Kollimaatorsihikud tulid vene lennukitele peale seda, kui NL-i tulid esimesed lend-lease lennukid, arvatavasti pärinevad need jutud 1941 vene kollimaatorsihikutest nii lihtsast asjast nagu allalastud/lennukõlbbatute Hurricanede pealt võetutest. Tööstuslikult toodetud sihikud olid ilmselt maha kopeeritud, võimalik, et neid saadeti ka abi korras (kuigi kahtlen). Kõik muu on sõjaveteranide udujutt. Sihikud samadest Hurricanedelt, mida seal maha tehakse.
Hurricane on ka üks venelaste poolt teenimatult mahatehtud masin. Lahingus Inglismaa pärast oli neid siiski 2/3 inglaste lennukipargist Hurricaned. See, et see kuskil Koola poolsaarel probleeme tekitas, ei ole kuidagi konstrukturite süü. Masin oli tehtud ikkagi Inglismaa jaoks, näiteks Spitfire ja Me-109 ees oli tema eelis lihte piloteerimine (eriti start ja maandumine), samuti stabiilsus lennul ning kerge remonditavus, kuna ta oli valdavalt puidust tehtud.
Fakt on see, et isegi lend-leasega NL saadetud Hurricaned olid samm ees isegi uutest vene masinatest, rääkimata nendest Hispaania-aja anakronismidest. Ta toimis hästi kogemusteta piloodi käis, oli välioludes kergesti parandatav, korraliku sihiku ja raadiojaamaga. Venelaste Svak kahurid olid paberil kõva jõud, aga sõja alguste masinatel oli massilisi probleeme pardarelvade töökindlusega. Inglaste kuulipildujad kasutasid aga sama laskemoona, mis maavägi - hea asi nt inglismaa oludes.
Samal ajal kiidetakse hirmsasti Airacobrat - kuigi seda lennukit IIMS ajal liitlaste poolt eriti ei kasutatud, kuna peeti ebaõnnestunud masinaks - samuti juhtus seal palju õnnetusi, sest avariiväljahüppel lendas piloot täiega vastu stabilisaatorit.
See "needipeade kauguselt" laskmine on samasugune udu - mismoodi see on võimalik, kui lennukite kiirusevahe on juba 100 kmh+ tõusukiiruse vahe? Et lennukoolis 9 tundi lennanud NL piloot manööverdas üle 20 korda rohkem õpetatud Luftwaffe mehe, on ka natuke.....