"Riigikaitse uus katsumus" - Tallinna (j)veevärk

...ja kõik muu sisejulgeolekusse puutuv
Vasta
UR
Liige
Postitusi: 366
Liitunud: 17 Aug, 2007 17:05
Kontakt:

Postitus Postitas UR »

Kaks tähelepanekut:

1. Teid lugedes vöib tasapisi päris targaks saada.
2. Hea, et ma ise enam Tallinnas ei ela.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kui ilmutada natuke loogikat, siis kui vastane hakkab edenema mööda Narva ja Tartu maanteed, kus meie vaegjõuline ja sõja alguse kaosest räsitud KV peab viivituslahingut, siis natuke kaardile vaadates jõuavad need tankikiilud Peagi Tallinna alla kokku. Samu teid mööda tuleb ka tohutu põgenike killavoor. Umbes nädal kuni kaks ofensiivi algusest sulguvad pihid ümber Tallinna. Edasi juhtub see, et kõikidel füüsiliselt ühes tükis isikutel tuleb võtta relvad.

Linnas on vaja juua, ennast pesta ja tulekahjusid kustutada. Seda võib-olla kuu aega, sest NATO viies artikkel ei taga meile nädalaga abi. See võib tulla, aga ei pruugi. Ei ole tõenäoline variant, et siia tullakse siis, kui mujal midagi olulist käimas pole - hetke osatakse Kremlis hästi valida.

Aga siis need kummitustelinna asukad lasevad muudkui kraanist Ülemiste vett - odav ja loodust säästev. Ja pealegi lubab humaanne vastane Päästeameti ja Tere tsisternidel muudkui Rae vallas vee järgi käia. Vett pole sõjapidamiseks vaja, samuti pole vaja ka meditsiiniabi. Ja sõda ei pruugi tulla. Järelikult pole vaja selleks ette valmistuda - säästev areng eelkõige. Ja tegelikult on veevarustus must-valge kas piiramatu Ülemiste või piiratud põhjavesi. Ei ole võimalik ette valmistada kriisiaja programmi, mis seisneb hästi kindlustatud ja alternatiivse toitega puurkaevudest Tallinna eri osades - kui kaeve kasutada, siis saab sealt ainult sadu tuhandeid kuupmeetreid veevärki uhada.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5557
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Postitus Postitas toomas tyrk »

Jah, kui ilmutada natuke loogikat, siis
1. tühi trumm seisab (erinevalt tühjast kotist) väga hästi püsti.
2. mida rohkem seda tühja trummi taguda, seda rohkem see koliseb...

Ühes paljudes eelmistest teemadest keegi lubas oma nägemuse iseseisvast Eesti riigikaitsest visandada. Aga sinna lubaduseks see jäigi...

Selles teemas paari viimast postitust lugedes tekkis mul küll rohkem küsimusi kui vastusi.

1. 50K kaitseväe koosseis on sõja-aegne või rahuaegne? Ilmselt vist sõjaaegne. Kui suure vastase väekoondisega see peaks toime tulema? Või kaitset hoidma? Ja millise aja jooksul?
Detailidesse ei hakka siinjuures süvenema...

2. Küll aga tahaks teada näiteks seda ajalist jaotust kui mitu meest tunnist X alates peaks relvis ja üksuses olema?

3. siit tuleb küsimus kolm. Milline on vene soomuskolonni liikumiskiirus vähese vastutegevuse olukorras?

4. Ja küsimus nr 4 - millest kogu see postitus üldse peale hakkas - kui kiiresti peaks inimesed oma asjad kokku pakkima ja "kolima" hakkama, et kaasaegse sõja oludes üldse Tallinnasse mingiks põgenikuks jõuda?

Ma ei ürita siin kuidagi eesti kodaniku kaitse olukorda upitada või vähendada, aga lihtsalt ei saa mainimata jätta, kui inimesed seavad ülesandeks mida lahendada väga vähetõenäolise ning võimalikest kõige kallima. Ja siis hakkavad vinguma, et selle peale ei ole mõeldud...

Nii et mina ootan ikkagi seda iseseisva kaitsevõime kava "featured by Cpt Trumm" :mrgreen:
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kuule kodanik, ma olen neid kavu siin visandanud vähemalt kümnekonnas kohas, samal ajal kui vastaspool on ainult vingunud ja vehkinud mingite NATO, ühiskonna probleemide ja muu sellisega. Äkki teine pool võtab ka jalad tagumikust välja ja visandab miski vastukava ka? Näiteks antud teemas-kuidas korraldada Tallinna veevarustus sõjaolukorras? Alavariandid a)vastane on kaugel b) vastane on ümber piiranud - plaan peab töötama mõlemal juhul, sest investeeringud oluliselt ei erine.

Mis aga teemat ennast puudutab, siis praegune Tallinna veevarustuse korraldus on kriisi mõttes külallt ligadi-logadi ja selle kehtiv lahendus meie kõlisevaid sõnu totaalkaitsest ei toeta.

Ilmselt juhtub nagu "pronksiöö paketiga", et liigutama hakati alles siis, kui laks oli ära käinud. Meil tehakse piirdeaed korda siis, kui kui esimene hull või usuhull on sinna järve miskit poetanud. Kui võtad youtubes ette Rootsi külma sõja aegsed propafilmid, siis sealt jookseb läbi justnimelt sabotaazi teema - ühel päeval tuleb kraanist lihtsalt diislimaitselist vett.

Ja nagu sa tähele panid, ei räägi ma mingist Oslo stiilis maa alla ehitatud veepuhastusjaamast, vaid elementaarsetest julgeolekuabinõudest nagu suurlinna ainsa arvestatava veereservuaari ümber olev kõige madalama klassi turvanõuetega tara (mida täna ei ole).

Tallinna linn on asutanud mingi naljaka vee-ettevõtjate järelevalve sihtasutuse, mis on saanud soojaks kohaks mitmetele parteilistele ja vähem parteilistele genossedele, kuid piirdeaed (ja kindlasti veel mitu-mitu asja, mis on olemas, kuid mida ma ei viitsi otsima hakata) on endiselt tegemata. Sellest rääkimata, et mingit sisulist järelevalvet see sihtasutus ei tee ja mingit selget funktsiooni tal pole. Sellele "sihtasutusele" makstud rahade eest oleks vist saanud praeguseks juba katkematu miinivälja ümber Ülemiste rajada.

Ja mingid kummalised kriisiplaanid, kus joogivett tuuakse Saku Lättest, mille tehnilise võimatuse ma omast arust puust ja punaseks tegin? Laulame hoosianna ja korras? Et samas on Päästeametil mingid tünnid, aga Saku Lättest? Ja kuhu need tünnid sõidavad, ühepoolse elektritoitega (loe suurema jama ajal tõenäoliselt tummad) küla kaevude äärde või? Päästeameti komandod ei suuda lähivaldades isegi hüdrante üles leida. Tallinna tööriistalaenutustes reaalselt saada olevad 63A 3f järelveetavaid generaatoreid võib ühe käe sõrmedel lugeda - näiteks nn novembritormi ajal (suht väike häda) oli neile nädalane järjekord ja väiksemad külad istusid nädal aega ilma veeta, kuni EE liinid korda tegi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5557
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Postitus Postitas toomas tyrk »

Hm, kui Sa sellest korduvalt kirjutanud oled - piisab ju lihtsalt vastavatele postitustele viitamisest?

Mul on nagu viimase mõttevahetusena meeles just vastupidine näide. Kus sai nagu hakatud võimalikke kattekavasid harutama (mis peaks nagu iseiseisva kaitsevõime A ja O olema :roll: ). Ja siis üks tühi trumm ütles, et kohe kohe räägib kõigest mis vaja on.

Aga see selleks...

Muideks - nagu sa ise korduvalt oled toonitanud - ohud on erinevad. Alati tasub arvestada võimalikku riski ning ohu tõrjumise hinda. Tuumasõja korral on aed ümber Ülemiste suht-koht köömes, või mis?
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Sa kodanik katsu seda tühja trummi juttu siin mitte leierdada, sest ma pean seda lihtsalt offensiivseks. Tulin just kahepäevaselt ürituselt, kus teemaks oli tegevus militaar-tsiviili piiril "hallil ajal" ja püssirohusuitsust-magamatusest nats silmad kipitavad, ei viitsi siin pikalt tuututada :) Ehk kui sa arvad, et ma niisama tühikargaja olen, siis sa eksid. Mina olen ühe väikese probleemkoha totaalkaitses identifiteerinud ja see on tänaseks lahenemise lähedal, sellest ka kiputavad silmad. Tehke samapalju. Mis puudutab seda va totaalkaitse teemat, siis teatud pisikesed arengud on ka siitpoolt varsti tulemas, kuna peagi tekib selleks aega. Stay tuned.
Alati tasub arvestada võimalikku riski ning ohu tõrjumise hinda. Tuumasõja korral on aed ümber Ülemiste suht-koht köömes, või mis?
OK, kuna ma pean siin tegema rahvavalgustust, siis teen puust-punaseks.
Lennuki Ülemistesse kukkumine.

Risk on tõenäosus korda tagajärjed.

Tagajärjed vastavalt Päästeameti metoodikale - raske (C) - tekivad mitmepäevane katkestus elutähtsas valdkonnas. Võib-olla isegi D (väga raske)

Tõenäosus vastavalt Päästeameti skaalale on keskmine - kuni 5 juhtumit 100 aasta jooksul. Viimase 40 aastaga on olnud Tallinna lennujaamas vähemalt kaks stardi- või maandumisega juhtunud õnnetust. 70ndatel on üks lennuk päästespetside sõnul Ülemistes olnud ning 2003. a juhtus õhkutõusmisel lennuõnnetus Enimexi lennukiga, õnneks teises suunas.

Kui need tegurid nüüd riskimaatriksisse panna, siis risk on keskmisest kõrgem (keskmine korda raske või väga raske). Sellel taustal kõlab kommunaalameti naljameeste jutt lihtsalt asjatundmatuna või kuidas?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
vanahalb
Liige
Postitusi: 2617
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Postitus Postitas vanahalb »

Mmm.. minu poolt viidatud artiklis Tere piimaautoga veeti vett ikka Tallinnast Rae valda, mitte vastupidi. Tere kaev peakski olema mainitud Pärnu mnt 139 puurkaev, vähemalt Tere piimatööstus asub seal.

Üldfilosoofiline küsimus oleks hoopis see, et miks peaks Ülemistele aia ümber ehitama. Tsüaniiditünni võib visata ka Vaskjala kanalisse või Paunküla veehoidlasse. Tallinna veehaare algab nagunii sealt. Ja siit edasi - miks peaks pealetungiv vastane infrastruktuuri kapitaalselt ära lõhkuma või veehoidla ära solkima. Eeldades, et nad linna vallutavad (selle mõttega ju rünnataksegi) on neil veehoidlat endil vaja

Lihtsalt terroriaktiks mõeldud tsüaniiditünni puhul tasuks mu meelest ikkagi Ukraina ja Kiievi poole vaadata. Dnepr, mis mitmele linnale vett annab, algab Pripjatist, Tsernobõli kandist ja pärast jaama õhkulendamist minuteada veevärgivett enam ei jooda. Kõigeks muuks see ärasolgitud vesi kõlbab. Tõenäoliselt lahendatakse Tallinnas asi samamoodi - veevärgist tuleb joogikõlbmatut vett, aga toiduks minev vesi võetakse põhjaveest. Toiduks kasutatav vesi on tööstuse vajaduste kõrval üsna tühine. Enamus tööstusest jääb tõenäoliselt seisma - kui just Dvigatelis tanke ei hakata kokku panema.
Põhjaveekiht ongi umbes sama kui Oslos graniiti rajatud veehoidla.

Kui vesi muutub joogikõlbmatuks üleöö, siis üsna suured joogivarud on kauplustel ja hulgiladudel. Vett ja mahla ja õlut :) - need lähevad vabatahtlikult-sunniviisil ühiskonna hüvanguks.

Ja ma arvan millegipärast, et mitmesugused plaanid veevarustuse tagamiseks on olemas kuid pole kõige õigem mõte neid netti üles riputada. Vaenlane ei maga.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5557
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Postitus Postitas toomas tyrk »

Kapten Trumm kirjutas:Sa kodanik katsu seda tühja trummi juttu siin mitte leierdada, sest ma pean seda lihtsalt offensiivseks.
Aga seda see ju ongi. Samuti nagu Sinu katteta jutud sellest kuidas kamin laseb eesti kaitsevõimet põhja või kuidas muidu eesti riik on kohe-kohe hukule määratud :wall:

Ma võin ka siin jutustada millistel "rrigikaitselistel" üritustel olen sel või teisel päeval viibinud. Aga foorumisse ootaks ikka temaatilisi postitusi.

Ning kui viidatakse, et anna oma allikaid või seisukohti - siis palun anna neid, mitte ära alusta juttu jälle sellest kui hea mees Sa muidu oled...
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5557
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Postitus Postitas toomas tyrk »

Veefriikidele teadmiseks - Ülemiste vett kasutatakse Tallinna veevarustuseks juba keskajast alates. Tõsi - "euronõuetest" ei teatud siis veel midagi. Vesi voolas lahtises kanalis otse linna vallikraavidesse.

30-dail aastail oli Ülemiste samal ajal aktiivses kasutuses lennuväljana. Soome Aero lennukid maandusid ja staritisid sealt praktiliselt iga päev, kui järvel enam jääd ei olnud.

Õli eraldamine veest on üks lihtsamaid võimalikke puhastusülesandeid. Tänu erinevatele erikaaludele saab sellega hakkama juba puhastusjaama sissevõtt.

Minule teadaolevalt on Ülemiste järve kogu lennujaama eksistentsi jooksul kukkunud vaid 2 lennukit. Üks oli üks sõjaaegne Ju 88, teine peale sõda üks eestlase juhitud ning valesti maandatud Po 2.

Tallinna linn elas mõlemad katastroofid üle ilma suuremate tagajärgedeta ning veevõtu allikaid muutmata...
Kasutaja avatar
Qtec
Liige
Postitusi: 663
Liitunud: 08 Veebr, 2008 10:34
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Qtec »

toomas tyrk kirjutas: 1. 50K kaitseväe koosseis on sõja-aegne või rahuaegne? Ilmselt vist sõjaaegne. Kui suure vastase väekoondisega see peaks toime tulema? Või kaitset hoidma? Ja millise aja jooksul?
Detailidesse ei hakka siinjuures süvenema...
50 000 SA jõud eeldavad vaenlasel vähemalt sama suure jõu kasutamist rünnakul. Eeldatavasti isegi oluliselt suuremate jõudude kasutamist...
Hea juhtimise, ettevalmistuse puhul peaks 50K SA suurus suutma tagasi hoida kuni 150 000 vaenlase väe ning suutma seda teha ilma täiendava NATO abita vähemalt mõned nädalad. Senise pardaki jätkumisel, läheks ilmselgelt nii nagu Gruusias - üksteise vastas umbes võrdsed jõud ning laksi saame ikkagi ja kolme päevaga on sõda läbi.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Nö "kohalike" vastase elik Peterburi-Pihkva piirkonna vägede jõududega tehtava rünnaku suudab Eesti ka ise Lõuna- ja Kirde- Eestis seisma panna, kui vaid seda tõsiselt tahetaks. Aga alles 20 aastat pärast riiklikku iseseisvust on selleks alles tõsisemalt valmistuma hakatud - senini oli ju ei midagi muud kui planeeritud ja tuhandete ametnike-ohvitseride ennastsalgav planeerimistöö.
Aga seda see ju ongi. Samuti nagu Sinu katteta jutud sellest kuidas kamin laseb eesti kaitsevõimet põhja või kuidas muidu eesti riik on kohe-kohe hukule määratud
Aga kuidas siis nimetada olukorda, kus
a) seaduse järgi vastutab riigikaitse, sh sõjaliste ettevalmistuste eest üsna ühemõtteliselt kamin (alus: VV seadus)
b) üsna kaua on tehtud pakasuhhat - meenutame näiteks KL pataljonide fiaskot, reservõppekogunemiste mittekorraldamist.
c) ajakirjanduse andmetel maksab üks pataljoni 3-nädalane RÕK tsükkel vaid 8 miljonit krooni, millest enamiku annavad osalejatele makstavad auastmetasud, mida vajadusel võib ka kärpida seadusega. Eesti kaitse-eelarve on 4 miljardit.

Mis katet siia veel vaja on? Või on Kunnas/Roosimägi süüdi jälle?

Vat selle teema otsid küll ise üles. Olen tüdinud siia igasugu arve toomast, kui teine pool olekskleb naba sügades tugitoolis ja räuskab "alusetu jutt, anna fakte".

Mis katet siia veel vaja on? Kunnas süüdi jälle?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3818
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Jaanus2 »

Tänapäeval vist ei ole enam kaevude mürgitamine kombeks, vähemalt mitte regulaarvägede hulgas. Vett võib endal varsti vaja minna ja üldse ebaefektiivne (ei saa mürgitada kogu joodavat) ja halva mulje jättev (barbarid sellised!). Ülemistel on mingi aed ka praegu ümber ja sellest aegajalt üle tungivad kalamehed võetakse kinni. Hoopis teine asi on see, et see Ülemiste veest joogivee tegemine on elanikele kallis ja selle asemel võiks kasutada rohkem põhjavett (ei vaja puhastamist ja ei karda nii palju saastumist). Seda põhjavett saaks kergesti ka kunstlikult juurde tekitada, rajades puurauke Ülemistet ümbritsevasse liivikusse. Vesi tungib nendesse puuraukudesse läbi liiva ja puhastub ise - Erna Sepp (Tšaban oli vist varem) on sellest palju kirjutanud.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5557
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Postitus Postitas toomas tyrk »

Kapten Trumm kirjutas:
Mis katet siia veel vaja on? Või on Kunnas/Roosimägi süüdi jälle?
Hm, hakkab jälle samasse sängi see vesi voolama...

Kui ruttu see reservpataljon kokku jõuab? Relvad kätte saab, positsioonidele asub?

Kui kiiresti liigub mehhaniseeritud kolonn vähese vastutegevuse tingimustes?

Selle ajaga kui Sul Harjumaal pataljon koos on pole enam vaja positsioone otsima hakatagi. Võid kohe ringkaitse sisse võtta.

Kui Sul on vähekene viitsimist kaasaegseid konflikte uurida, siis paned ehk tähele, et kõrge sõjalise intensiivsusega on enamasti vaid konflikti esimene faas. Ning seal loeb väga palju just kiirus, kes jõuab oma väed enne lahingvalmidusse saada.

Ning seejärel logistika - kes suudab oma olemasolevaid vägesi kiiremini ja paremini varustada.

Ma saan muidugi aru, et siin foorumis palgaarmeest rääkimine on nagu püheduse rüvetamine. Aga palgaüksus on alati suuremas lahinguvalmiduses kui ajateenijaist üksused. Eriti kui vaadata Eestit, kus ajateenijad saavad teenistuse ajal vaid väljaõppe. Ning kui lõpuks on tegemist väljaõppinud sõduriga - siis lähevad reservi...

Nii et lisaks sellele, et sul on ilus suur reservväelastest koosnev armee - sellele lisaks on Sul vaja veel aega see armee sisse kutsuda ning lahingkorda seada. Kui Sul seda aega ei ole - võid oma tankid parem ise Kuusakoskisse viia.

Selleks ongi vaja mobilisatsiooni katmiseks katteüksusi...

Nii lihtne see ongi!
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Tallinna olukorras on arvestatav backup plan siiski 10-20 kambrium-vendi veekihi puurkaevu (nende veeandvus on suur ja neid saab rajada ka mere lähedale). Kuna nende veevõtt on kambriumi sinisavikihi alt, siis veeallikas on praktiliselt saastumatu, ka siis kui terve vagunitäis naftat kaevule peale kallata. Kuna erinevalt Ülemiste jaamast on nad hajutatud ja pisikesed märgid ( pumpla suurus max 10x10 meetrit), siis on nende rivist väljalöömine nii õhust kui suurtükitulega vähevõimalik (mida ei saa öelda Ülemiste jaama kohta).

Kasutamiseks sõjaolukorras on pumbamaja hoone kindlustatud so kaetud pinnasega "küngas" ja sabotaazi vältimiseks varustatud turvasüsteemidega (piire, korralikud uksed, signa). Pumplas asub diiselgeneraator (vajadusel automaatselt lülituv). Kasutuses mitteoleval kaevul on taha ühendatud sadakond meetrit torustikku koos veevõtu hüdrandikaevudega.

Ühe selline puurkaevu rajamine maksab suurusjärgus 2-3 miljonit krooni, mis on tegelikult täiesti kommiraha.

Muidugi võib tsüaniidi kuskile Raku järve kallata, kuid selleks on vaja seda teha terve vagunitäis, et kiiret efekti saada - kui nt regulaator on kinni ja järve tase üleval, siis see ei jõuagi kohale. Küll aga on võimalik sellele veevõtule väga ligidale pääseda mööda järve äärt jalgsi tulles (kuna turvameetmed=null) ja sellisel juhul piisab nt inimese kantavast kogusest ning tulemus tuleb kiiresti.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

toomas tyrk kirjutas: Kui ruttu see reservpataljon kokku jõuab? Relvad kätte saab, positsioonidele asub?
Eesti ja muu maailma praktika näitab, et hästi õlitatud süsteemiga on võimalik hakkama saada vähem kui ööpäevaga.
Kui kiiresti liigub mehhaniseeritud kolonn vähese vastutegevuse tingimustes?
Üks pioneerivahenditega piisavalt varustatud motoriseeritud jalaväerühm võib õnnestunult organiseeritud tegevusega tekitada pataljonile ööpäevase viivituse paarikümne kilomeetrisel lõigul. Selleks tuleb muidugi kõvasti tööd teha piiriäärsete väeosade ja KL lahinguvalmiduse tõstmisega (millest ma olen siin kõvasti luulutanud ka).
Selle ajaga kui Sul Harjumaal pataljon koos on pole enam vaja positsioone otsima hakatagi. Võid kohe ringkaitse sisse võtta.
Eelmises vabariigis saadi rügement liikuma päeva jooksul, mis meie siis kehvemad oleme?
Kui Sul on vähekene viitsimist kaasaegseid konflikte uurida, siis paned ehk tähele, et kõrge sõjalise intensiivsusega on enamasti vaid konflikti esimene faas. Ning seal loeb väga palju just kiirus, kes jõuab oma väed enne lahingvalmidusse saada.
Olen uurinud. Yom Kippuri sõjas hoidis Siinail Bar-Levi kaitseliini umbes pataljoni suurune julgestus, kui ühtäkki Egituse väed hakkasid kanalit ületama. Tõsisem vastupanu Iisraeli vägedelt algas juba vähem kui ööpäeva pärast. Selleks ajaks saadi juba rahvas kokku.

Gruusia sõjas edenes venelane 5 päevaga olematu vastutegevuse tingimustes mitu kilomeetrit? Grusiinid ei õhanud ühtegi silda ja tunnelit.
Nii et lisaks sellele, et sul on ilus suur reservväelastest koosnev armee - sellele lisaks on Sul vaja veel aega see armee sisse kutsuda ning lahingkorda seada. Kui Sul seda aega ei ole - võid oma tankid parem ise Kuusakoskisse viia.
See on lihtsalt lüüriline jutuke. Ilus on suur reservväelastest koosnev armee, mida toetab hästi töötav mobilisatsiooni- ja teavitusüsteem, kus oma osa on viivitusüksutel. 24h on võimalik pataljon kokku panna ja teise Eesti otsa saata. Kas Eestis on harjutatud vägede liigutamist nt kiirrongidega? Ei ole. Poole kiirem kui autoga. Miks ei ole? Seepärast, et keegi pole selle peale tulnud. Trumm näe tuli. Idanaaber muide teeb seda.

Kui sa vaatad mu esimest lõiku, siis ööpäevaga on vastane suure peedistamisega jõudnud max 50 km piirist. Nad liiguvad ettevaatlikult, külgjulgestusega, sest vahepeal juhtub igasugu asju.
Selleks ongi vaja mobilisatsiooni katmiseks katteüksusi...
Ettevalmistus selleks on Eestis nõrk, kuid mitte olematu. Ja selles valguses on arusaamatu piirivalve mendistamine, sest piirivalve sai 90ndatel ikka tasemel sissikoolituse ja nad oleks vastasele palju jama teinud. Peale Scoutsi on vaja tublisti suurendada KL võitlusgruppide arvu ja tagada neile korralikud pioneerivahendid.
Nii lihtne see ongi!
just.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 13 külalist