Kaadrimuudatused

Vasta
Kasutaja avatar
soesilm
Liige
Postitusi: 902
Liitunud: 07 Sept, 2007 20:40
Kontakt:

Postitus Postitas soesilm »

Müstifitseerivad ikka need, kes asjast kaugel on.
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Postitus Postitas hummel »

Ma mõtlen ise oma aruga, et kui KVJ ametiaeg lõpeb sel aastal, võidakse plaanida jättagi KVJ ametikoht täitmata, et see hiljem siis üldse likvideerida "demokraatlike lääneriikide eeskujul". Küllap osataks mingeid "objektiivseid" põhjuseid veel leida.
Kunnasel võib õigus olla - miks muidu oli vaja poliitikutel sellisel moel põhiseadust muuta.

Kolonel Terrasega on õnnestunud kord kohtuda ja temast jäi sedakorda küll mulje, kui väga aktiivsest ja hakkajast tegelasest. Ausalt.
Andke andeks, aga pisut küsimusi tekitab (mitte tegelikult jah ainult minus) teenistuskäik. 1990ndate algul mõned aastad Vahipatis ja hiljem pigem enamuse ajast kusagil eemal - nu jah.
Aga ma olen aru saanud, et Terrasest räägitakse, kui praktiliselt kindlast Kaitseväe juhi kandidaadist.

Mis on positiivne - ta on õppinud saksas ja vast jagab rohkem matsu allohvitseride süsteemist ja karjäärist meie traditsioonilises mõistes, kui enamik olemasolevaid EKV ohvitsere. Saksa-Preisi allohvitseride auastmete/ametite süsteem sarnaneb Eesti omale igas asendis rohkem, kui mingi USA, Soome, Inglise või Vene susservusser...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Hjalmar Nelk kirjutas:Loen siin ja mõtlen. Mitte, et ma Terrase poolt olen, või tegelikult - mitte, et mu arvamus kellegile üleüldse korda läheb, aga ühte tahan ma ütelda nagu räägitakse Õnne 13 seriaalis. Jube karmid on ikka meie hinnangud. Eriti muidugi kpt Trumm. Täiesti must-valge. Terras ei sobi, sest 1. pole kogemust ja 2. pole haridust.
Inimesed võtavad kamina ja mil.ee kodukalt kaks CV-d, panevad laual kõrvuti....ja tõesti, see paistab täpselt nii nagu kirjutatud. Kui Sul on muid fakte, paluks esitada (lepime avaliku infoga). CV järgi oleks Terras ideaalne kamina kantsler või peastaabi üle. Ausalt. Kahtlen ka sügavalt, kas 4-aastase vene akadeemia vastu ikka aastase kiirkursusega saab.

Et 20 aastat pärast KV taasasutamist on seis, et ainus reaalne KVJ kandidaat opereeris viimati kompanii suurust VÕK-i kümmekond aastat tagasi, on täiesti kurioosne! Ehk näide sellest, et karjäärisüsteem lonkab kahte jalga korraga ning kaadri süstemaatilise kasvatamine asemel käib lihtsalt ärategemine ja rivaalitsemine - et minu tooli keegi ei ohustaks....erafirmad läheks pankrotti kui sedasi asja ajaks....

Minu jaoks isklikult on KVJ see, kelle esmane ülesanne on edukas sõjapidamine, mitte riigikaitsekomisjoni parketil kraapsu tegemine või muu rahuaegne admintegevus. KV eesmärk pole ju rahuagne administreerimine, vaid edukas sõjapidamine.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
TTA
Liige
Postitusi: 1762
Liitunud: 07 Sept, 2010 6:51
Kontakt:

Postitus Postitas TTA »

Kapten Trumm kirjutas: Minu jaoks isklikult on KVJ see, kelle esmane ülesanne on edukas sõjapidamine, mitte riigikaitsekomisjoni parketil kraapsu tegemine või muu rahuaegne admintegevus. KV eesmärk pole ju rahuagne administreerimine, vaid edukas sõjapidamine.
Aga kuidas saavutatakse edukaks sõjapidamiseks vajalikud eeldused? Ikka rahuajal edukalt valmistudes.
Hjalmar Nelk
Liige
Postitusi: 548
Liitunud: 01 Apr, 2005 7:47
Kontakt:

Postitus Postitas Hjalmar Nelk »

Ehk siis Terrase kogemus on vaike? 20 aastat tagasi kompanii suurust pataljoni juhtinud. Aga millised meie (teised) pataljonid siis 20 aastat tagasi olid? Voi millised nad praegu on? Kas Terras juhtis yhte pataljoni, mis oli kompanii suurune ja mingid teised (nimesid nimetamata) mehed juhtisid muid, pataljoni suuruseid pataljone? Ehk siis jareldus 1 - meie KVJ saab tulla ainult valisriigist, ja ainult sellest, kus on pataljoni suurused pataljonid. Naiteks Pohja-Korea. Jareldus 2 - Terras saata tagasi pataljoni juhtima, sest tema kogemus peab olema uuem, kui 20 aasta tagune.

Ma saan aru, et siin aetakse taga mingit utoopilist "normaalset" teenistuskaiku. Aga saage aru - iga riigi jaoks on see ju erinev. See, mis oli taiesti oige n-liidu jaoks ei ole mitte mingil juhul aktsepteeritav tanapaeva Saksamaal. Ja isegi veelgi rohkem, uskuge voi mitte, aga see mis on "normaalne" teenistuskaik Poolas (NATO riik) ei tule mitte mingil juhul kone alla Saksamaal (NATO riik). Ja ylenemise pohimotted Saksamaal jallegi taiesti erinevad, kui USAs.

Ja akki peaks ka ylesannetest raakima. Kas n-liidu pataljoniylema ylesanded/vastutus/kohustused on ikka vorreldavad meie vaikse riigi kompanii suuruse pataljoni ylema omadega?

Ehk siis kokkuvotteks - lopetage meie inimeste surumist sellistesse teiste riikide mallidesse ja proovige luua meie riigi mall. Siis peab kindlasti syviti minema. Moni vend on olnud pataljoniylem vaid aasta, aga sai paljuga hakkama. Teine oli mitu aastat, aga ikka turakas. Tuleb vaadata ikka eelkoige kvalitatiivset moodet, mitte ainult kohustuslikke teetahiseid. Kuidas seda tapselt teha? Ega mina ka ei tea. Tean vaid, et meil on kahjuks palju selliseid tyype, et CV lugedes tulevad roomupisarad silma, aga tegelikult peaks selle vennaga hoopis sm Mauser paar sona asjalikku juttu raakima.
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Postitus Postitas Lemet »

...utoopilist "normaalset" teenistuskaiku

Elu on näidanud, et süsteemi praktilise juhtimisega saavad kõige edukamalt hakkama selle süsteemi ase-astelt läbinud inimesed. Kes on oma nahal kogenud selle toimimise eripärasid.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ehk siis kokkuvotteks - lopetage meie inimeste surumist sellistesse teiste riikide mallidesse ja proovige luua meie riigi mall.
Minu tagasihoidlik arvamus - kui teiste riikide mall on järkjärguline karjäär ning järjest suuremate vägede liigutamine enne armeejuhiks saamist, siis selle hülgamine, eriti olukorras, kus natukenegi asja süvenedes on näha, et kandidaate tegelikult jagub - on küll s*** mall..... :roll:

Kui ma vaatan presidendi käskkirju, siis ainuüksi 2010. aastal anti 2 koloneli ja 27 (!!!) kolonelleitnandi sõjaväelist auastet. Järelikult kolonelide puudusest ei ole põhjust rääkida.

EKV-s on kindlasti kolonele, kelle teenistus (pean silmas väejuhiamet) on märksa muljetavaldavam

Näiteks
http://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Tiganik
Juhitud üksused 1992-1993 jalaväerühm Kalevi Jalaväepataljonis
1993-1994 Kalevi Jalaväepataljoni 1. Jalaväekompanii
1996-2000 Kalevi Üksik Jalaväepataljon
2001-2004 Scoutspataljon
2004-praeguseni 1. Jalaväebrigaad

IMHO täiesti loogiline väejuhikarjäär......

Näiteks
http://www.mil.ee/?menu=kaitsevagi&sisu=indreksirel
1987 – 1992 teenistus Nõukogude Armees;
02.1993 – 07.1993 Kalevi Üksik-jalaväepataljoni kompaniiülem;
07.1993 – 12.1993 Põhja Üksik-jälaväekompanii ülem;
12.1993 – 08.1996 Viru Üksik-jalaväepataljoni ülem;
1996 – 2004 teenistus Kaitsejõudude Peastaabis (operatiivosakonna vanemstaabiohvitser, jaoskonna ülem; analüüsi- ja planeerimisosakonna jaoskonna ülem);
07.2004 – 01.2005 – osalemine NATO juhitud rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude (International Security Assistance Force, ISAF) missioonil Afganistanis, Eesti kontingendi vanem;
02.2005 Scoutspataljoni ülem;
10.2006 Maaväe staabi ülem

Tunnistage pigem fakti, et väejuhiametist enam on meie senises KVJ määramistes rolli mänginud poliitiline eelistus ning kamina arvamus.

Ma ei pea end mingiks sõja-ala suureks asjatundjaks, kuid arvan, et nt juhtimise ja personali alal võin ma end asjatundjaks pidada. Kui selle mätta otsast vaadata (lihtsalt analüüsides CV-sid, inimesi teadmata), kui mul oleks vaja meest, kes sõja võidaks, siis ma valiks neid, kelle karjäär on olnud "vägede juhtimine" ja paneksin talle kõrvale piisavalt tugeva staabiülema, kes hoiaks bürokraatia/planeerimise korras (pole olemas korraga tugevat välikomandöri ning head paberimäärijat) ning vajadusel istuks kohvitass näpus kamina kabinettides koosolekul. Minu isikliku mulje kohaselt on nt praegune KVJ selgelt välikomandör ning spekuleeritav KVJ see, kes hoiaks kindlasti nii kamina kui KJPS toimimas, kuid keda ma hoiaks KVJ ametist eemal. Minu arust on KVJ amet, kus administeerimine rahuajal asendub ühel hetkel vägede liigutamisega ja siis ei pruugi olla aega vigadest õppida.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
alban
Liige
Postitusi: 1208
Liitunud: 11 Veebr, 2005 17:01
Kontakt:

Postitus Postitas alban »

Lemet kirjutas:
...utoopilist "normaalset" teenistuskaiku

Elu on näidanud, et süsteemi praktilise juhtimisega saavad kõige edukamalt hakkama selle süsteemi ase-astelt läbinud inimesed. Kes on oma nahal kogenud selle toimimise eripärasid.
Mingis teises teemas ütlesin sama asja. Kõik teavad sellist laevaehitus/remondifirmat nagu BLRT ja selle juhti Fjodor Bermanit? Kas F. Berman peab oskama keevitada või treipinki opereerida? Kas need oskused teeksid temast parema juhi kui ta täna on? Kas oskus keevitada tuleb talle kasuks firma poliitika kujundamisel ja uute tellimuste leidmisel jne? Mina arvan, et see on tähtsusetu. Täpselt sama on kaitseväe juhatajaga. Tema tase ei ole kompanii ega pataljoni igapäevamurede lahendamine vaid palju suurema riigikaitse juhtimine.
Ja mulle teeb nalja kuidas mehed, kelle tase on heal juhul KL rühmaülem, targutavad riigikaitse üldjuhtimise üle.
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Postitus Postitas hummel »

Kas oskus keevitada tuleb talle kasuks firma poliitika kujundamisel ja uute tellimuste leidmisel jne? Mina arvan, et see on tähtsusetu. Täpselt sama on kaitseväe juhatajaga. Tema tase ei ole kompanii ega pataljoni igapäevamurede lahendamine vaid palju suurema riigikaitse juhtimine.
Vot siit tulebki sisse vahe tsiviilmaailma ja militaarmaailma vahel. Militaarmaailmas ei loe mitte juhi oskus raha kokku kühveldada ja nihverdada, vaid tal peab olema edu saavutamiseks korralik järk-järguline süsteemikogemus ja autoriteet.
Militaarsüsteem on väga hierarhiline ja autoritaarne. Kui Sa ikka ei ole kunagi õieti ei rühma- ega kompaniiülemgi olnud, hävid 75% kindlalt ka pataljoniülemana. Sõltumata ajastust ja riigist. Esiteks ei ole Sul autoriteeti alluvate silmis, mis moraalselt raskendab nende juhtimist (hakatakse eirama) ja teiseks ei oska Sa planeerimisel ega juhtimisel või otsustamisel madalama taseme toimimise nüanssidega piisavalt arvestada. Nüanssidest võib aga kergesti tekkida lumepalliefekt, mille hinnaks on inimelud.

Kusjuures olen kuulnud, et see firmade kabinetijuhtimine, kus juht teab ainult oma juhiasjast ega puutu firma endaga eriti kokkugi, pidi olema just pigem postsovjetlike riikde (sh Eesti) halb tava. Läänemaailmas pidid paljud direktorid praktiliselt iga nädal isiklikult käima oma ettevõtte tsehhides vms inspekteerimas ja uurimas, kuidas läheb ning tundma huvi, kuidas asjad ikka tegelikult käivad. Kokkuvõttes parandatakse nii aegamisi töösüsteemi efektiivsust tervikuna ja tõuseb ka töötaja lugupidamine tööandja vastu, mis võib teda motiveerida omakorda tööd paremini tegema.

Ka hea sõjaväeline juht peaks veetma keskmiselt 50% oma tööajast isiklikult alluvaid kontrollides või õpetades. Sellele on kaudselt osutanud ka kin-ltn Laaneots.
Ja mulle teeb nalja kuidas mehed, kelle tase on heal juhul KL rühmaülem, targutavad riigikaitse üldjuhtimise üle.
Rühmaülemad rühmaülemateks. Ise väidad nagu ei peaks rohujuuretasandist kõrgemal tasemel teadma, olemaks tegija?? :P
Tooksin näite, et kui üks lugupeetud ajakirjanik teeb loo mingist kurioossest teemast, ei pea ta olema ise selle teema absoluutüberproff, kuid piisab silmaringist, analüüsivõimest, elukogemusest, süvenemisest ja puutepunktidest (teatud infost), et lugu saaks ikkagi igati adekvaatne. Peaks ta aga sama teemat tegema oma igapäevatööna, ei pruugi see tal üldse õnnestuda. Ega kõik ajakirjanikud pole ka asjalikud, kuid osad siiski...
mutionu
Liige
Postitusi: 1467
Liitunud: 08 Nov, 2005 15:52
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Postitus Postitas mutionu »

alban kirjutas: Mingis teises teemas ütlesin sama asja. Kõik teavad sellist laevaehitus/remondifirmat nagu BLRT ja selle juhti Fjodor Bermanit? Kas F. Berman peab oskama keevitada või treipinki opereerida? Kas need oskused teeksid temast parema juhi kui ta täna on? Kas oskus keevitada tuleb talle kasuks firma poliitika kujundamisel ja uute tellimuste leidmisel jne? Mina arvan, et see on tähtsusetu. Täpselt sama on kaitseväe juhatajaga. Tema tase ei ole kompanii ega pataljoni igapäevamurede lahendamine vaid palju suurema riigikaitse juhtimine.
Ja mulle teeb nalja kuidas mehed, kelle tase on heal juhul KL rühmaülem, targutavad riigikaitse üldjuhtimise üle.
Võrrelda tuleks ikka võrreldavat, mu meelest. Antud näites võiks Berman olla pigem EV presidendi või peaministri rollis. Ma ei taha hästi uskuda, et, paarikümmet, BLRT Gruppi kuuluvat, firma, ta ainuisikuliselt peab juhtima. Ju tal vast ikka tegevjuhid on selleks. Üheks selliseks tegevjuhiks, riigi mõistes, on ka KV juhataja.
Ka ei päde mu meelest võrdlus keevitamisega. Tegevjuht ei pea seda teadma, samuti ei pea KV juhataja teadma kuidas näituseks Milani lastakse(sama astmega tegevused ju). Küll oleks aga tegevjuhist kena teada, kuidas toimuvad ettevõttes erinevad protsessid ja ressursside liikumine. Kui oletada, et tootmisüksused on näiteks 15 aastat samasuguse varustatuse ja võimekusega siis ma isiklikult näen küll sellise tegevjuhi eelist, kes on taolist üksust ise juhtinud, eriti võiks see välja lüüa kriisiolukorras. Ehk siis tegevjuht teab, milleks on üksus võimeline, mis hinnaga ja mida tuleks seejuures arvestada.
Paberil ristküliku liigutamine ei taga ju seda, et reaalses elus midagi toimuks.
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Postitus Postitas Lemet »

samuti ei pea KV juhataja teadma kuidas näituseks Milani lastakse
Tegelikul peaks ikka teadma küll...et ei saadaks kedagi nendega näiteks Kroonlinna ründama. Rakettrelv ju ikkagi. Seda siis karikatuuris. Nagu näiteks peaks automajandi pealik omama autost õrna ettekujutusts (tuues paljukirutud NL ajast taas kogemusliku meenutuse) et ei saadaks vilistavate piduritega autot tõsimeeli kanalile pidureid määrima.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

alban kirjutas:Mingis teises teemas ütlesin sama asja. Kõik teavad sellist laevaehitus/remondifirmat nagu BLRT ja selle juhti Fjodor Bermanit? Kas F. Berman peab oskama keevitada või treipinki opereerida? Kas need oskused teeksid temast parema juhi kui ta täna on? Kas oskus keevitada tuleb talle kasuks firma poliitika kujundamisel ja uute tellimuste leidmisel jne? Mina arvan, et see on tähtsusetu. Täpselt sama on kaitseväe juhatajaga. Tema tase ei ole kompanii ega pataljoni igapäevamurede lahendamine vaid palju suurema riigikaitse juhtimine.
Ja mulle teeb nalja kuidas mehed, kelle tase on heal juhul KL rühmaülem, targutavad riigikaitse üldjuhtimise üle.
Tekkis kiuslik küsimus, kas tegemist pole mõne selle seltskonna osalisega, keda tunti militaarsfääris üldnime all "Kolga lasteaed"? Anna andeks, ei midagi isiklikku, just cant resist... :roll:

Autoriteedi kohta ütles hummel juba kõik ilusti ära. Üks põhjus, miks näiteks feilivad need, kelle sõjaline karjäär sai alguse vabatahtlikel reservohvitseride kursustel (isegi mitte KL reamehena) ning kes äkki sattusid nt Kevadtormil reaalse, ajateenistuses kunagi käinud reservistide jao/rühma etteotsa, ongi kogemuse ja autoriteedi totaalne puudumine, mistõttu iga 1997. a nooremseersandist ajateenija laseb sinust lihtsalt üle. Ning kaadri esindajad tajuvad selle kohe ära ning lasevad samamoodi üle. Neid lugusid on siin küll jutustatud.

Tsiviilelust võin siia juurde lisada omast elukogemusest, et karjääri alustamine lihttöölisena nt kooli ajal annab tulevasele juhile tohutult juurde ning ettevõtte tegevuse üksikasjades orienteerumine annab ütleks et tohutu respektikapitali tööliste ja spetsialistide silmis. See väljendub näiteks selles, et head spetsialistid tulevad küsima, et teeks õige nii, mis sa sellest arvad? Seda ei hakka olema kunagi ülikoolist välja karanud ning papa rahakotiga ametisse saanud lapsesuudest juhtidel, tulemuseks on pingelised suhted kollektiivis, ei mõisteta käimasolevaid protsesse, pidev käärimine ja jama. On olnud aegu, kus polnud inimestele 2 kuud palka maksta ja keegi ei lahkunud töölt, keegi ei keeranud mingit käru, sest respekteeritud juht ütles - asi saab lahendatud. Umbes sama käib ka lapseohtu ministeeriumiametnike kohta, kes üritavad olla suured juhid allpool toimuvate, praktikahuntide läbiviidavate protsesside üle.

Olen stazeerinud ka kahes välismaa ettevõttes ja kinnitan hummeli räägitut, firma juht ja suurosanik käib seal iga päev tootmise läbi ning lõunatab samas lauas töölistega. Küsisin noore ja kogenematuna, miks - tuleks ju delegeerida. Vastus: mul on personali voolavus viimased 5 aastat ümmargune null ning parimad töötajad on töötanud 20 aastat.
Ja mulle teeb nalja kuidas mehed, kelle tase on heal juhul KL rühmaülem, targutavad riigikaitse üldjuhtimise üle
Äkki siis väike vihje, et meiesugused saaks häbeneda oma "heal juhul taset". Jutu järgi sul seda ei näi olevat....

Bermanist
Sündis 10. aprillil 1951 Ukrainas
Lõpetas 1974 Kaliningradi tehnikainstituudi mehaanikainsenerina.
Kõik senised töökohad on olnud Balti Laevaremonditehases:

- 1974–1979 vaneminsener
- 1979–1984 büroojuhataja
- 1984–1986 tsehhijuhata asetäitja, 1986–1988 tsehhijuhataja
- 1988–1990 asedirektor
- Alates 1990 BLRT Grupi peadirektor ja juhatuse esimees

Siin pole töölisametitest juttu muidugi, kuid päris tühjalt kohalt pole asi ikka alguse saanud ja võib arvata, et mingil ärijuhtimise klounil ei ole tehase insenerkonnas sellist respekti ka.
Viimati muutis Kapten Trumm, 20 Jaan, 2011 18:41, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
man21
Liige
Postitusi: 822
Liitunud: 01 Juun, 2005 13:34
Kontakt:

Postitus Postitas man21 »

Üldiselt KT-ga nõus, kuid... Noh, võtame sellised näited: Põdder ja Laidoner. Põdder oli ju vabadussõja alguseks kõvemate kuppudega, jah... Aga kuidas te kujutaksite Laidoneri 3. diviisi juhina ja Põdderit peastaabi juhina!?
Minu arust olid mehed õigetel kohtadel. Või mida teie kamraadid arvate?
Terrasest mul on loomulikult oma arvamus, kuid las ta näitab end peastaabi ülema, pärast vaatame.
Ela täiel rinnal ja kui kord kooled, siis ära kahetse elatud elu!
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Postitus Postitas Lemet »

Siin pole töölisametitest juttu muidugi
Sel ajal toimus mu mäletamist mööda ka tootmispraktika, TPI PM sisustas näiteks seda aega treipingi taga. Ei imestaks, kui isand Bermanilegi keevituskäpp või treipingi padrun võõrad poleks.

Aga isand Bermanist veel...
Et kõigel silma peal hoida, on Bermanil kombeks teha hommikuti koos ülejäänud tippjuhtkonnaga visiite BLRT Grupi erinevatesse ettevõtetesse. “Nendel kuni tunnistel kohtumistel mingeid globaalseid probleeme ära ei lahenda, aga saame sealt oma mõtetele tuge – lisaks sõnadele võime oma silmaga veenduda, kuidas asjad laabuvad,” põhjendab ta ringkäikude vajalikkust. Ka Klaipedas, kus Bermangi on sage külaline, viidi sama tava sisse.
http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503E ... lid_253801
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
kangelaspioneer
Liige
Postitusi: 1044
Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
Asukoht: Tallinn/Tapa
Kontakt:

Postitus Postitas kangelaspioneer »

Läks minu sõber müügijuhiks välismaisesse, liftide ja eskalaatoritega tegelevasse firmasse. Konkurss ja värgid.
Enne, kui reklaambukletid ja asjad talle kätte anti, kupatati ta kaheks kuuks šahti lifti paigaldama, siis hooldama jne. Et teaks, millest räägib.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 13 külalist