Jaa, jutt jummala õige, aga kuna üks pilt pidi olema mõjuvam kui tuhat sõna(aga värviskeemile võib põhimõtteliselt joonistada ükskõik mida), siis seekord palju sõnu tegema ei hakka:
Mudelist kah veidi: päris kobe, mulle meeldib väga, kuigi ma ei kujuta hästi ette, kuidas roomikud normaalselt rippesse saaks. Olen proovinud nii rataste külge liimimist, kui ka imepeene traadiga sidumist, aga tulemus on ikka selline nagu on - ikka kipub siit -sealt punnitama...

Kuumaksaetud nööpnõelte keresse sulatamist pidasin juba liiga küsitavaks, selle asemel läksin täiega eraldi lülide peale üle. Eks ta kallivõitu muidugi on, aga kes ütles, et hobi peab maksimaalselt odav olema? Kuigi alati tuleb antud ajahetke võimalustega arvestada.
Pildid on kunstvalguse kohta väga head, kuid nagu juba von manstein märkis, toovad suured plaanid välja selle, mis muidu silma ei torka: kõik eemaldamata kraadid (trossid, tööriistad) panevad mõtlikult kukalt kratsima...
Nii et kuna su makrorežiimis pildid tulevad päris head, siis tuleb edaspidi hakata rohkem tähelepanu pöörama pisiasjadele: kõik tillemad detailid (suurematest rääkimata) poleks paha kõigepealt 3 - 5 kordse suurenduse all üle vaadata, sest fotika objektiivist halastamatumat kriitikut ei ole.
Küsimus kah: kas pesu, tolmutormid ja porivannid kah tulevad?
Urmas.