. DSB hüüdlause oli 5 minut bõt orlom shtobi umeret pehhotintsom!!! Võin oma teadmiste põhjal väita, et GSVG s said ka laskurväesad pehhota sama vatti kui VDV ainult, et neil ei olnud telnjashkasi ja barette. Üleüldse nussiti seal kõiki, nii et isegi tagalateenistuse ohvitserid pidid korra nädalas 10 lõuga tõmbama, 3 km jookma ja väh. 25 kätekõverdust tegema kuni polkovnikuni. Polkovnikud ja kõrgemad olid dedushkad, kes stopperiga aega võtsid. Mäletan ühte pollitosakonna leitut, kes ei tõmmanud 10 lõuga, siis kindral ütles üksuse pol.osak. ülemale, et enne see mees turnikult maha ei tule kui 10 ära tõmbab, rippuski seal peaaegu 10 tundi polkovnik juhendas ja ajateenijad näitasid tehnikat ette, et lükka pea taha ja tee podjom perevorotte. Vot selline dedovshina oli, et isegi ohvitserid tegid strojevaja podgotovkat leitnandist kauni kaptenini ja alates majorist andsid käsklusi. Aga lahinguvalmidus oli vist parem kui NATO l, me oleks nad 3 tunniga põhjamerre lükanud. USA-l siis veel palju Abhramseid euroopas ei olnud, kõige kõvemad vastased olid siis Leopardid ja Chiftenid ja meil oli teada iga Nato masina liikumise andmed. Meie omad olid ööpäevases liikumises, et segada, neil niipalju inimressurssi ega tanke ei olnud. Seda enam, et BW sõitis nädalalõppudel koju, jänkid ja Inglased olid linnas pubides ja meie dedushkad käisid sakslaste suvilastes maasikaraksus. Ida saksa tüdrukutele meeldisid väga vene sõdurid mitmedki abiellusid, isegi ohvitserid. Üldse sai seal head äri teha, bensiin, voodilinad, käterätid, konservid, eriti kala tomatikastmes jne.
Eesti armeel on veel palju õppida !!!


Üles
  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 09 Okt, 2004 10:01 
Millegipärast pole ühegi riigi sõjaväeluure veel minu poole pöördunud... ;:( Huvitaval kombel ei pidanud isegi omaaegne KGB mind tülitamise vääriliseks... :( :(( :cry:

Need arvatavasti teavad kõike seda, mida minagi ja enamgi veel, või kui ei tea, siis pole huvitatud. Usun, et Sinu teadmised diversioonivägedest võiksid neile rohkem huvi pakkuda!

Ment ma tõesti pole (kui Sa mõtled selle all mõne riigi jõustruktuuride esindajat) ja luurajaks ennast ka pole kunagi pidanud. Olen lihtsalt ajaloohuviline, kellele ei meeldinud see, et Eestis oli kohti, millest "lihtsurelik" ei tohtinud midagi teada. Muide, minu arvates on ka luurajad teatud mõttes kodu-uurijad, ainult neid huvitavad rohkem teiste (riikide) kodud...

(Teadmiseks Eesti vastuluurajaile: Eesti tänapäevane kaitsevägi mulle huvi ei paku, ta on selleks liiga primitiivne. :) )

Me oleme nüüd pisut teemast (NL väed Eestis) kõrvale kaldunud.

Siin foorumis on ka teema NL väeosade numbrid, asukohad: http://www.militaar.net/viewtopic.php?t=43. Kui viitsid, võiksid sinna kirja panna endale teadaolevad väeosad, mis ei asunud Eestis.

Pean praegu kahjuks lõpetama, jätkan hiljem.

Vabandan jälle kirjavigade levitamise pärast, mitte "parašutno-dessantnaja rota" jne, vaid "parašjutno-dessantnaja".


Üles
  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 10 Okt, 2004 4:13 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 15 Mär, 2004 13:15
Postitusi: 117
Asukoht: Tallinn
üleeelmisest postitusest jäi silma :
Ida saksa tüdrukutele meeldisid väga vene sõdurid mitmedki abiellusid, isegi ohvitserid. Üldse sai seal head äri teha, bensiin, voodilinad, käterätid, konservid, eriti kala tomatikastmes jne.
Eesti armeel on veel palju õppida !!!



ma loodan et saksa tüdrukud ja kalakonservidega äritsemine pole see, mida eesti armee õppima peaks ?

ben
mitte üldse tõsiselt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 11 Okt, 2004 15:40 
Lugupeetud Ben, ega sa ometi kaplan ei ole, või meeldivad sulle hoopis tüdrukute asemel oma võitluskaaslased? Ja midagi paremat kui sõjaväe moona mahamüümist ei ole üleüldse olemaski, isiklikult arvan, et kogu Eesti majanduslik edu sai alguse NSVL sõjaväe ressurssidega spekuleerimisest.
Muideks kõige enam arenes sõjaväe varade ärastamine peale DDR ja SLV vahelise piirikontrolli kaotamist ja Saksamaa ühinemist, kui ostjad tulid otse kohale Lääne-Saksamaalt. Olen kindel, et poled Lääne Saksamaa hotellid kasutasid mitme aasta vältel venelastelt ostetud voodilina kangast. Viis rulli(suurt) voodilinariiet ja BMW, pole paha!


Üles
  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 12 Okt, 2004 0:25 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 15 Mär, 2004 13:15
Postitusi: 117
Asukoht: Tallinn
ei ole kaplan (kuid loodan et kunagi saab minust kapten, kuigi see pidavat olema diagnoos ja mitte auaste :lol: )
ja lisaks tüdrukutele meeldivad mulle ka mu võitluskaaslased, kuigi mitte selles mõttes, nagu su kirjast aimata võib. Aga päris kindlasti meeldivad nood eelpoolmainitud mulle rohkem kui ukraina tüdrukud, tolleaegsed "võitluskaaslased" ja see nn NZ ladu, mida ma omal ajal üle aasta karauulisin koos kõige sellega tavapäraselt kaasaskäinuga
.
aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
sa ei vastanud mu küsimusele -mida siis Eesti armeel sellest sinu jutustatud tegevusest õppida on ? Sõjaväe kraamiga äritsemist ? Vaata rubriiki Ostan/Müün, vanakraami hulgas näed seal ka parasjagu kasutatavat kroonu kraami, tõsi küll, kalakonserve ilmselt mitte ja voodilinu ka.
üldse mitte moraliseerivalt vaid lihtsalt uudishimulikult


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 12 Okt, 2004 11:10 
Ben, võib-olla kirjutaksid teemasse "NL väeosade numbrid, asukohad" (viewtopic.php?t=43) lähemalt, kus see NZ ladu asus, väeosanumber jne -- sinna pole tükil ajal leegi viitsinud midagi kirjutada... Olin ka üks selle teema tänulik lugeja, see on siin muidu vaatamiste arvult II kohal (viktoriini järel), aga kirjutada keegi eriti ei viitsi.


Che: Mainisid eespool, et "näiteks ei olnud mitteslaavlasi tavaliselt raadioluure ja kodeeritud side üksustes". Eestlasi jätkus siiski ka sinna. Näiteks kõigile tuntud Mati Talvik teenis raadioluureväeosas, ja ilmselt mitte autojuhina, muidu poleks teda komandeeritud Vietnami ja Egiptusse?

Mainisid ka ohvitseride viisakamalt väljendudes taganttõukamist (püüan vältida ebatsensuursusi!) ülemuste poolt. Toon selle kohta ühe näite. Leedus oli 107. motolaskurdiviisi 379. liikursuurtükipolgu (Vilniuses) komandöriks polkovnik Aslan Alijevitš Mashadov (hilisem Tšetšeenia-Itškeeria president), kes sai oma väeosad eeskujulike ritta sel moel, et korraldas aeg-ajalt suurejoonelisi sõjalis-sportlikke võistlusi, mida hakati nimetama "Aslan-show-deks", ja millele kutsuti kaasa elama ka ohvitseriprouasid -- ja nende nähes ei söandanud ohvitserid ometi "viilida"!


Üles
  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 13 Okt, 2004 2:55 
Tere mõttekaaslased,
Võtan omaks osundatud kriitika loodan, et te ei pahanda.
Ausalt öeldes kuulen esimest korda, et Mati Talvik teenis sõjaväe raadioluures ja, et ta seoses sellega käis Vietnamis ja Egiptuses.
Jään siiski arvamuse juurde, et Mati Talvik võis teenida RLR(radio lokatsionna razvedka) või RLS (radiolokatsionnaja svjas), kuid vähe usutav, et RTR (radiotehnitcsheskaya razvedka). Viimane kuulas pealt NATO sidekanaleid, politsei, armee, päästeteenistus, tsiviillennundus, sadamateenistus, mis kõik salvestati ja kirjalikult protokolliti. Seda tegid ohvitserid ja üleajateenijad või sõjaveteenistujad tsiviilisikud vahel ka ajateenijad, kuid eelduseks oli väga hea võõrkeele oskus, olen kuulnud Mati Talviku inglise keelt- Sorry, lads, even my command of English since the age as early as 12 was being far supperior to that spoken by him at the end of a day, and, Iam positively confirmed that his English has been improved since then.
Võibolla valdas ta mõnda muud keelt, näiteks araabia, või ivriiti, või hoopistükis prantsuse või khmeri ma ei tea, kuid jäägem realistideks!
Kodeeritud side üksused GSVG s näiteks obespetcshivali pravitelstvennõi svjaz-kujutate ette, mis see NSVL tingimustes tähendas.
Eestlasi kasutati tavaliselt KGB ja GRU liinis Soome suunal, ei välista, et mõni võis Soome eetrit kuulata ja väliseestlaste värbamisel. Sõjaväeluures teenis neid vähe. Ei välista, et Mati Talvik võis teenida raadioluure üksuses, kuid tõesti autojuhina või julgestusüksues rota bojevogo ohraneniya või rota razvedki, kes patrullisid või oild varitsues ümber kompleksi(teg.spetsnaz, kuid ilma barettide ja telnjashkadeta, mashalattides. Pigem arvan, et Vietnamis ja Egiptuses võis ta teenida PVO õhukaitse raadiolakatsiooni luures ja otsis Hanoid pommitama suunduvaid B 52, mitte aga sõjaväeluures.
Muideks on mind 2 X USA ja Briti sõjaväeluure samas asjas üle kuulanud.
Ben, kapten ei ole keegi, roodu(kompanii) kom, mitte mingeid privileege, üks suur nuss isikkoosseisuga, strojevaja podgotovka, FIZO jne. ole parem dedushka, võid kapteni türa otsa saata, sest dedushka loeb päevi, kapten aga aastaid mis tal veel prikaazini teenida jääb. Mulle isiklikult aitab ret. leitnandist küll. Vene leitnant on kõvem kui Eesti major või kolonel, küsi Laaneotsa käest kui ei usu ja saada see tsivilistist pintsakt Kõuts Vene sõjaväkke salaagaks! Näeb vähemalt kaugelt õiget armeed ja võibolla ka ballistilist raketti TOPOL jne. ja õpib hommikuti 30 sekundiga peshaa aluskraed õmblema. [/i]


Üles
  
 
 Teema pealkiri: Eestis asuvatest NL væeosadest iseseisvumise ajal...
PostitusPostitatud: 11 Nov, 2004 16:46 
Huvitav, millist tagapohja omab kunagi kindral Laaneotsalt kuuldud lugu sellest, et venelased eestlastele enne æraminekut tervet diviisi pakkusid koos koige juurdekuuluvaga? Kas kellelgi on aimu, millistest væeosadest kæis jutt ja mida koos nende væeosadega pakuti...? Kindrali jutust vois aru saada, et tegemist oli mingi motolaskurdiviisiga ja varustust oleks jætkunud 12000 mehelise armee koheseks mehitamiseks. Samas on eesti tænastes væeosades kasutusel moned BTR-id mis ka væidetavalt piiril konfiskeeritud kauba hulka kuuluvad. Kas voib olla mingi seos selle tehnika ja minu eelneva jutu vahel? Kui kellelgi on infot, siis oleks ilmselt huvitav lisa sellele teemale, ehk Eestis asunud væeosade voimalik saatus kui oleks voetud vastu teistsugune poliitiline otsus.


Üles
  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 434 postitust ]  Mine lehele 1, 2, 3, 4, 5 ... 29  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt