T-34, kui hea või halb ta siis oli?

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Vasta
alax
Liige
Postitusi: 1503
Liitunud: 07 Dets, 2005 15:53
Asukoht: Lõuna-Eesti
Kontakt:

Postitus Postitas alax »

Selle on Kapten hästi ära tabanud, samas jääb küsimus, miks venelased ei suuda ära kasutada oma naftamiljardeid. Sellesuunaline arendustöö on silmnähtavalt alarahastatud seal, mida võiks sellest järeldada? Kas seda, et venelased ei kavatsegi kellegile järele jõuda, vaid kavatsevad sõdida endast väiksemate-nõrgemate vastastega? Või nagu Venemaale tüüpiline, lüpstakse lihtsalt riigirahakotti, igatahes on teaduspotentsiaal rakendamata, mis aga ei tähenda, et vajadusel ja õigete eesmärkide püstitamisel ning korraliku rahastamise puhul suudaksid nad paljutki. Praegu läheb see aur aga mingi pakazuhha peale, millega presenteeritakse maailmale mingit vanarauda. Siit jääbki küsimus, miks?
Nad peaksid ju ise kah aru saama, et on aastakümneid maha jäänud, siis pole ju otstarbekas üritada korraga kõiki relvaliike välja arendada, sest vahendeid ei jätku. Ma saan väga hästi aru, et tegelikult on kõik relvaliigid omavahel seotud, aga sellises seisus peaks millegile prioriteedi andma, näiteks lennuvägi ja ÕT. Või soomusväed ja TT. Vastasel kor
Isegi kui Vene riigil oleks palju rohkem raha, ei muutuks midagi oluliselt. Lihtsalt rohkem raha läheb teatud taskutesse. Lagunenud sõjatööstust ei putita ainult rahaga üles. Asi jääb oskustega inimeste, oskusteabe ja organisatoorse külje puudumise taha.
jackpuuk
Liige
Postitusi: 2243
Liitunud: 28 Aug, 2007 2:06
Kontakt:

Postitus Postitas jackpuuk »

Arvestades Venemaa mastaape ja konstruktoribüroode arvukust, siis saaks rahaga paljugi ära teha, olgu siis elektroonika või materjalitehnoloogiate vallas. Tekitada büroode vahel konkurents, püstitada eelkõige konkreetne eesmärk, prototüüpe katsetada igakülgselt ja erapooletult, ning tulemus oleks muljetavaldav. Ajud pole Venemaalt otsa saanud, lihtsalt neid ei rakendata. Muidugi on pigem probleemiks, et terve Venemaa võimuorganid on üks suur Bratva ja reaalselt ollakse huvitatud ainult rahva elik riigi rahade oma taskusse pumpamisest. Kuni see ei muutu, jääb igasugu järelejõudmine seal vaid mulliks ja suurte sõnade tegemiseks.
Vabandust OT. pärast.
sitt päev, kellele kurdad
jackpuuk
Liige
Postitusi: 2243
Liitunud: 28 Aug, 2007 2:06
Kontakt:

Postitus Postitas jackpuuk »

Viimases TM-is on välja toodud T-34-ja kütusekulu, kahjuks ei saa täpselt aru, kas see on hr. Tõrsi sõnade järgi (teda seal mainitakse küll). Maanteel siis 180 ja maastikul 300 liitrit sajale, max kiirus 55 km/h.
Põhiline jutt Eesti monumenttankidest, Elva tanki ajalugu on tõesti huvitav, kahjuks pole mainitud mitte poole sõnagagi, kuidas ajalugu suudeti jälgida.
sitt päev, kellele kurdad
Kasutaja avatar
T-62
Liige
Postitusi: 885
Liitunud: 24 Juul, 2007 9:50
Asukoht: Pärnumaa metsad
Kontakt:

Postitus Postitas T-62 »

Teenides aastatel 1980-82 Kubinkas (kuulus venelaste museum), üksikus Soomus- ja Tankitehnika uurimise Instituuti teenindavas polgus (75221), sai nähtud sealse instituudi tehnika katsetamise- ja remondiseadmeid. Treialid, keevitajad ja muud oskustöölised olid kõik eraisikud. Üks neist kasutas 1936. aastal saksamaal valmistatud treipinki, sai selle mehega natuke jutustatud ja aasitud teemal "põlatud fašistide tehnika nõukogude riigis". Tema ülistas saksamaist tööpinki väga ja mainis, et on selle mitmeid kordi vanarauda saatmisest päästnud. Kusjuures demonstreeris pingi täpsust töös ja ei olnud kade kasutamast ülivõrret selle kiitmisel.
Tehnikapargi korrapidaja käsutuses oli ameerikamaa roomiktransportöör koos ajateenijast juhiga, väidetavalt ei olnud masinat kunagi remonditud, ainult õli vahetus ja kütus paaki, need ka NL gosti järgsed vedelikud.
Veel üks juhtum: laadisime autot tühjaks, koormaks igasugune elektroonika, küll väiksemaid, küll suuremaid aparaate. Peale lõunat pakkisime seadmeid lahti, sai veel arutatud, et ei tea, kus need ka valmistatud on. Lõpuks leidsime mingil seadmel, peale numbrite ja numbritehase, kirja Tallin, Krasnõi RET.

Ei saanud küll eriti teemasse, aga siin eelkirjutajad ka natuke hälbinud.
T-34-st niipalju, et seisid seal kahel asfaltplatsil ilusti reas, kummalgi umbes 30 - 50 masinat. Olid täiesti komplektsed määratud konserveerimiskatsetusteks. Igal aastal võeti kummalki platsilt masin, tangiti ja akud peale ning trassile sõitma, seda seni, kuni eluvaimu jätkus, siis tross külge ja instituuti uuringutele. Suhteliselt tihti kimasid trassil ka T-80-d, ikka nii kaua, kui enam jaksu polnud, peatuti ainult tankimiseks ja meeskonna vahetuseks.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Selline näide elust.

Meil oli 2 traktorit, MTZ-82 (elik Belaruss) ja Fiat-Hitachi. Belaruss tahtis mootori kapitaalremonti 3000 töötunni järel (ei pidanud enam õlisurvet), Fiat sõitis enne mahamüümist 9000 töötundi ja peale vedelike-filtrite oli ainuke vahetatud osa mootori küljes generaatori rihm.

Tegu ei olnud sõja-ajal Siberis lapsorjade ehitatud MTZ-ga, neid ehitatakse tänapäeval päris ontlikes töökodades ja kvalifitseeritud tööjõuga.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
von manstein
Liige
Postitusi: 1403
Liitunud: 25 Mär, 2008 13:16
Asukoht: saaremaa
Kontakt:

Postitus Postitas von manstein »

Ikkagi jääb see motoressurssi teema, millest tihedalt juttu tehakse, natuke arusaamatuks.

Kas see saab otsa siis, kui kella peal on numbrid täis tiksunud?
Või ehk siis, kui mootor hakkab õli normist rohkem rüüpama?
Ehk on ressurss otsas siis, kui enam külmast peast käivituda ei taha?
Vahest siis, kui kostma hakkavad kolinad?

Ühes võib kindel olla, kui mootor on kokku jooksnud, on kindlasti ressurss läbi.
Aga seda viimast ei oskaks ükski hiromant töötundides ette ennustada.
fossiil
Liige
Postitusi: 3553
Liitunud: 18 Aug, 2005 11:18
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas fossiil »

Motoressurss on mootori läbisõit (mõnel juhul tööaeg) kapremondini. Tavaliselt on kapremont mõeldud mingi konkreetse hulga hooldusvälpade möödumise järel, ent kui suht uus mootor ei suuda pärast mõnda hulka töötunde enam nominaalvõimsust arendada, siis ongi ressurss läbi saamas. Sest kui ikka gaasile pressides tank edasi ei läinud, polnud mõtet temaga ka lahingusse venima hakata - nagunii oleks esimeste hulgas klohmaka ära saanud, kui üldse sinnamaale oleks jõudnud.
Nüüd veel õhupuhastist - see Pomoni lugu oli õige terav seetõttu, et ameeriklased seda lausa ametlikus katsetuste kokkuvõttes nina alla hõõrusid. Nad arvutasid lihtsalt välja T-34 mootori õhuvajaduse ja siis avastasid, et sellist kogust ei ole võimalik konkreetse ajaühiku jooksul õhupuhasti kanalitest läbi imeda - avade ristlõiked ei olnud piisavad. Mistõttu oli mootoril pidevalt "hing kinni", see et õlivann oli auklik ja õli välja jooksis oli muidugi veel lisaboonuseks.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kapitaalremondi aega arvestatakse kolbmootoritel üldiselt kas maksimaalse lubatud õlikulu järgi põlemisele (selle saavutamisel on mootor hõre) või õlisurve langemisel kulumise tõttu alla lubatud piiri. St tekib kõrgendatud risk, et mootor võib lihtsalt katki minna. Kuludes tekivad löökkoormused, kuni miski järele annab ja laiali lendab.

Vastutusrikkamates kohtades on kasutusel ka normtundide süsteem - kuigi mootor kestaks kauem, tuleb ta ohutuse kaalutlustel eemaldada ja remontida/asendada. See on kasutusel peamiselt lennunduses.
Nüüd veel õhupuhastist - see Pomoni lugu oli õige terav seetõttu, et ameeriklased seda lausa ametlikus katsetuste kokkuvõttes nina alla hõõrusid. Nad arvutasid lihtsalt välja T-34 mootori õhuvajaduse ja siis avastasid, et sellist kogust ei ole võimalik konkreetse ajaühiku jooksul õhupuhasti kanalitest läbi imeda - avade ristlõiked ei olnud piisavad. Mistõttu oli mootoril pidevalt "hing kinni", see et õlivann oli auklik ja õli välja jooksis oli muidugi veel lisaboonuseks.
See on muidu üsna lihtsasti välja arvutatav - seepärast ei saagi aru, miks sedasi mööda pannakse. Vähemalt piirides, mis on piisav tavalise massmootori jaoks. Tegelikult pole vaja isegi arvutada, vaid vaadata, millise läbimõõduga/ristlõikepinnaga on sisselaskekollektori "kõri", õhupuhasti läbilaskeavad peavad olema sellest suuremad või minimaalselt samasuured. Harilikult on õhufiltri puhastuspind (mis on erinev asi kui sisselaskeava) tublisti suurem kui sisselaskekõri, sest seal tekib pidurdusefekt.

Kui keegi käiks mõne Eestis oleva T-34 kapoti all ära, saaks kohe teada, kes eksib, kas ameeriklased või venelased. Võibolla pääseb militaar.net kuskile kirja - kes lükkas ümber nt ameeriklaste arvutused.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
fossiil
Liige
Postitusi: 3553
Liitunud: 18 Aug, 2005 11:18
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas fossiil »

Kui keegi käiks mõne Eestis oleva T-34 kapoti all ära, saaks kohe teada, kes eksib, kas ameeriklased või venelased. Võibolla pääseb militaar.net kuskile kirja - kes lükkas ümber nt ameeriklaste arvutused.
Vaat sellel ei ole mõtet: mitte ühelgi Eestis oleval T-34 -l ei ole ega saagi olla Pomon tüüpi filtrit, neil kõigil on peal "Multitsüklon".
cleo
Liige
Postitusi: 197
Liitunud: 28 Okt, 2008 14:50
Kontakt:

Postitus Postitas cleo »

Kapten Trumm kirjutas:
Meil oli 2 traktorit, MTZ-82 (elik Belaruss) ja Fiat-Hitachi. Belaruss tahtis mootori kapitaalremonti 3000 töötunni järel (ei pidanud enam õlisurvet), Fiat sõitis enne mahamüümist 9000 töötundi ja peale vedelike-filtrite oli ainuke vahetatud osa mootori küljes generaatori rihm.
Minu meelest on tegu siin natuke eri asjadega:
tsiviilkäibes on eluiga ja hooldevajadus ja hooldekulu jms oluline, sõja ajal mitte nii sugugi, eriti IIms tingimustes. Sõjas/lahingus oli/on suht savi, kas mootor kestab 5000 või 500km, sest statistiliselt sõitis/sõidab tank omal jõul heal juhul paarkümmend kuni 100 km kilomeetrit, kui mõned lühemad ülesõidud ka sisse arvata. Siis sai mingil viisil pihta ja läks kas remonti või vanarauaks. Pikad otsad käisid /käivad nagunii raudteel või laeval.
Palju olulisem oli T34 puhul see, et neid oli palju. Ehk siis võrdluseks T34 vs Tiger on sama mis kaigas ja raudrüü, 1:1 oli 34-ja kindel surm, samamoodi kaikaga metslase ja raudrüütatud rüütli vahel. 10 kaigast ühe rüütli vastu oli juba väga tõsine argument ja keskmine rüütel ilmselt jäi massile alla. Väga osav rüütel võis juba 10 kaikaga barbariga ka kuidagi hakkama saada (mida ka juhtus) kuid keskmine tõenäoliselt mitte.
Kui kvantiteet on piisavalt suur, siis muutub ta ühel hetkel kvaliteediks.
T34 oli keskmiselt soomustatud, keskmiselt relvastatud, kehvapoolse tehnilise vastupidavusega, kehvapoolse hooldatavusega, kehvapoolse kasutusmugavusega jne shirpotreb, kuid neid oli PALJU. Ja see oligi kõige tähtsam.
UR
Liige
Postitusi: 366
Liitunud: 17 Aug, 2007 17:05
Kontakt:

Postitus Postitas UR »

oponeerin eelpool esitatud väidetele:

1. Kymme kaikaga meest ryytlile ei peaks eriti korda minema. Pigem 100 - see oleks juba teema. Tuletan meelde et ryytel istus hobuse seljas. Tänapäeval loetakse märulipolitseinik märulihobusel vördseks 50 vihase inemesega. Saab hakkama sellise hulgaga. Nii et ryytel ja 10 kaikaga meest ei päde.

2. See meeste ja tehnika hulk, mis venkud idarindel maga panid sakslaste vastu - oli magama pandud. 1945. a enam kaugemale minna ei saanud. Esineb arvukalt väiteid, et 1939 ja 1940 aastatel olid venelastel hoopis teised plaanid, kui see, kuidas asi tegelt välja kukkus. Igal juhul Stalini surmani miskit "vöidu" pyha ei peetud. Vöidu paraadi Stalin vastu ei vötnud- mis? ei olnudki vöit vöi? Söjas surid miljonid "stalini eest" ja tema pipardab..

3. Propaganda söögi alla ja söögi peale. T 34 ja kiire ja osav ja tubli - vöi kui mitte seda siis palju - mina ei usu yhtki väidet-
Oleks venkud vähegi asisema asja kokku pannud oleks euroopal, nagu me seda tunneme kööga olnud.
Aga ei pannud ja euroopa elab siiamaani.

4. Igasusgu tehnika resurss on väga oluline asi. Mitte nalja pärast ei vedanud sakslased tanke rongiga niikaugele kui vöimalik. Inglise koloneli suust on tulnud väide et tankiveok - platvorm oli aparaat mis vöitis I lahesöja brittide maavägedele. Tehnika resurss on köva söna. Resurss otsas - on ka asi otsas. ja 3000 tundi on palju. 100 tundi aga on liiga vähe. Sellega ei pruugi isegi mitte lahingusse jöuda.
cleo
Liige
Postitusi: 197
Liitunud: 28 Okt, 2008 14:50
Kontakt:

Postitus Postitas cleo »

UR kirjutas:oponeerin eelpool esitatud väidetele:

1. Kymme kaikaga meest ryytlile ei peaks eriti korda minema. Pigem 100 - see oleks juba teema. Tuletan meelde et ryytel istus hobuse seljas. Tänapäeval loetakse märulipolitseinik märulihobusel vördseks 50 vihase inemesega. Saab hakkama sellise hulgaga. Nii et ryytel ja 10 kaikaga meest ei päde.
kama, olgu siis 50 kaikaga barbar conanit
UR kirjutas: 2. See meeste ja tehnika hulk, mis venkud idarindel maga panid sakslaste vastu - oli magama pandud. 1945. a enam kaugemale minna ei saanud. Esineb arvukalt väiteid, et 1939 ja 1940 aastatel olid venelastel hoopis teised plaanid, kui see, kuidas asi tegelt välja kukkus. Igal juhul Stalini surmani miskit "vöidu" pyha ei peetud. Vöidu paraadi Stalin vastu ei vötnud- mis? ei olnudki vöit vöi? Söjas surid miljonid "stalini eest" ja tema pipardab..
mis puutub siia ressurss või t34?
UR kirjutas: 3. Propaganda söögi alla ja söögi peale. T 34 ja kiire ja osav ja tubli - vöi kui mitte seda siis palju - mina ei usu yhtki väidet-
Oleks venkud vähegi asisema asja kokku pannud oleks euroopal, nagu me seda tunneme kööga olnud.
Aga ei pannud ja euroopa elab siiamaani.
nu a mis ma siis ütlesin? et oli poolkõva shirpotreb. või siis ütled et neid polnud palju???
UR kirjutas: 4. Igasusgu tehnika resurss on väga oluline asi. Mitte nalja pärast ei vedanud sakslased tanke rongiga niikaugele kui vöimalik. Inglise koloneli suust on tulnud väide et tankiveok - platvorm oli aparaat mis vöitis I lahesöja brittide maavägedele. Tehnika resurss on köva söna. Resurss otsas - on ka asi otsas. ja 3000 tundi on palju. 100 tundi aga on liiga vähe. Sellega ei pruugi isegi mitte lahingusse jöuda.
Jällegi, mis ma siis ütlesin? Rongiga laevaga.... Omal jalal sõitis see T34 üsna natuke ja siis kas läks vanarauda või remonti, kui jäi midagi remotida. ok 100 tundi on vähe, olgu 1000vs 5000 siis, mõte jääb endiseks. ms meenutades 90-daid, palju seda soomust seal Tartu mnt teeveeres seisiski?

:roll:[/quote]
Kasutaja avatar
Gideonic
Liige
Postitusi: 4866
Liitunud: 14 Aug, 2008 14:19
Kontakt:

Postitus Postitas Gideonic »

Cleo, soovitaks sul muuhulgas lugeda kasvõi sedasama blogi, millele ma lingi andsin paar lehte tagasi:
Tankide lappimine on alati odavam kiirem ja efektiivsem, kui uute ehitamine ja eesliinile toimetamine. Jutt, et enamik tankidest lastakse nagunii esimeses lahingus taastamatuseni sodiks on minuarust samuti ikka väga kahtlane väide.

Selline vene-mentaliteet tõesti töötab, kui igal ajahetkel on välja panna oluliselt suurem hulk tehnikat, ütleme 6-7 tanki 1'e vastu. See aga ei tähenda, et ainus, mis selleks vaja on, on omada vaenlasest 6-7 korda rohkem (lihtsamaid) tanke. Sellise strateegia toimumiseks on lisaks vaja suurt ülekaalu mitte ainult inimressursis ja toormaterjalides vaid ka näiteks kütusevarudes. Mis veel olulisem, ka osapoole logistika olema omajagu võimekam, kuna kõigile neile tankidele on vaja oluliselt rohkem kütust ja laskemoona eesliinile vedada.

Sisuliselt tähendab see seda, et kõiki primaarseid ressursse, mida arutult raisata, peab olema oluliselt rohkem kui vastaspoolel.

Sakslaste vastu sai seda tõepoolest rakendada. Samade ressusside vähesus tõttu poleks Saksamaa ise sarnast taktikat saanud kasutada, sest isegi sellise "tagasihoidliku" soomusmasinate arvu juures oli neil logistika viimase piirini, ja isegi üle selle, kurnatud. Rääkimata siis kütuse toormaterjalide ja väljaõpetatava inimressursi vähesusest.

Samas on üsna oluline märgata, et näiteks NATO vastu poleks selline "Za-rodinu !" taktika pikemas konventsionaalses sõjas tõenäoliselt kuigi edukas olnud. (Eeldusel et tuumapommid oleks kasutamata jäänud) NATO-maade elanike arv oli kogu külma sõja vältel minuteada suurem, majandus oluliselt tugevam ja ka ressursse pigem rohkem.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Lisaks ei maksa unustada, et 90% tankidest ei näe eales sõda ja nende pidamise kulud on ikka olulised küll.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
hillart
Liige
Postitusi: 3281
Liitunud: 07 Jaan, 2005 15:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas hillart »

Samas on üsna oluline märgata, et näiteks NATO vastu poleks selline "Za-rodinu !" taktika pikemas konventsionaalses sõjas tõenäoliselt kuigi edukas olnud. (Eeldusel et tuumapommid oleks kasutamata jäänud) NATO-maade elanike arv oli kogu külma sõja vältel minuteada suurem, majandus oluliselt tugevam ja ka ressursse pigem rohkem.

Häh.
Arvudel ja arvudel on vahe ikka küll. NATO demokraatlikes riikides ei tule nende just-kui ülekaalukas tehniline ja inimressurss eales kasutusele. Totaalne ressursside kasutamine on võimalik vaid totalitaarsetes ühiskondades (mida ka Saksa- ja Venemaa vaatlusalusel perioodil olid).
Ja ka pikemat konventsionaalset sõda üks padupragmaatiline (mida kaasaegne Lääs paraku on) demokraatlik ühiskond pidama ei hakka.
Tuletage meelde sellist kaunist ütlust, et - rahal ei ole rahvust.
Tuletage meelde neid meie praeguse iseseisvuse aja avalikke arutelusid, kus käib valdavalt üks aritmeetline kalkuleerimine - on kasulik, ei ole kasulik jne. Ja kui kasulik ei ole, siis ... "Kodumaa?" - põlglik õlakehitus, "Mis see veel selline on?". NATO "vihmavari" on nüüd selline, et endal pole vaja enam midagi teha. :lol: :lol: Sadakond (võib-olla ka mitte nii palju, aga Eesti jaoks oleks see juba enam, kui küll) langenut - ja oma nahk ning varandus on ikka kõik-see tähtsam, s...tta sest riigist.
Nii on need lood.
Ja seega on isegi tehniliselt pisut kehvemini (kuid suurearvuliselt)varustatud, kuid totalitaarse kasvatusega isikkoosseisuga Vene armee (+sama meelsusega reserv) tänapäeval maailmale ikka üks kangesti ohtlik element. Tänaseks päevaks pole see idariik küll veel sellist täielikku taset saavutanud, kuid - pea see ei tule ja siis - hoidku end alt see rikkuses aelev Lääne roiskuv demokraatia. "Vsjo eta našša! Jee-ee ..." :lol: :lol: :lol: :lol:

Seega, teemasse tagasi tulles - "Za rodinu!" (e. siis "Kodumaa eest!") on nii või teisiti väga kaalukas argument nahahoidjast pragmaatiku vastu (keda aga üks keskmine Lääne kodanik paraku on). Ja pole tähtsust, kuidas ja mis meetoditega see meelsus "Za rodinu!" saavutatud on.
Üks totalitaarne riik kes saab kasutada absoluutse võimuga 100% oma riigi elanikkonnast ja kui see 100% on meelestatud tõepoolest selliselt, et "Kodumaa eest!", siis - nagu ma juba ütlesin - pole Läänel mingit šanssu. :evil: :evil:
P.S.
Aga taolisele töötlusele on vene inimesed aldid. Nagu ütles mulle paarkümmend aastat tagasi üks taoline kõntsalaine harjal Eestimaale jõudnud nn. nõukogude inimene küsimuse peale, et kus on siis tema kodumaa - "Igal pool, kus on nõukogude võim." Minu edasisele riukalikule küsimusele, et kuidas siis oleks, kui see nõukogude võim ka Soomes-Rootsis oleks, sain enesestmõistetava vastuse - Muidugi on kodumaa siis ka seal. Ma olin jahmunud ja enamat küsida nagu enam ei osanudki. Jah, sellised nad on. Ja kodumaa eest, olgu siis kus ta on, võivad nad kuratlikke tegusid teha. :evil: :evil: :evil:
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 13 külalist