Gripp, ebola jt. epideemiad

[ghost]

Kriisisituatsioon ei ole tavaline eluolu. Sa võid inimesi nõrkemiseni treenida aga suurem enamus neist juhindub kriisisituatsioonis hoopis teistest instinktidest – pere, kodu, lähisugulased, mõnel ei pea lihtsalt närvid vastu jne. See muidugi ei tähenda et nad ei teaks kuidas peab tegutsema. Palju on inimesi, kes kasvõi tavaelus ettetuleva õnnetuse puhul külma närvi säilitavad ja suudavad oma oskusi rakendades tulemuslikult tegutseda. Ega ikka ei ole palju küll. Suurem osa on ikka selline kontingent, kes jookseb pea laiali otsas ja alles peale kriisi möödumist mõistusele tulevad ja targutama hakkavad et oleks hoopis nii või naapidi pidanud tegema.
Teiseks. Ühegi kriisi jaoks ei saa teha mitte ühtegi kindlat plaani (sama hästi võiks koostada tulekahju kustutamise plaani mingi suvalise maja kohta). Sellist asja ei ole olemas. Saab teha kondikava (mis sisaldab hallatavate ja kasutatavate ressursside loetelu), mida peavad juhtima kompetentsed, väga paindliku mõtlemisega inimesed, tegutsedes vastavalt hetkeolukorrale ja selle võimalikule arengule.
Gripiga samamoodi – tee mida tahad (vaktsineeri, desinfitseeri, käi gaasimaskis) vahet pole. Keegi ei tea mis homme toob. Äkki viirus muteerub natukene ja sellest vaktsiinikärast pole enam kellelegi mitte mingit kasu. Plaani tulem null.
Mul suri sugulane mõned aastad tagasi gripi tagajärjel. Siis veel kõlavaid nimesid polnud. Ümbruskonda ka keegi vaktsineerima ei kiirustanud. Meediakajastus oli null. Epideemiat ka ei järgnenud.

Teemaväliselt:-
Matemaatika on ka tore:
1 pakk makarone =1440kcal (torino sarvekesed 400g)
1 täiskasvanud inimese päevane energiavajadus 2400kcal (võtsin esimeselt ettejuhtunud saidilt)
kaks kuud makaronidel 1 täiskasvanud inimene =
2400kcal*60 päeva / 1440kcal = 100 pakki makarone
?? Mul on neljaliikmeline pere.
ca 350-400 pakki makarone

[Pirr]

2 kuud puhtalt makaronide peal olla on muidugi kunst omaette aga jooksis ju kevadel või pisut varem ka meediast läbi kriisivarudest paar artiklit, et kuidas riik on selleks valmistunud ja need tulemused olid küll alla igasugust arvestust.
Suurem paanika ja peataoleks tekiks kriisi puhul veel siis kui riigi juhtkond ja vastavad ametid ei saa oma töödega lihtsalt hakkama, ehk siis paberil võivad plaanid ju ilusad ja värvilsed olla aga praktikas ei pruugi need toimida teps mitte nii, nagu pintsaklipslased on neid plaaninud, kuna plaane pole eelnevalt praktikas läbi harjutatud kunagi või siis äärmisel juhul ainult üksikuid osasid ja sedagi minimaalselt. Tõmmates paralleele siis mõni üksik ehk suudaks ilma õppesõite eelnevalt tegemata sõidueksami ära teha, enamus kukuks kolinal läbi.

[Kapten Trumm]

Jutt oli ikka ellujäämiseks vajalikust kogusest, mitte normaalsest kalorihulgast. Leningradi blokaadi ajal jäädi ellu ka paarisaja grammi leivaga ööpäevas, mille kalorsus nendes oludes arvestatud surrogaatide massilist kasutamist ei olnud rohkem kui 200 kcal. Ja kauem kui 2 kuud.

2000+ on normaalne ööpäevane kalorikogus füüsiliselt mitteaktiivsele inimesele (sõjaväe toidupakk on nt 3500).

Et ellu jääda, siis ajab läbi ca 300 kcal ööpäevas. 2kuuga seega 18 000 kcal. 1 pakk 1440 kcal, 12-13 pakki inimese kohta. Leibkonnas on Harjumaal ca 3 (tegelikult ca 2.5) inimest, seega on vaja 36-40 pakki. Kastis on 25 pakki. Seega 2 kasti.

Pluss ühte-teist hangitakse kindlasti juurde - suures hädas püütakse ka linde, kasse jne ja kasutatakse loodusande ning üht-teist kindlasti ka jagatakse - kuid see 2 kasti on baseline, mis tagab su elutegevuse ka 60 päeva pärast.

Ja igamehe varudel on 1 eelis - nende hävitamiseks tuleb vastasel hävitada kogu asula koos varude omanikega. Pole mingeid konkreetseid toiduladusid, mida pommitada, süüdata, mürgitada või mis lihtsalt kriisi alguses anarhia korras tühjaks tassitakse jne. Veel parem oleks, kui ka muu kergem sõjakraam oleks laiali jagatud - ka mobilisatsiooni ebaõnnestumisel on pikk ja verine sissisõda garanteeritud, sest erinevalt 1940ndate metsavendadest, kellele langes osaks lahinguväljadelt leitu ja niiskusest rikutu, on sellisel juhul kõik kenasti olemas.

Ja nõelamiseks valmis herilastega asustatud herilasepessa ükski ajudega mõtlev "karu" oma kärssa ei topi, pärast on p**** nõelu täis ja süüa ikka midagi sealt ei saa.

[Toddie]

Täiesti OT, aga keda huvitavad Leningradi blokaadi rõvedused võiks lugeda David Benioffi raamatut Varaste linn. Sellest saab aimu, kuidas tegelikult elati, söödi nii inimliha, liimist tehtud komme kui ka suhkruga segatud mulda.

[Kapten Trumm]

Blokaadi aega siia konteksti pannes ei maksa unustada, et nälja tulemused on progresseeruvad ja esialgu ajab inimene läbi oma keha siseste tagavaradega ja organism õpib toitu optimaalsemalt tarvitama. Mis tähendab, et 4 kuud ei ole sama, mis 2+2 kuud.

Mis puudutab kriisivarusid, siis siin on elementaarne loogika, et ükski kriisivaru ei saa tagada mõnusat äraolemist. Tegemist on ikkagi baseline'ga, millega tagatakse ellujäämine sinnani, kus olukord normaliseerub. Nt inimesed kogunevad kokku - et säästa kehasoojust, ei rabele niisama ringi jne jne.

Mina eelistaks päevas 100 g säästumarketi makarone per day kodus kui mingi 5 gramm kuivikuid per nase kuskil laos. Kaubandusega ei maksa väga palju arvestada, sest tänapäeva võtmesõna on "just in time" ja varusid eriti ei hoita, pluss iga kriisi eel käib ostupaanika, mida meie relva- ja muid jõude arvestades riik eales kontrollida ei suuda.

[metssiga]

Küll ikka corvus ja Kapten Trumm siin panevad. Üldiselt olen ma nõus rohkem Kapten Trummiga, aga mis jura ta ajab??? Et paar aastat tagasi Pärnus oli katastroof??? Ja nüüd võtab gripp sadu tuhanndeid maha? Härra kapten trumm ega sa hull ei ole?

[Kapten Trumm]

Ära rohkem peale võta

Pärnus oli üks üsna tüüpiline ja kerge õnnetus, kuid millele reageerimine näitas hästi, kui vähe meil valmis oldi. Kui pärast õnnetust "avastati ameerikat", et vaja on häiresireene, koostööd ja harjutusi, siis palju õnne meie pädevatele planeerijatele - sellised õnnetused on Kesk-Euroopa suurte jõgede ääres iga-aastane rutiin ja selle "ameerikla avastamise" asemel võiks natuke vaadata, mis mujal toimub. See, mis seal "avastati" ja "parandati", seda võinuks küll ilma õnnetuseta teha. See teeks umbes sama välja, et KV avastab peale venelaste rünnakut, et vaja on püsse ja raadiosidet

Tekib küsimus, milline laks peab järgmisena käima, et järgimine "ameerika avastada". Loodetavasti pole see Muuga terminaalis või Telliskivi kaubajaamas toimuv väetise/bensiini plahvatus, mille efektid võivad olla üsna Hiroshima sarnased. Ega edukas riik hoiab ikka oma nafta- ja väetise transiiti 100 meetrit elumajadest. Uskuge, te ei taha olla Muuga aedlinna majakeses, kui sadamas ahelreaktsioon tekib. Aga veri on paksem kui vesi.

[toomas tyrk]

Pärnus oli üks üsna tüüpiline ja kerge õnnetus, kuid millele reageerimine näitas hästi, kui vähe meil valmis oldi. Kui pärast õnnetust "avastati ameerikat", et vaja on häiresireene, koostööd ja harjutusi, siis palju õnne meie pädevatele planeerijatele - sellised õnnetused on Kesk-Euroopa suurte jõgede ääres iga-aastane rutiin ja selle "ameerikla avastamise" asemel võiks natuke vaadata, mis mujal toimub.

No vaatame siis, mis mujal toimub

Iga-aastased jõeuptused Saksamaal.

2002 Elbe uputuse ajal - arvestuslikud kahjud 2 miljardit eurot....
http://www.rms.com/Publications/Germany_Flood.pdf

Uputuse ohu avastaniseks ning eelhoiatuste levitamiseks töötati välja "saksa uputuste hoiatuse süsteem".

Väga kasulik ning on nüüdseks kasutusele võetud ka Suurbritannias ja Belgias.

Mida nad tegid enne 2002 aastat?

Sabotöörid? Ei hooli riigi rahast? Kodanikukaitsest?

Kohhhutaaav....

[Kapten Trumm]

Minuarust võrreldamatud asjad: Elbe 2002 oli ka Saksamaa mõõtmes foors mazoor, mis läks käest ära. Vahepeal hakkas tööle kliima soojenemise probleem ja ilmaolud on muutunud ekstreemsemaks.

Pärnu oma oli mereäärses jõesuudmes muude riikide mõistes tavapärane sündmus, kus teatud tuulesuunaga läheb jõgi teistpidi voolama. Mina näiteks ei arva, et mõni jõesuudmes asuv Saksa sadamalinn oleks sellisel puhul käitunud nagu elevant portselanipoes.

Meenutame nt Leningradi üleujutusi, millest raamatuid on kõik lugenud.

Ja last but not least - 2002 oli enne 2005, miks meie omal nahal katsetasime?

Hollandis oli mitte väga ammu õnnetus kesk linna mingis ilutulestiku laos -meil on see sama asi nt Telliskivi kaubajaamas väetiserongide-tsisternidega tarvis ikka omal nahal ära proovida. Tulemus saab olema suht Hiroshima moodi.

[toomas tyrk]

Iga katastroof on unikaalne

Sellest "kliima soojenemise" probleemist võiks teha päris omaette teema, aga ilmselt mitte siin foorumis

Faktid on
- jõeuputused on Saksamaal tavalised
- info nende prognoosimisest ning ennetamisest oli olemas palju enne 2002
- vaja oli suurt ning kahjulikku õnnetust, et see info käibesse võtta Saksamaal ja juba hiljem ka mujal

Näiteks alles eile oli Permis Venemaal ööklubi põleng kus oli 100+ surnut ja ja 50+ põletushaavadega vigastatut, kes vajavad hingamisaparaati hinges püsimiseks.

Permis oli (vastavalt just vaadatud RTR uudistele) 70 haiglakohta põletushaigetele ning neist 16 reanimatsioonikohta. Hingamisaparaatidega...

Mis me nüüd sellest õnnetusest järeldame? Et Venemaa ei ole eriolukordadeks valmis?

Või mis?

[LeBon]

Küsige Virust või Olümpiast järele, milline on nende kogemus õppehäirete ja klientide füüsilise suhtumisega sellese.

Suhtumine on vastuoluline aga reaalselt saab maja tühjaks üsna kiirelt. Asi siinkohal pigem ikka evakueerijate professionaalsuses kui klientide suhtumises või valitsevas riigikorras.

[tuna]

Pärnu oma oli mereäärses jõesuudmes muude riikide mõistes tavapärane sündmus, kus teatud tuulesuunaga läheb jõgi teistpidi voolama. Mina näiteks ei arva, et mõni jõesuudmes asuv Saksa sadamalinn oleks sellisel puhul käitunud nagu elevant portselanipoes.

Ei ole meil tavapärane. Pärnu on veeuputuste poolest küll üks kõige tundlikumaid kohti Eestis aga...
Põhjuseks võivad olla nii sademed kui ka vee kuhjumine kitsas Pärnu lahes juhul, kui tuul on kaua puhunud edelasuunast ning tsükloni eel on tekkinud kiire õhurõhu langus. Seega on jõe suuna muutusel vaja korraga kahte üheaegset faktorit! Meenuta palun viimast säärast sündmust Eestis/Pärnus ennem 2005.a. uputust? Värskendan su mälu EMI andmetega: Laupäeval ja pühapäeval Läänemerel möllanud torm oli viimase saja aasta võimsamaid. Kuhu Eestis mõõdetud tuuled täpselt eelmiste suuremate tormide (1967 augusti ehk nn sajanditorm, 1967 a oktoobritorm, 1969 a novembritorm) hulgas paigutuvad, selgub natuke hiljem. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) andmetel ulatusid maksimaalsed puhangud 38 m/s-ni Kihnus (senine tuuelpuhangute rekord on koguni 48 m/s).

Mereäärse elanikuna võin kinnitada, et on ikka tavapärane küll. Viimase kümnekonna aasta jooksul on mul koduõu kolm korda vee all olnud, lisaks veel paar korda, kui vesi on tõusnud üle piiride, kuid tervet õue ei suutnud üle ujutada.
P.S. Selle kirja pannud, hakkasin kahtlema, võibolla oli tervet õue haaranud üleujutusi ikka kaks. Mälestusi on nagu kolmest, aga võibolla on ühe omad nö kaheks jagunenud. Kuid igal juhul on asi juba rutiiniks kujunenud.

[tuna]

Nagu öeldud, teatud tingimustel hakkab jõgi teistpidi voolama.

[tuna]

Üleujutus jäämineku ajal ja ka näiteks Soomaa kuuluvad siiski teise kategooriasse. Need on looduse ringkäigu loomulikud osad.

Meie räägime praegu muust. Tõenäoliselt on see juhus, et mul enne 2005. aasta jaanuaritormi peaaegu iga aasta rohkem või vähem uputas. Pärast seda on vaid ühel aastal olnud üleval võimalus, kuid ka siis ei läinud asjaks. Tegurid, mis seda tekitavad on tuule suund ja tugevus, üldine veetase Läänemeres, õhurõhk ja arvatavasti veel palju muid asju koos mõjudes.

Kuid vast see ei ole peamine. Elades sellises kohas tuleb arvestada võimalusega, et üleujutus juhtub. Kui Pärnus oli viimane üleujutus enne 2005. aastat 1969. aastal, siis ei ole see just väga pikk aeg, märkimisväärsel osal 2005. aastal elanutel olid sellest isiklikud mälestused.

Sa ei ela mõttega üleujutusest, aga võtad seda arvesse. Jälgid ilma, kui tekib uputuse võimalus, koristad lahtised asjad ära ja tõstad riknevad asjad kõrgemale. Kui midagi ehitad, siis võtad arvesse, et vundament tuleb kõrgem teha ja maapinda täita jne. jne.

[Kapten Trumm]

Ma ei ole näinud ühtegi tõsiselt võetavat argumenti, mis toetaks KT väiteid, et Pärnu päästetöid tehti oskamatult või et siiani "nokitakse nina".

Kus KT seda väitis? Ma olen omateada väitnud, et nina nokkimine ja hämming oli ENNE õnnetust ja tegutsema hakati reaktiivselt - juba tekkinud õnnetuse tagajärgedega ning õnnetuse järgselt.

Pärnus puudus üldse igasugune vajadus mingeid päästetöid teha. Mereteadlastel oli suht täpselt teada, kui kõrgele vesi tõuseb. Edasi olnuks tarvis vaid kaart ette võtta ja tõmmata joon, mille ja mere vahelt tuleb inimesed evakueerida ja liikuv vara (nt autod) minema sõita. Kuna hoiatusaeg oli väike, siis majade ümber barjääre poles ehitada jõudnud.

Nii lihtne see ongi. Kuna aga koostööd mereteadlastega ei peetud vääriliseks tegevuseks ühe Euroopa riigi kriisiplaanide tegemisel, siis tuligi hakata tegutsema alles siis, kui hilja oli - ja asi finaliseerus paatidega inimeste evakueerimisega. See selleks.

Lisaks tekkis küsimus, kuidas oleks signaal hädaolukorrast inimesteni jõudnud (kui häire vajadust oleks mingi valemiga taibatud). Et asi ei läheks ibaks politseisireenidest ja koolikellade helinast, siis isegi külma sõja ajupesu ajal oli suuri probleeme panna inimesi õigesti tegutsema (on olnud paar juhtumit, kus sireenisüsteemid käivitusid kogemata). Sellest võib vaid järeldada, et politsei tuutamise peale poleks teps mitte inimesed pakkima hakanud. Seega on vaja käia maja by maja läbi, luua evakueeritavatele ööbimine jne jne jne tuhat näilist pisiasja.

Keegi ei räägi, et päästeoperatsioon oli vilets või praegu ei tehta. Päästeoperatsioon oli lihtsalt hilinenud tegutsemise tulemus ja praegused harjutused on lihtsalt reaktiivset laadi tegevus, mida Eestis harrastatakse. Nagu Eestis tekkisid kaitseväe ohutuseeskirjad peale Kurkset ja paljud asjad veel takkajärgi tarkusena. Või nagu teatud julgeolekuabinõud pronksmäsu järgselt. Või on nii raske käia mõnes arenenud riigis ja küsida, kuidas seal asjad on?