www.militaar.net

Ühes mudelismi teemas julgesin kobiseda, et puudub korralik ülevaade EW aegsest õhutõrjerelvastusest. Peale seda otsisin kokku infot niipalju kui suutsin ja toksisin tabelisse. Kahjuks jääb sisse väga palju lünkasid ja umbmäärast infot.

Ehk oskavad targad foorumlased aidata.

Arhiive pole kunagi elus kasutanud ja neid võiks külastada alles siis kui kõik muud kanalid on ammendatud.

Esimese küsimus puudutab Suurupi rannapatareis nr 6 olnud Vene 76,2mm 1902 kahureid.
Antud kahurid olid õhutõrjeks sobitatud pukkidele.
Küsimus: Kas pukid olid kohalik meistrimeeste looming, B. I. Ivanovi mudel (1915), Rekalovi mudel või mõni muu toodang? Kas leidub kuskil mõni pilt?

Töö käigus postitan siis järgemööda küsimusi ja ühel hetkel riputan tabeli ka üles.
Ka kõik muu info, viite ja pildid on teretulnud.
Pilte soovin kasutada ainult isiklikuks otstarbeks mudelismi eesmärgil.

Ette tänades

_________________
Pakkuda võib filateeliat perioodist 1918-1941.
www.aiaimpeerium.ee

Järgmine küsimus on ilmselt lihtsam aga sellega on mul isiklikel põhjustel kiire.
1936 võeti relvastusse esimesed 5 Rheinmetall-Borsig 37mm kahurit (Aegna) ja 1937 aastal veel 5 tk (II patarei).
Kas tegu oli FLAK 30 mudeliga või suudeti hankida juba FLAK 36 mudel?

_________________
Pakkuda võib filateeliat perioodist 1918-1941.
www.aiaimpeerium.ee

See eelmine oli ilmselt selline tähelepanu küsimus, sest õige vastust saab olla ainult FLAK 36.

Jääb õhku küsimus, et kas järgmisel aastal saabunud täiendavad 5tk olid FLAK 36 või uuendatud sihikuga FLAK 37?

_________________
Pakkuda võib filateeliat perioodist 1918-1941.
www.aiaimpeerium.ee

Eesti Kaitseväe õhutõrjesuurtükid

Teadaolevatel andmetel oli Eesti Kaitseväes kasutusel 37 mm Flak mudel 18. Ostetud oli küll ka Flak mudel 36, kuid need ei jõudnud alanud sõja tõttu kohale. Flak 30 (20 mm) minu andmetel Eesti kaitseväel ei olnud.
Sihikutena kasutati ilmselt Flakvisier 35 (või 33). Sõja alguses olid sakslastel kasutusel ka juba kellamehanismiga sihikud Flakvisier 37-43, aga ka elektroonilised sihikud Flakvisier 38 või 40.

Lisan andmed:

20 mm Flugzeugabwehrkanone (FLAK)
20 mm Flak Mudel 30 / Mudel 38 / 38 (4 toruga)
Raua pikkus: 2,3 m / 2,252 m / 2,252 m
Tagasijooks: 3,3 cm / 3,3 cm / 3,3 cm
Tõstenurk: - 12° kuni + 90° / - 20° kuni + 90° / -10° kuni + 100°
Pöördenurk: 360° / 360° / 360°
Lasku minutis: 120 / 220 / 800 /
Pikkus: 4 m / 4 m / 4,3 m
Laius: 1,8 m / 1,8 m / 2,4 m
Kõrgus: 1,6 m / 1,7 m / 2,2 m
Kaal: 450 kg / 420 kg / 1514 kg
Süütemürsu algkiirus: 900 m/s / 900 m/s / 900 m/s
Soomusmürsu algkiirus:830 m/s 830 m/s 830 m/s
Laskekaugus: 4800 m / 4800 m / 4800 m
Laskekõrgus: 2200 m / 2200 m / 2200 m

37 mm Flugzeugabwehrkanone (FLAK)
37 mm Flak Mudel 18 / Mudel 36 / Mudel 43
Raua pikkus: 3,6 m / 3,6 m / 3,3 m
Tagasijooks: 17,8 cm / 17,8 cm / 12,7 cm
Tõstenurk: - 5° kuni + 85° / - 8° kuni + 85° / - 7,5° kuni + 90°
Pöördenurk: 360° / 360° / 360°
Lasku minutis: 80 / 120 / 150
Pikkus: 7,15 m / 5,57 m / 3,49 m
Laius: 2,1 m / 2,4 m / 1,8 m
Kõrgus: 2,2 m / 2,1 m / 1,6 m
Kaal: 1750 kg / 1550 kg / 1250 kg
Süütemürsu algkiirus: 820 m/s / 820 m/s / 820 m/s
Soomusmürsu algkiirus:770 m/s / 770 m/s / 770 m/s
Mürsu lennukaugus: 6500 m / 6500 m / 6500 m
Mürsu lennukõrgus: 4800 m / 4800 m / 4800 m


ÕHUTÕRJESUURTÜKKIDEL KASUTUSEL OLNUD SIHIKUD
Eelpool toodud 20 mm õhutõrjesuurtükkidel FLAK 30 ja 38, Flakvierling 38 ning 3,7 cm FLAK 18,36,37 ja 43 olid kasutusel järgmised kahuritele paigaldatavad sihikutüübid:
• Linearvisier, mudel 21 - käsitsi tellitav rõngassihik, millele tulistatava objekti kaugus, kurss ja kiirus ning lennunurk tulid käsitsi sättida, mistõttu oli kiiresti liikuvate objektide tulistamisel ebapraktiline.
• Flakvisier 35 (ka Flakvisier 33) - mehhaanilise arvutusmehanismiga peegelsihik, mis määras sisestatud andmete abil kahuri laskenurga liikuva objekti [lennuki] suhtes. Olid kasutusel nii 20 mm kui 37 mm kahuritel.
• Flakvisier 38 ja Flakvisier 40 - elektroonilised automatsihikud, mis tulistatava objekti liikumiskiiruse, kõrguse ja lennunurga sellesse sisestatud andmete järgi ise välja arvutasid. Mudelit 38 kasutati 20 mm kahuritel, mudelit 40 neljatorustel flakikahuritel.
• Flakvisier 37-43 - kompaktne kellamehanismiga töötav sihik, mis määras ise tulistatava objekti kauguse. Kasutati 37 mm kahuritel mudel 37 ja 43.
• Flakvisier 41 - täielikult automaatne, kellamehanismiga sihik, mis sarnanes sihikuile Flakvisier 38 ja Flakvisier 40.
• Schwebekreisvisier (hõljuv ringsihik) ja "Schwebedornvisier" (hõljuv teraviksihik) tulid kasutusele sõja lõpufaasis. Esimene oli kasutusel 20-mm neljatorulistel ja teine 37-mm õhutõrjesuurtükkidel.
• Komandogerät - 88, 105 ja 128 mm kahurite juhtimiskeskus (Komandogerät) asus kahuritest eraldi. Selle kompleksi kuulus kolme meetri pikkune optiline mõõteseade (Zielgeber), mida teenindasid kolm meest. Sellelt saadud andmed anti edasi juhtimiskeskusesse, kus need mehhaanilisel arvutusseadmel kahurite jaoks ümber töödeldi. Juhtimiskeskus võis olla ühendatud ka kas radari (Flakmessgerät), või kuulamisseadmega (Horchgerät).

_________________
Võitjal on alati õigus?

Tänud, millegipärast FLAK 18 ei tulnud mõttessegi.
On sellel infol mingi kirjalik allikas ka?

_________________
Pakkuda võib filateeliat perioodist 1918-1941.
www.aiaimpeerium.ee

37mm Flaki pilt oli täitsa üleval siinsamas foorumis ja samas EW alamteemas. Nimelt viimasel 1940. a Vabadusristi Vendade Päeva paraadil olid need näha ja selle paraadi pildid oli keegi siia ka riputanud. Võib otsida netist ka tolleaegseid ajalehti ja sealt pilte.
Kahurid olid igatahes vanatüübilised rist- ehk neljahaarse lafetiga, mida peetud sakslaste endi poolt kohmakaks.

Ostukavade ja reaalsuse kohta saab infot üsna ammu ilmunud huvitavast arhiividokumentide raamatust "Molotov-Ribbentropi Paktist Baaside Lepinguni", kus koosoleku stenogrammis kirjas tellitud ja kätte saadud relvade kogused. Seal on üldse palju huvitavaid asju kirjas.

Veel saab õhutõrje kohta üsna head infot www.mil.ee lehelt, kus Õhutõrjepataljoni ajaloo osa koostas ajaloolase- + sõjakooliharidusega endine õhutõrje kpt, kes õpetab nüüd ise KVÜÕA-s ajalugu.

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.

mil.ee lehel on see ajalugu küll häbiväärselt kasin.
"Molotov-Ribbentropi Paktist Baaside Lepinguni" otsin järgmisel nädalal välja. Tänud!

Toksisin erinevatest allikatest leitud info sellisesse tabelisse. Kui keegi oskab mõnda lünka täpsustada oleks väga tore.

_________________
Pakkuda võib filateeliat perioodist 1918-1941.
www.aiaimpeerium.ee

1940.a. mai lõpus saadi kätte kaheksa Kruppi 75mm õhutõrjekahurit ning juuni alguses saadi kaks Zeissi Wikog-9 tulejuhtimisseadet.

Kas need jõuti kuhugi patareidesse ka määrata ja mehitada?

_________________
Pakkuda võib filateeliat perioodist 1918-1941.
www.aiaimpeerium.ee

Fotodel on näha, et Tallinna Õhukaitse suurtükiväegrupi mehed said uue relvastuse peal väljaõpet. Arvan, et peale tulejuhtimisseadmete saabumist võeti need kasutusele.

Lisaks veel, et 1940.a. veebruari lõpus saadeti Õhukaitse suurtükiväegrupist Tartusse 3. suurtükiväegrupile neli 76mm vene õhutõrjekahurit (koos veoautodega).

Need olid siis ilmselt nende 12-st baaside lepinguga saadud kahuri hulgast.

_________________
Pakkuda võib filateeliat perioodist 1918-1941.
www.aiaimpeerium.ee

Mika Raudvassar oma artiklis (Õhukaitse Suurtükiväegrupp 1928-40, KVÜÕA Toimetised 3/2004) kirjutab, et 7. veebruaril 1940 saadi käsk saata Tartusse 1. patarei neli 76,2 mm vene õhutõrje suurtükki koos Papello sihtimisseadmega.

Baaside lepingu alusel üleantud kahurid saadi kätte (sama artikli järgi) 11. veebruaril, neist formeerit 3 patareid ning need olid positsioonidel 28. veebruariks. 5. patarei Lennukasarmute rajoonis, 6. patarei Ülemiste rajoonis ja 7. patarei Maarjamäe rajoonis.

St Tartusse saadeti ikka need vanad suurtükid, millede kohta seal eespool olnud tabelis on kirjas et "aastaks 1938 oli patarei ainult väljaõppe kõlbulik".

BTW, seal Raudvassari artiklis on kirjas, et Tartusse saadetud kahuritele oleks tulnud formeerida meeskonnad nii 3. kui 4. suurtükiväegrupi baasil

Lisan omalt poolt ühe teemaga haakuva fotojäädvustuse oma vanaisa kapral Jaan Kippasto (pildil vasemal) sõjaväealbumist. Mees teenis märtsist 1938 kuni aprillini 1939 Tapal Soomusrongirügemendis. Pilt on tehtud 1938. aasta suvel ning sellel demonstreeritakse tollaste soomusronglaste esmajärgulist õhukaitserelvastust – 7,62 mm õhutõrjekuulipildujat.

sellest raamatust leidsin vaid infot selle kohta kui suured on vajadused ja planeeritud relvahanked.

Segadusttekitav on info, et 25.mai 1938 kindral-ltn Lille sõnavõtust ilmneb, et 16-nest tellitud 37mm õhukaitsekahuritest on kohal 4 tk.
Samas Raudvassari toimetisest ja U.Salo magistritööst võib aru saada, et neid oli kohal 5tk II patareis ja 5tk Aegnal.

Eks kogume ja võrdleme andmeid edasi.

Tänud Lõwi - hea pilt.

Loodetavasti leidub veel toredaid fotosid ilmestama seda teemat. Endal kahjuks originaalfotosid ei ole ja seega midagi siia riputada ei saa.

_________________
Pakkuda võib filateeliat perioodist 1918-1941.
www.aiaimpeerium.ee

Paranduseks aastaarv, mis oli eelpool mainitud 25.mai 1938 asemel 1939.
Sama tulemuse annab ERA-st pärit dokument raamatus "Faatum" (sama materjali kasutatud) ehk siis 4 tk. Seega võis 1 tk jõuda kohale hiljem?