www.militaar.net

Avastatud Virumaa Teatajast paar päeva tagasi ilmunud päevakohane artikkel.
http://www.virumaateataja.ee/?id=378588

Küsimus oleks, et kuidas hindate (ka kes on kohapeal käinud) Tapale seni püsti aetud kasarmute praktilisust?

Ise hindaks 5-pallisüsteemis nii 3 vääriliseks. Inimesi saab majutada, kuid kui leiaks sellise maja kuskilt lambist, siis projekti järgi küll kohe esimese hooga kasarmuks pidada ei oskaks. Pigem nagu mingi ühikas, motell vms.
2001 ehitati tüüpmaja 180 inimesele. Praegu elab neis tavaliselt 250. Elamine üks asi, aga pesta peaks ka saama. Praegu peaks pesemine käima nii, et üks lahingpaariline on korraga duši all, teine vastas seebitamas ja siis vahetavad. Ülejäänud järjekorras. Sooja vett peaks jaguma siiski esimesele 150-nele. Ehk mitte niigi palju.
Uuemas kasarmus on leitud uus lahendus - kaotatud laoruumid ja asendatud suuremate pesuruumidega. Nokk kinni, saba lahti. Laopinda pole ju ka jalaga segada.

Ei pea aga üldse normaalseks, et kasarmus (ka uue projekti järgi susserdatud) pole võimalik kogu kompanii koosseisu korraga rivistada, sest puudub vastav normaalne ühiskoridor. Kogu hoone on ülimalt tobedalt projekteeritud-sopistatud-liigendatud. Ei saagi aru, mis tüüpi üksusele see peaks mõeldud olema. Korrused ja tiivad on ka omavahel ebasümmeetrilised.

Nagu aga aru saada, siis ehitatakse üks selline veel "kestvate ovatsioonide" saatel 2,5 milli EUR eest juurde kah.



Midagi head ka. Hea näide on Kupi uus kasarmu!

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.

Kogu kompanii saab ju Tapal väga edukalt rivistada kasarmu ette või riviplatsile. Kui on mingi pikem jutt ajada, siis saab seda ju ka auditooriumis teha.

Mu meelest pole Tapa kasarmutel midagi viga, kohati tundub, et on tegemist isegi liiga mugavate tingimustega, sest kui soomlased kuulsid, et meil on igal rühmal oma saun, tegid nemadki suured silmad. Mis puudutab sooja vett ja selle puudust, siis selles osas on hummelil kahtlemata õigus...

See et veevarustusega on mure tundub olevat läbiv probleem nii mõnelgi pool. Kas tõesti on jäetud projekteerijatele selgitamata et KV kasarmud ON kohad kus kõik mehed korraga lähevad pesema? Selgituseks siis niipalju et veevarustuse planeerimisel üldiselt, tavamaailmas, lähtutakse seisukohast et tavalises elamus, eriti suuremas korterelamus, kõigist kraanidest korraga vett ei tule. Mis täpne norm oli, enam ei mäleta, aga 100% see kindlasti ei olnud. Ilmselgelt peaks see KV kasarmutel olema 100%, aga tundub et keegi on kusagil selle kahe silma vahele jätnud.

See selline pisut lihtsameelne lähenemine. Jah saab! Otseloomulikult saab, kui väga vaja. Ma arvan, et talvel saab näiteks ilma püksata ka ringi käia, kui hästi kurjalt kästakse ja kindluse mõttes pisut takka ähvardatakse. Aga kas see on normaalne lahendus?
Samuti ei ole NÄITEKS lahendus, kui on miskipärast vaja kompanii peale õhtust loendust mingi x teema puhul rivvi võtta (olen ise juhuseid näinud) ja õues on -20 C või tuleb padukat. Esiteks on nõme hakata sellepärast T-särgi väel käies pakse vatte või kilekaid selga ajama ja teiseks läheb ports aega, enne, kui kõik rühmad oma nurgatagustest lõpuks läbi kitsaste treppide-uste maja ette ritta koguneda suudavad. Kompanii peab saama ikkagi vastavalt vajadusele rivistada kasarmus sees. See võimalus on üldiselt minuteada ka igal pool kasarmutes olemas peale... Tapa.

Üheski kaitseväe kompaniis pole minuteada ruumide nimekirjas auditooriumi. Ka Tapal mitte. Ehk kui äkiline jutuajamise vajadus tekib, tuleb järelikult esmalt hakata linnaku auditooriumi tellima või kooskõlastama staabiga, mis peaks võtma ametlikult kuu aega, aga saab ka vajadusel päeva ette. Ja sinna (või riviplatsile) minek on vähemalt Tapal veel 2-3x ajamahukam, kui maja ette rivvi võtmine. Esmalt tuleb sõltuvalt väeosast kas ümber kasarmu või ümber poole linnaku "auring" teha, kuna otseteed pole planeeringus kasulikuks peetud. Selle asemel dekoratiivsed suured muruplatsid.

Mil.ee galeriis on saadaval ka asjakohane ülevaatlik pilt aastast 2009 - ei ole eriline sõjasaladus.


Need U-kujulised on siis kasarmud ning igasse korrusetiiba mahub normaalselt elama u 50 ajateenijat, kuigi mõeldud olid algselt 45-le. Reaalselt elab tavaliselt ühes korrusetiivas sõltuvalt konkreetsest väeosast-allüksustest u 50-75.

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.

te kipute siin virisema, et näe ehitatakse selline kui saaks ehitada sellise. Laskumata detailidesse on minuarust pool võitu juba see, et üldse ehitatakse.

Kui kogu kompanii üles rivistada ühte rivvi, siis oleks vaja ühte päris pikka koridori ja see, kes neile parajasti räägib peab päris korralikult lõugama, et äärmised mehed ka midagi kuuleks.

Õues oleks sesmõttes lihtsam, et rühmade kaupa kolmes viirus oleks kogu kompanii üsnagi kompaktselt koos. Ja kui õues ongi -20 või paduvihm, siis saabki kogu jutt kiiremini räägitud ja keegi ei hakka niisama oma häält kuulama.


P.S Tapa koridorides on väga edukalt seistud ka kahes viirus ja siis mahub hädapärast terve kompanii ära küll, aga jah ega ta mugav ei ole...
Odavam lahendus kui "pikkade korirdoride ehitamine" oleks ka mingisugune sisesidevõrk, kus keegi näiteks kompaniiülem, saab korrapidaja ruumis mikrofonisse rääkida ja koridorides oleks kõlarid. Läbi selle süsteemis saaks ka edastada muid igapäevaseid teateid, alates hommikusest äratusest kuni muu infoni välja, ilma selleta, et päevnik või korrapidaja peaks iga koridori otsas röökima, nii et häälepaelad paistavad.

Loomulikult on väga hea, et üldse ehitatakse, aga no kas ei oleks võimalik meil neid asju teha (sama rahakoorma eest) korralikult, mitte "tehtud"-stiilis...

Ühte majatiiba saab kahte virgu rivistades ritta 2 rühma, mitte aga kompanii. Kord olen näinud, et kogu maja rahvas oli pressitud ühte tiiba ühele korrusele, aga see oli vist nädalavahetusel, kus 50% oli väljas ning oli ikka tunne, nagu oleks silgud pütis. Igal mehel oma põrandaplaadiruut.

Ja küsimus on, et kuidas siis näiteks kupis ja ülejäänud linnakutes saab kompanii rivistada normaalselt koridori ja kompaniiülem ka jutud aetud, aga Tapal ei saa?

Kõlarid on teema (on saanud ka ette panna, kuid kasutult), kuid rivistust, kui traditsioonilist militaarset suhtlusvormi, see ei asenda.


Sellest juba tegin juttu enne. See, eks rivi ees seisab, sellel on vb "aega" rääkida küll. Rivis seisja ehk sõdur ja nooremallohvitser on see põhiline (kusjuures asjatult) kannatav osapool.

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.

.
Oi hummel sa meeldid mulle! Ei hakkaks siin jaurama aga mitme teema summana, teed sa lõpuks hinge täis
Miks on sul vaja kogu kompaniid pärast õhtust loendust kokku võtta? Miks ei võiks sa kokku võtta ainult rühmade "vastutavad"? Jah ajateenijad! SBK ajal seeru kandidaadid ja hiljem juba õppurid või seerud. Ühest küljest mängid küll "laste telefonimängu", teiset küljest arendad alljuhtide oskusi. Ma saan aru, et isikliku autoriteediga on efektiivsem. Ma saan aru et nii tundub "äge". Aga ajateenistus peab valmistama SA üksuseid, mida juhitakse reservväelaste ehk endiste ajateenijate poolt.
Muidugi peab olema rivistuseks võimalus. Käskimine läbi alluvate juhtide, on aga arenenum ja peamine sõjaväeline suhtlusvorm ... .

"Pärast õhtust loendust" oli asjakohane näide, kuigi ka seda on 10 a allüksuseteenistuse jooksul ikka tarvis läinud. Ükski konkreetne põhjus enam ei meenu, kuid tundub, et tavaliselt on selliste kiir-rivistuste korraldamise põhjuseks mingisugune edasilükkamatu probleem, mure või kindlustamisvajadus, et info jõuaks koheselt ja viimse kui meheni.
Miskid tavalised lihtsad teadaanded-juhised saab jah allüksuste vastutavate kaudu lahendada (kuigi nende ülesotsimine mööda majatiibu võtab ka aega ja vaeva - teeb seda siis päevnik või ülem ise).
Praktika on aastate jooksul näidanud, et kui ikka midagi olulist on vaja kogu üksusele-allüksusele (st mida kõik peaksid teadma) edasi öelda, siis on kaitseväes selleks kindlaim ja tavaliselt ka kiireim ning lihtsaim viis rivistus. Ühtaegu on see ka ülemale endale hea tagasiside saamise võimalus, kui näit midagi jääb kellelegi arusaamatuks, on juhtumisi mingi vastuolu tekkimas vms. Vastasel juhul tekivadki hõlpsalt tüüpilised kuulujutud, teadmatus, rahulolematus, lõpuks "lehmalellepojad" hakkavad helistama otse üksuste ülematele jne.

Seda silmas pidasingi. Infra (taristu) annaks rajada ka vastavalt kasutaja vajadustele, mitte kasutaja ei peaks hakkama korraldama tegevuskontseptsiooni (ringi) vastavalt uusehitiste iseärasustele või puudustele.

Saan aru, et mis ehitatud, seda vaevalt lammutama hakataks, kuid vigadest saaks õppida.

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.

Oota kellele nad helistavad? RÜ/RV-le või hoopis KÜ-le?

_________________
Inter arma enim silent leges (sõja aegadel on seadused vaiksed) Cicero

Minu arvamus neist kasarmuist on selline, et... hanketingimuste koostajat ja vastuvõtjat peaks premeerima kadalipu, pussitamise ja mahalaskmisega.

Sest kui inimene ei ole kompetentne, siis ärgu kartku küsida, kui ei küsi, siis pole see enam vabanduseks. Igatahes ei ole nende kasarmute projektide koostamise juures olnud ühtki sõjaväes teeninud inimest.

Kogu see linnak on... saatanast. Alustades paigutusest, teede laiusest ja kõigest muust. Sobib pakašuhhaks, ei muuks.



Vaidlen! Nende käkerdiste ehitamise asemel oleks võinud kaks kilomeetrit eemal vabariigiaegsed kasarmud korda teha. Või, kui tingimata oli vaja ehitada, siis nendest eeskujugi võtta.

Eelpool mainitutele lisaks (saunadega priiskamine, sopistatus jne) toon välja veel mõned olulised probleemid:
-Ladude puudumine- rohkema varustusega üksustel seisab varustus virnadena koridorides (või mädaneb autodel).
-Ruumiline paindumatus- kasarmu on ette nähtud neljale rühmale, kui allüksuses on rohkem rühmasid, siis paiknevad need mööda maja laiali. Rühmaülem veel kuskil eraldi, varustus eraldi, relvad eraldi.
-Sisetoimkonna ajuvaba paigutus- pole mingit vahet, kas nad on või ei ole, neil puudub igasugune ülevaade allüksuses toimuvast (sopistatus).



Koridor ei pea olema meeletult pikk, kui on piisavalt lai, saab rivistuda kahte või enamasse viirgu ja vähendatud vahedele. Võimalus kompaniid kiiresti rivvi saada ON oluline. Muide, suuremat üksust (sellist, nagu nendesse kasarmutesse tavapäraselt majutatud on) ei mahuta normaalselt ka kasarmuesine plats, lisaks tähendab kasarmu ees rivistuse pidamine ka sõidutee blokeerimist.

Helistavad sellele, kelle telefoninumbri kätte saavad- Ringkonna (pataljoni) korrapidajale, pataljoni ülemale, ringkonna ülemale, KVPS op. korrapidajale, peastaabi ülemale... Kompanii ülem on nii väike võll, et kui tema nr kuskilt kätte on saadud, siis talle helistatakse edasilükkamatutes küsimustes õhtusel/öisel ajal.

?!?!? No siis on hea, et nad pole veel Aaviksoo ega Laaneotsa numbrit kätte saanud.

Tegelt kas selliste aktivistide vastu ei aitaks vana hea distsipliini otsimine terve rühmaga? Või on selle tulemuseks kisav peainspektor ja ajakirjandus?

Siiski kasarmutest rääkides ei saa aru, et miks mitte võtta uute puhul aluseks tüüp-projekti, nagu nt juba hummeli poolt mainitud Kupi 4 kasarmu. Iseenesest on jätnud praktilise mulje. Pealmised plussid-

a)suur lai koridor kuhu mahutab ka kompanii ära 4 viirus vähendatud vahedega
b)toimkonnal ja ülemustel hea ülevaade korrusel toimuvast, kuna kogu elutegevuseks vajalik ruumid (magalad, kuivatusruum jne) piirnevad suure koridoriga,
c)lai korruseid ühendav trepp
d)selge allüksuste jagunemine: korruse peal mõlemas koridori otsas on 1 rühma jaoks 2 magalat, mõlemasse läheb vabalt kuskil 20 meest (saab ka rohkem aga siis hakkab juba ruumiga puudusi tekkima), ülejäänud ruumid (nagu hügieen, relvaait, kuivatusruum, laoruum jne) on koondatud koridori keskossa, kus on siis ka ühtlasi väljapääs ja väiksem koridor kabinettide tiiba. Nii, et 4 rühma mahub ilusti ära kahe korruse peale. Magalates ruumiga kompromisse tehes annab ka rohkem paigutada.

Lihtne, konkreetne ja ilma liigse sopistamiseta.

Nagu ma olen täheldanud, siis on sööklaid juba tehtud tüüp-projektidena: vähemalt Tapal, Kupis ja Paldiskis kattuvad 1:1-le. Viimati Jõhvis käisin, siis seal oli ka plaanis uus söökla. Kas sama mis eelnevates, seda ei oska kommenteerida.

_________________
Inter arma enim silent leges (sõja aegadel on seadused vaiksed) Cicero

100% kindel ei ole, aga minuteada on ka ministrile või KVJ helistada üritatud.

Kupi uus kasarmu on võrreldes Tapa omadega hea, kuigi, kui norida, siis ma teeks ta ka pisut pikema ja siis mahuks terve kompanii ühele korrusele kenaste ära. Kuigi tean, et seal mahub ka näiteks kogu maja rahvas 1. korrusele rivvi. Avar koridor on väga hea ka hoolduseks ja relvatundide läbiviimiseks.

Tapa kasarmutel on paar plussi ka ehk näiteks mitmete õppeklasside olemasolu kasarmus koridori lõppudes. Kui need ka Kupi projekti kasarmu otstesse liita, siis palju paremat enam tahta ei oskakski.
Praegu on kupi uues korruse mahtuavus miski 80 hinge. Kui lisada maja mõlemasse otsa veel üks tubade paar, saaks majutatud näiteks 120 ja 2 tuba jääks veel rühmaklassidena kasutatavaks.

Parim ja universaalseim kasarmu, mida olen näinud, oli Soomes, kus aegu tagasi õppisin:
- Peasissekäik maja ees keskel ja trepist üles minnes jäid siis vasakule, paremale eraldi pikad sirged koridorid.
- 3-korruseline: 1. allüksuste laod, 2. eluruumid, 3. ühel pool eluruumid, teisel pool klassid.
- Ühe tiiva koridori peal oli u 8-12 (täpselt ei mäleta enam ) tuba, kuhu igaühte mahtus u 10-14 inimest. Minu korrusel elas igatahes oma 100 meest 4 rühmana.
- Koridor ise oli sedavõrd lai, et kogu allüksus mahtus 3- või 4-kaupa joonele lühendatud vahedele.
- Koridoride lõpus majaotstes olid pesuruumid.
- Maja keskel treppide-sissepääsude lähedal olid kaadri tööruumid ja sisetoimkondade teenistuskohad, samuti telekanurk.

Head pilti netist ei leidnud, kuid see tundub olema sama projektiga maja vasak tiib tagantvaates - peauks siis teisel pool.



Tapa kasarmu kohta olen kuulnud siselegendi (tõepõhja ei oska kinnitada), et selle teinud keegi naisarhitekt, kel polnud piisavat teavet sellise maja projekteerimiseks. Leidnud miski Soome ühika joonised, mida pisut kohendanud...
Toonitan, et tõele vastavuses pole kindel, aga äkki keegi teab paremini.

_________________
NK rühm Ida-Tallinnas, NK mererühm Tallinnas, NK Tallinna malev.

Mis te virisete. Lahingukoolis, kus peaks siis tulema meie veeblid ja reservohvitserid, oli reakoosseisu dushiruumis mingi 6 dushikohta ja kui need kõik korraga käivad, pole veesurvet enam ollagi.

Kujutage ette nüüd olukorda, kui lõpeb KVLK lõpuharjutus jõulu eel ning pesemist ootab 3-4 rühma. Osa mehed vegeteerivad seepärast päeva metsas, et LK logistika ei võta seda lihtsalt vastu.

Ja siin on suur probleem, et üks seebitab ja teine peseb? KVLK-s üks peseb ja jagu seebitab kõrval!

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.