www.militaar.net

Venelased on taastanud sõjaaegse lennuki (MIG) ja pannud ka lendama:

http://community.livejournal.com/mil_hi ... 09339.html

terv
o

Lisa inffi:

http://tayga.info/news/2005/05/05/~52514

http://mig3.sovietwarplanes.com/mig3/novosibirsk.html

http://wunderwaffe.narod.ru/WeaponBook/Avia/Mig3/26.htm

Ei noh, vinge! 12 lennukit taastatud ...
Samas: saksa omi vähe ja abi korras saadud tehnikat polegi ...

terv
o

Kusjuures neid ländliisi lennukeid pidavat veel ladudes kokkupanemata kujul seisma, nagu nad omal ajal jäid. Lääne muuseumid ja kollektsionäärid on asjast huvitatud, kuid venelased pidavat küsima sama hinda, mis lennuk Ameerikas maksaks. Aga maksud (nii ametlikud kui altkäe-), transpordikulud... Nii ei olegi selle hinnaga ostjaid ja lennukid seisavad ladudes edasi (või lõigatakse metalliks).
Veel pidavat leiduma hädamaandunud ländliisi lennukeid marsruutidel, mida mööda kokkupandud lennukitega väeosadesse lennati. Selle töö peal olid tihti väheste kogemustega noored lendurid, kes eksisid ära või ei saanud masinaga hakkama.

Seda ma usun, sest olen ise ühte sellist ookrugi ladu näinud
Vaevalt, et nad isegi teavad - mida seal kõik leidub ...

terv
o

Mulle kohe meeldib see tiblabütsantside ajalooväänamine, isegi sellises väikeses lõigus ei saadud ilma rämeda lausvaletamiseta, lausa 4000 Heinkelit (00:35) lendas 1941 Moskva peale Huvitav, 1941 suvel räägitakse armeegruppide peale ikka suurusjärgus mõnisada pommitajat.

Kohe näha, et venelaste Moskva kaitsmise kõrval (4000 "Heinkelist" murdis läbi üle saja) oli inglaste Battle of Britatain hiire pissi

Karmid mehed need vene lendurid ikka

Aga töö on austust vääriv

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

milline on siis see õige lennukiväljalendude arv, mille nõukogude pool registreeris?
huvitav, kuidas on armeegrupid pommitajatega seotud?
Ja mis kuupäeval suvel oli idarindel 300 pommitajat?
Ja miks ülalnimetatud numbri (4000) sees peaksid ainult pommitajad olema?

Venekeelne tekst väidab, et siis"... jõudsid 4000 Heinkelist linnani vaid veidi üle saja...". Nii et tundub, et jutt käib ikka konkreetsetest lennukitest, mitte väljalendude koguarvust. Ja sakslastel polnud tervel idarindel niipalju lennukeid kokkugi. Tekstis antakse teada ka seda, et sellisel lennukil lendas sõja-aastatel ka kuulus äss Pokrõškin, mis on samuti poolik tõde. Pokrõškin lendas sellel vaid 42 aasta lõpuni ning polnud masinaga absoluutselt rahul. Väitis olevat selle raske jajäävat väikestel ja keskmistel kõrgustel ME-109 alla. Mille eest sai parteikoosolekutel kõvasti nahutada. 42 aasta lõpist lendas "Airacobraga" ning pidas seda MIG-3 tunduvalt etemaks

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...

http://militera.lib.ru/memo/russian/pokryshkin2/01.html

Ei viitsi Sinuga vaidlema hakata, aga võta tema 60-ndatel eesti keeles välja antud memuaarid nimega "Sõjataevas " välja ja loe saealt üle, mille eest eriosakond temaga tegeles ning mille eest talle lahingukokkuvõtete äramärkimisel liiga tehti. Kas tõesti sellepärast, et ta oma lennukiga rahul oli. Või selle pärast, mida koosolekul selle masina kohta avalikult arvas. Kui kohustuslik hosianna, mida Sa siin tsiteerid, välja arvata (aga kas nendel aastatel olekski saanud teisiti kirjutada) , siis jääb üldine läbiv joon ikka kõvasti miinuse kanti.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...

Отличные боевые качества МИГ-3 были как бы скрыты за некоторыми его недостатками. Достоинства этой машины становились доступными только для тех летчиков, которые владели умением находить их и использовать.

Ja palju selliseid lendureid siis oli, kes pidid ise otsima ja kasutama? Mingid imemehed?

Toodud lõik on just nimelt samast Sinu soovitatud raamatust. Ainult et selle venekeelsest versioonist. Eestikeelset pole keegi netti riputanud...

Kui viitsid lugeda raamatut uuesti, siis raamatu järgi vintsutas eriosakond Pokrõškinit mingi intsidendi pärast mingi muu polgu motoristiga. Tema seletuste järgi - muidugi ebaõiglaselt...

Pokrõskin ise kirjutas, et probleemiks oli

1. keeruline piloteerimistehnika, kehv tsentreering, kipub hästi pöörisesse minema
2. väikestel kõrgusel jäi 109-le manööverdusvõimes alla.
3. nõrk relvastus - mainitakse ka pearelva ehk suurekaliibrilise kuulipilduja asendamisest Skashiga, mis ei teinud saksa pommitajale suuremat häda. Seega jäi relvastuseks ainult 3 7,62 mm kergekuulipildujat(!). (samal ajal loobusid inglased 8-12 7,7 mm KP kasutamisest 20 mm kahurite kasuks).
4. kabiiniklaas ei taha lennu (ja avarii) ajal avaneda.

Seda vast propagandistid ei taha mainidagi, et põhiline Pokrõskini ratsu oli siiski lendliisi P-39 Airacobra, millel ta skooris lõviosa oma võitudest (ja oli sellega ilmsel kõige parem P-39 piloot). Tõsi, ka see polnud veatu, vaid avariiväljahüppel kippus pilooti stabilisaatoriga vigastama.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Trumm leidis jah õiged kohad üles. See lahtise kabiiniga lendamine oli neist üks tobedamaid, talvel pidid enda näo hanerasvaga kokku möksima ja aerodünaamikale see ka hästi ei mõjunud. Lisaks kasutati talvel maskeeringuna lupjamist, vist ka mitte eriti lennuvõimet parandav tegevus? Toomas leidis selle kiitva koha raamatu algusest, siis kui Pokrõškin vahetas I-16 Mig-3-e vastu ja kiidulaul sellest võrdlusest tuleneski. Tribunali alla taheti teda saata tõepoolest polgu juhtkonnale vastuhakkamise eest. Samas Mig-3-e kriitika oli pisut hiljem, kui teda kutsuti konsultandiks mingile nõupidamisele.

Hm, siin on praegu juttu kahest erinevast asjast. Üks lennuki reaalsed (lennu)omadused. Teine "meeldis-eimeeldinud" ühe konkreetse piloodi jaoks.

Mina ei ole lennuki lennuomadustest sõnagi rääkinud. Samas - Pokrõškin on ütlenud MiGi kohta, et kõigist selle puudusest hoolimata lennuk tegelikult "meeldis".

Sellest ongi see jutt.

Mis puutub lahtise kabiiniga lendamisse - sel ajal lennati kõigil vene lennukeil lahtise kabiiniga, sest
- pleksiklaasi kvaliteet oli halb (ei paistnud läbi)
- nagu juba mainitud - kabiinid ei avanenud teatud lennurežiimides hästi ning avariieemaldus puudus.

Mis oli MiG-3 põhiliseks probleemis - raske mootor. See viis lennuki tsentreeringu liiga ette. Ei võimaldanud paigaldada võimsamat relvastust (sest siis oleks tsentreering läinud veel rohkem ettepoole), tõstis lennuki tühimassi liiga kõrgeks jne...

Samas - MiG-3 oli venelastel ainus hävituslennuk, millel oli mootoril 2-astmeline ülelaadimine. Tänu millele lennuki "paremad pooled" saidki esile tulla alles suurtes kõrgustes. Ja seetõttu leidsidki MiG-3 väga laialdast kasutust õhukaitse üksustes. Muuseas ka Moskva õhukaitses ning 1941. a. oli see venelastel ainus lennuk, mis lendas neil kõrgustel (6000 m ja rohkem) saksa pommituslennukeist kiiremini.