Punkrid ja pelgupaigad

Relvastatud gruppide tegevus väljaspool ametlikke väeosi. Metsavendlus, sissisõda, mittekonventsionaalne sõda, gerilja, banditism ja mis iganes nimed sellele nähtusele antud on.
metssiga
Liige
Postitusi: 1688
Liitunud: 11 Nov, 2005 19:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Punkrid ja pelgupaigad

Postitus Postitas metssiga »

Metsavennad pidid kusagil elama, punkrites, taludesse ehitatud pelgupaikades ja kus veel. Kas on kellelgi nendest kohtadest andmeid?
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
Indrek
Liige
Postitusi: 209
Liitunud: 05 Mär, 2005 21:56
Asukoht: Dorpat
Kontakt:

Postitus Postitas Indrek »

mingil taevaskoja piirkonda puudutaval turismikaardil olid märgitud vanad punkrid, peamiselt siiski nende jäänused. kolamislusti kui palju.
mart laari raamatus "metsavennad" on kah suhteliselt palju infot selle kohta kus ja kuidas ennast varjati.
Another bites the dust
metsawend
Liige
Postitusi: 184
Liitunud: 11 Nov, 2005 16:20
Asukoht: Saaremaa
Kontakt:

Postitus Postitas metsawend »

Alfred Käärmanni raamatud "Metsavenna käsiraamat" ja "Surmavaenalse vastu" soovitan läbi lugeda.Ise sain sealt üsna palju infot.
Kasutaja avatar
soesilm
Liige
Postitusi: 902
Liitunud: 07 Sept, 2007 20:40
Kontakt:

Postitus Postitas soesilm »

Tahaks arutlusele panna lisaks: "Kas on kellelgi nendest kohtadest andmeid?", veel ühe küsimuse.
Mulle tundub, et nimetades metsavenna punkrit, peab suurem osa inimesi silmas mingit maaalust ehitist või vähemalt sedavõrd maaalust, et mõne meetri pealt ära ei tunne. Nii arvasin ka mina ise mõni aasta tagasi. Otsisin vihje peale punkrit. Kolistasin metsas ja otsisin vesises kohas kõrgemat paika. Mitte midagi ei leidnud. Ei punkrit, ei võimalikku kohta. Nüüd hiljem teemat rohkem uurides, olen avastanud hoopis maapealse maailma. Täpsustan - tegemist on tänase Raplamaa-Järvamaa-Pärnumaa piirkonnaga.
Ma arvan, et enamus "punkreid" olid hoopis maapealsed palkmajad.
Sellist arvamust on kujundanud elavate inimeste tunnistused. Pole korralikku statistikat teinud, kuid tundub et vaid mõni on olnud maaalune. On veel sellised "poolepealsed". Enamus fotosid, mida olen näinud, kujutavad endast ka pigem maapealseid ehitisi.
Arhiivimatejalides räägitakse punkritest ja maaalustest punkritest.
Lisaks vesisele keskkonnale, lisandub veel paar plussi maapealse punkri kasuks.
1) üle maapinna tõusvast punkriseinast on võimalik vaadelda ja tulistada
2) mullatööd ei tasunud ära, sest enamus punkreid tuli vahetada pärast 1-3 aastat.
Seega: Kas kellegil on nendest punkritest kirjeldusi? Teeksime võrdluse.
Kasutaja avatar
soesilm
Liige
Postitusi: 902
Liitunud: 07 Sept, 2007 20:40
Kontakt:

Postitus Postitas soesilm »

Alustan siis ise:

Maapealne
Kalju Hanniotti protokoll 29.märts 1951
Hanniotti kirjeldab temalt võetud kolme fotot. Fotod sai Saalistelt, kes ütles, et nendel fotodel on tema varasema punkri fotod. Samuti olevat neil teiste bandiitide punkreid. See jutt jääb muidugi segaseks, sest protokollile lisatud kolmel fotol tundub küll üks ja see sama punker olema. Igal juhul on tegemist väikese majakesega.
ERAF 129 SM 1 23845 jv lk 133-135

Maapealne
Sulev Hansen kirjeldab oma 13.12.1949 protokollis Saaliste punkrit, milles päev hiljem viimane tapeti: Punker on noorendiku sees, täiendavalt on punkri ümber istutatud kuuski. Punker on raiutud palkidest 10-15cm. Punkri mõõtmed on 4x3 meetrit kõrgus 2m. Punkri seinad on väljast poole meetri kõrguselt kaetud turbaga … Täna on selle koha peal vaid 2 ebaselge eesmärgiga auku, kuid miski ei viita maaalusele ehitisele.
ERAF 130 SM 1 9329 k.1 lk 238-239

Maaalune
Evald Virkuse protokoll 06.01.1950
Saalisted ehitasid koos Orase ja Pikk Eeriga sügisel 1947 endale punkri Raikküla vallas ja varjasid end seal Orase, Pikk Eeri ja Raadikuga See punker on maaalune, sissekäik läheb läbi keldri, mis on 50 meetri kaugusel talust. Punkris oli elektrivalgustus ja elektriahi. Punkri mõõtmed 2x3 m ).
ERAF 129 SM 1 23845 jv lk 213

3xMaapealne
Lelle valla elanik, kes end 1947-50 metsas varjas (mitte metsavend aga metsaõde!), kirjeldas sel suvel mulle kolme punkrit, kus elasid 1948-50 Aleksander Lang, Aleksander, Jaanus, Leonid Melts ja Leo Orula. Kõik olid maapealsed metsamaterjalist majakesed, suurusega ~2x3m. Neist üks oli „uus“ punker, mis vahetati mingil põhjusel välja ~1km Tilliniidu metsavahi maja poole asunud vana punkri vastu. Ühes elas Lang 49-50 üksinda.

3xMaapealne
Järvakandi valla elanik ehitas 1944 omale puhta nurgaga punkri, millele ladus tellistest ahju sisse. Varjas end seal kuni1945-ni. Siis legaliseerus. Kusjuures metsa läks ta hoopis saksa moppi eest. Sel ajal kui tema metsas oli, asus Järvakandi ja Kõnnu (Pärnumaa Kaisma v) vahel veel 1 punker. Tema leidis ka vendade Luuside punkri Eidapere lähedal. Ehituselt olid need kõik sarnased „puhta nurgaga“ palkidest onnid. Luuside oma pani metsavaht põlema. Põhjus: Mis ta ehitab minu vahtkonda oma punkrit! Samas võimudele ei kaevatud.

Maaameti kaardiserveris on mitme punkri kohad.
Maapealne
Johannes Aaspele kuulunud punker Nõlva küla ja Järvakandi vahel. Tänaseni on säilinud 0,5m kõrgused (kaitse)vallid 4x7m ja ~40m kuivenduskraav või põgenemiskraav (tunnel). Sel ajal metsavahina töötanud ja punkri juures „majarahvaga“ kohanud Heinrich-Eduard Münti, sõnul oli see puhta nurgaga palkmajake. Punker hävitati lahinguga ja pandi hiljem põlema või lasti granaatidega õhku.
Maaalune
Lokuta (Raplamaa, Kehtna v.) lähedal märgitud punkri asukoht. Täpsustatud, et I maailmasõja kaevikutesse tehtud punker. Tõenäoliselt siiski II maailmasõja ja 41a kaevikutesse. See on sedavõrd kõrge koht ja punkri koht on nii sügav, et võis tõesti täiesti maa all olla.
Maaalune või osaliselt
Punker Tõrasoo rabas rabasaarel (Raplamaa, Raikküla v). Täna raske öelda, kas oli osaliselt või täiesti maa all. Arvestades punkriaugu sügavust võiks öelda, et suurem osa seinast jäi alla poole maapinda.

Pooleldi maaalune
Vahakõnnu lähedal (Raplamaa, Raikküla v) ehitas 1945 V.Andresson omale 2-e kaaslasega punkri, millest pool oli maa sees ja pool maa peal. Punkris oli vanast bensiinivaadist tehtud ahi. Asustasid seda kuni1946 (legaliseerusid).

Seega
9 maapealset
2 maaalust
2 poolikut
Kasutaja avatar
Mõmps
Liige
Postitusi: 467
Liitunud: 11 Mär, 2009 13:39
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Postitus Postitas Mõmps »

Kamraad Soesilm kirjutas siin raskustest maaaluse punkri otsimisel, mul oli täpselt sama juhus, kolasin terve päeva metsas, orienteeruv koht teada. Aga maapind nii vesine, et labidaga korra võtta ja kohe vesi vastas, otsisin siis meeleheitlikult kõrgemat kohta, kus oleks võinud punker olla aga ei miskit. Ei ühtki kõrgemat kohta, alles aastaid hiljem kuulsin et olla maapealne ehitis olnud, mis nüüdseks jäädavalt kadunud.
Aga kui infoallikatest rääkida, siis Aino Lepa raamatus on vist ka punkrite asukohtadest üht-teist kirjutet.
Kõigi maade proletaarlased,palun ärge enam kunagi ühinege.
Treimani muuseumimaja :wink:
gruppen
Liige
Postitusi: 388
Liitunud: 01 Dets, 2005 3:49
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Postitus Postitas gruppen »

RVL-i Põrgupõhja oli enamjaolt maapealne, Huntaugu (või mis iganes nime kasutada selle punkri puhul, kus nad olid 1948 a. alguses mõned kuud) punker oli maapealne, püstistest männipalkidest, ülelöödud papiga (kahjuks ei ole suutnus punkrikohta seni leida). Emmu-s olnu kohta ei oska täpselt öelda, minu arvates oli seal RVL-i kasutada kaks punkrit/laagripaika. Ehituslikke detaile ei oska kirjeldada. Peale Emmu't olid nad mingi aeg Kessos, see oli samuti maapealne. Küll aga tõesti süvendisse ehitatud, väljakaevatud pinnasest oli tõstetud punkrit ümbritseva rabasaare osa. Viimasest on väidetavalt ka fotosid olemas, kahjuks olen ma liiga loll ja noor, et mulle neid näidataks. Sellised toredad põhjendused siis.
Käntu punker oli ka ikkagi minu arusaama pidi maapealne, mis sest, et seal kõvasti lõhatud/kaevatud on hiljemal ajal.
Kilgi (kui soovite - Kullassaare) punker (Koks, Sirel jt.) olevat olnud samuti maapealne, võimalik, et püstpalkidest. Konkreetselt ei suuda ma muidugi väita, kummast punkrist juttu on, kas see mis on ka pärandkultuuris mainitud, või see mida veel leitud pole. Seal ka kaks tükki. Lahing olevat toimunud selles nn. suvepunkris.

Lõuna-Raplamaal on minu meelest minimaalselt kohtasid, kuhu saab täieliselt kaevuda. Metsavend Aleksander Õ. rehmas selle peale ka midagi: "ole nagu rott urus ja oota laiaks litsumist". Maapealsel või poolenisti maapealsel olid kordades suuremad eelised.
gruppen
Liige
Postitusi: 388
Liitunud: 01 Dets, 2005 3:49
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Postitus Postitas gruppen »

Ahjaa, üldiselt olen ma vaadanud, et selle järgi, kui märg praegu kusagil kohas on - ei tasu väga põhjapanevaid järeldusi teha. Olukord metsas ja rabas on möödunud aastakümnetega niipalju muutunud, et kus kunagi oli ilus kuiv metsaalune, võib-olla ka terve suur küla - seal on praegu väga vesine "pokumaa". Ometigi just sinna piirkonda punkreid meisterdati. Eks see ole mitme otsaga asi. Mille alusel üldse otsimist planeerid?
Kasutaja avatar
soesilm
Liige
Postitusi: 902
Liitunud: 07 Sept, 2007 20:40
Kontakt:

Postitus Postitas soesilm »

gruppen lisas siis veel:
2 osaliselt maa sees
3 maa peal
Huvitav on püstiste palkide arhidektuur.

Käesoleva hetkeni kirjeldatud siis:
13 maa peal
3 osaliselt maa sees (seinte kaitseks laotud mättad ei lähe arvesse)
2 maa all
Shiim
Moderaator
Postitusi: 1720
Liitunud: 20 Jaan, 2005 2:52
Kontakt:

Postitus Postitas Shiim »

Isegi kui maa-alune punker on suhteliselt kuivas kohas, on seal siiski niiskusega suuri probleeme (seinte higistamine, hallitus) - õhuvahetust on keeruline tagada.
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
gruppen
Liige
Postitusi: 388
Liitunud: 01 Dets, 2005 3:49
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Postitus Postitas gruppen »

Olen täheldanud, et püstpalgist seina puhul kasutatakse võimalusel ära paari kasvavat puud. Ülejäänud palgid teritatakse alumist otsa pidi ära ja rammitakse maasse. Ülemised osad põimitakse ilmselt iga palgi lisamise järel läbi - iga palk eelneva külge kinni. Ilmselt võib-olla ka terve seina ulatuses kasutatakse läbipõimist traadiga. Üles tõmmatakse traadiga (kui on siis naelutatakse) kinni risti üks väiksem latt üle terve seina. Katus toetub peamiselt nurgapostidele, mis on jämedamad kui seina palgid (ja mis on ka sügavamalt maa sees, kui mitte juurestikuga kinni). Ilmselt kasutati sellist ehitusviisi seal, kus ei olnud võimalik jämedamaid palke maha võtta (rabas) või seal kus üritati minimaalselt jälgi jätta ja kasutati tuulemurdu. Selline ehitusviis võimaldab siiski kasutada eri läbimõõduga palke. Tavalist ristnurka on raske ehitada, kui absoluutselt iga palk on eri läbimõõduga?!
metssiga
Liige
Postitusi: 1688
Liitunud: 11 Nov, 2005 19:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas metssiga »

Shiim kirjutas:Isegi kui maa-alune punker on suhteliselt kuivas kohas, on seal siiski niiskusega suuri probleeme (seinte higistamine, hallitus) - õhuvahetust on keeruline tagada.
Päris nii see siiski pole. Väikesel punkril piisab väikesest nipist - ümmarguse läbilõikega korsten on läbi nelinurkse korstaaugu ja kütmisel tekib seal tõmme. Suurem punker vajab muidugi õhutusavasid, päris suur ka sundventilatsiooni (viimast sai teha näiteks seda voki peale edukalt arendades). Kogu asja mõte on pidevas kütmises, ilma selleta on muidugi mõne aja pärast seenekasvandus ja siis mädand puid täisvajunud auk maastikul.
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
Shiim
Moderaator
Postitusi: 1720
Liitunud: 20 Jaan, 2005 2:52
Kontakt:

Postitus Postitas Shiim »

gruppen kirjutas:Tavalist ristnurka on raske ehitada, kui absoluutselt iga palk on eri läbimõõduga?!
Ei ole (just lõpetasin aida alumiste palkide vahetuse). Erinevus ei tohi olla siiski liiga suur (et seinade sidumine suurde nihkesse ei läheks), aga kui mingigi palgivalik on, saab kombineerida.

metssiga kirjutas:Kogu asja mõte on pidevas kütmises, ilma selleta on muidugi mõne aja pärast seenekasvandus ja siis mädand puid täisvajunud auk maastikul.
Just. Martin Tamme rekonstrueeritud punkris Virumaal (maa all) olid eelmisel talvel lavatsid nagu lumega kaetud - see oli siiski hoopis hallitus.
Virunurme punker aga elas päris kenasti, sest uks on seal pidevalt lahti ja akendest tõmbab ka.
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Kasutaja avatar
soesilm
Liige
Postitusi: 902
Liitunud: 07 Sept, 2007 20:40
Kontakt:

Postitus Postitas soesilm »

Maaameti leheküljel saab ühe kaardikihina vaadata ka pärandkultuuri objekte. Tegelikult on see juba vana asi, kuid nüüd on sinna lisandunud osa Pärnumaast, ühes mõne punkrikohaga. Natuke vähe neid on, kuid mõned siiski.
http://geoportaal.maaamet.ee/
Kasutaja avatar
soesilm
Liige
Postitusi: 902
Liitunud: 07 Sept, 2007 20:40
Kontakt:

Postitus Postitas soesilm »

Veel kolm punkrikirjeldust.
Aaspele, Raadikule, Tänavale ja Heidenile kuulunud I punker 1949. a. (kirjeldab agent Artur). Punker oli ehitatud palkidest 1m maa kohale (nad zemljoi), põranda all oli kelder, punkri välisküljed olid kaetud mullaga (sdelana nasõp). Punkri seintes oli 3 ambrasuuri. Punkri lähedal oli ehitatud ruum kartulite hoidmiseks (ERAF 131 SM 1 174. l. 184);

Aaspele, Raadikule, Tänavale ja Heidenile kuulunud II punker 1949. a. (kirjeldab agent Artur). Punker on ehitatud maa kohale (nad zemljoi), ühe aknaga. Punkri ehitamiseks küsisid metsavennad laudu ja sindleid. (samas l. 184-185);

Olde grupile (Kosenkranius, Saar, Hansoo, Lankots) kuulunud punker Paikuse vallas 1950.a. (ettekanne operatsioonist) Punkrile oli 300m raadiuses ümber tõmmatud elektri signalisatsioon (ERAF 131 1 193). Kahjuks rohkem detaile ei ole. Aga kui juba elektri olemasolu on luksus, siis signalisatsioon … 8)
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist