Kas kaasfoorumlased ja ka õiguskantslerile avalduse teinud kaitseliitlane ei leia, et kaplanite ja paraadidel toimuvate palvuste küsimus on Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu ees seisvate probleemide nimekirjas küll viimasel ja ilmselt kõige tähtsusetumal kohal?
Omalt poolt tooks välja kaks asja: ühest küljest on fakt, et Eesti on üks sekulaarsemaid riike Euroopas ning jumalasse usub uuringute kohaselt alla 20% elanikkonnast. Seega polekski kaplanite jms järele rahuajal justkui eriti suurt vajadust, pigem vastupidi.
Teisest küljest tuletaksin meelde, et sõjaajal on kaplanitel täita üks küllaltki oluline töö – nimelt hukkunud sõduritele väärikate matuste korraldamine ja üleüldse on kaplanitest ja jumalasõnast reaalse konflikti korral rohkem tolku ja vajadust kui rahuajal. Sest on ju öeldud: «Kaitsekraavides ateiste ei ole».
Kaplaniteenistus
Vot sellega olen 100% nõus. Rahu ajal, natode,elide jne jne teoreetiliste (st praktikas seni veel mitte järeleproovitud) kaitsekilpide varjus on ilus hõisates räusata.A4 kirjutas: «Kaitsekraavides ateiste ei ole».
Aga seda A4 tsitaati on ühes või teises sõnastuses korranud minu isa (saksa poolel sõdinu), võõrasisa ja äi ( vene poolel sõdinud).
selle kaeviku ja ateisti juttu peale julgen väita, et paljud inimesed kaotavad sõjas viimasegi usu jumalasse. Inimese loomus on juba selline, et ateistist võib saada usklik ja usklikust ateist suure pinge ja koleduste keskel. Aga see ei ole õigustuseks, et paraadil eos kõiki jumalat kummardama panna.
-
Unto Pulkkinen
- Liige
- Postitusi: 166
- Liitunud: 02 Veebr, 2009 12:39
- Kontakt:
Kristlus maakaitses
Kristlus maakaitses
See teema sisaldab erinevaid asju seoses maakaitsega ja kristlusega.
Ma tean, et Eestis on palju ristitud sõdureid, sellest hoolimata et NL ja kommunismus õnnestus
palju hävitama seda igivana kristliku traditsiooni.
Soomes on pataljooni koosseisus ka sõjaväe pastor.
Ta hoolitseb kukkunud meeste asju ning korraldab väliharduseid ja toetab sõdureid vaimulikult.
Soome sõdis olnud mehed laiali peavad palju lugu sõjaväe pastoride tegevuse peale, näiteks välihardused bunkreis rindeliinil.
Rahuajal ehk kristlikud asjad tunduvad tarbetult.
Sõjas on ikkagi küsimus inimeste elust ja surmast.
Sõduril on ehk perekond ja lisaks ka suur mure nende turvalisusest.
Inimene ehk tunneb ise enda nõrkaks raskes olukorras, aga Issand on vägev.
Jumal on kaasa ka rindeliinil, kui väike rahvas võitleb ta oma olemasolu eest ülekaalukast kallaletungija vastu.
Mõtleme näiteks Taaveti, kes läks Koljati vastu.
All on kirjeldus sellest kuulusest kahevõitlusest, 1.Saamueli raamat 17 lugu Piiblis.
Soovitan, et loed terve loo Piiblist.
-----------------------------
Taavet oli enne kuningaks saamist pidanud kahevõitlust vilistite hiiglasekasvu vägilase Koljatiga.
Koljatil oli pikkust ligidal kolm meetrid. Ta kandis peas vaskkübarat ja seljas soomusrüüd.
Nende kaal oli 67 kg ja ta raudne piigiots üksi kaalus 7 kg.
Jalgu kaitsesid tal vasksed säärekilbid.
Relvadena kasutas hiiglane piiki ja vaskoda.
Koljatil oli kombeks vastaseid mõnitada.
Kuningas Sauli sõdalastele esitas ta sageli väljakutseid: „Mispärast tulite välja ja seadsite endid tapluseks?
Eks ole mina vilist ja teie Sauli sulased? Valige eneste keskelt üks mees ja las ta tuleb alla minu juurde!
Kui ta suudab minuga võidelda ja lööb mu maha, siis oleme meie teie sulased;
aga kui mina ta võidan ja tema maha löön, siis olete teie meie sulased ja peate meid teenima!”
Taavet kuulis Koljati pilget, läks kuningas Sauli juurde ja teatas, et on valmis hiiglasega võitlema.
Kuningas pidas poissi liiga nooreks.
Taavet ütles, et ta on maha löönud niihästi lõvi kui karu , kui ta oli lammaste ja kitsede karjane;
ja see vilist, see ümberlõikamatu, saab olema nagu üks neist, sest ta on teotanud elava Jumala väehulki.
Lõpuks Saul aga ütles Taavetile: „Mine, ja Issand olgu sinuga!”
Taavet loobus kuninga pakutud soomusrüüst, sest need oli liiga kaalukad ja ebapraktilised.
Ta võttis Koljatiga kohtumiseks kaasa ainult oma kepi, viis kivi ja lingu.
Kui Koljat karjuspoissi märkas, pahvatas ta naerma: „Kas ma olen koer, et sa tuled mu juurde kepiga?”
Mõne aja pärast ähvardas ta noort Taavetit: „Tule mu juurde, ja ma annan su liha lindudele taeva all ja loomadele väljal!”
Oma üleolekus kindlana ei pööranud hiiglane karjuspoisi tegevusele enam mingit tähelepanu.
Aga Taavet ütles vilistile: ”Sina tuled mu juurde mõõga, piigi ja odaga, aga mina tulen su juurde vägede Issanda,
Iisraeli väehulkade Jumala nimel, keda sa oled teotanud.
Täna annab Issand sind minu kätte, et ma su maha lööksin ja su pea raiuksin; ja ma annan vilistite
sõjaväe laibad täna lindudele taeva all ja metsloomadele maa peal, ja kogu maailm saab teada, et Israelil on Jumal!
Ja kogu see väehulk saab teada, et Issand ei päästa mitte mõõga ega piigi abil,
sest see on Issanda võitlus ja tema annab teid meie kätte!”
Taavet võttis salaja paunast kivi, pani selle lingule ja keerutas kõigest jõust.
Kivi lendas vihinal läbi õhu ja tungis sügavale hiiglase laupa.
Vägev kehamürakas langes jõuetult maha.
Taavet sööstis oimetu Koljati juurde, rebis tal mõõga käest ja lõi pea otsast.
Nähes oma kuulsusrikka kangelase armetut hukku, kaotas vilistite vägi pea ja põgenes, kannul Iisraeli armee.
Taavet viis Koljati pea Jeruusalemma.
Hiiglase sõjariistad võttis endale ja pani need oma telki.
---------------------------------------------
Kui Taavet vaatas Koljati enne võitlust, ta nägi, et ta on aeglane kohmard raske varustusega.
Taavetil oli kerge jalaväe varustus ja ta oli nobe, siiski oleks lihtne Koljati eest ära hoida, kui ta lööb.
Taavet oli harjunut kasutama lingi ja viis kivi oleks piisavalt, kui lingutakse ligidalt.
Lisaks Taavetil oli pikk kepp, mis võimaldaks nobed ja täpned löögid Koljati kaitsetud nõrkad kohadele.
Taavet hindas olukorra ja nägi, et Koljat ei ole ohtlikum kui karu ja lõvi, sest need on väga nobed.
Tulemus oli selge, kes oleks võitja. Lisaks Taavetil oli Issandalt julgus südames.
Soome Talvesõda oli natukene sarnane kui oli Taaveti ja Koljati kahevõitlus.
Väike kergelt relvastatud allakaalukas jalavägi oli kaitses suure riigi mees- ja materjalimäära ning
tulejõudu poolelt ülekaalukast soomustatud kallaletungija vastu.
Selles võitluses oli vaja kasutada üllatusliku taktika ja ära kasutada vaenlase nõrkad kohad.
Ja see sama olukord tuleks olema ka Eestis, kui sõda süttiks.
See teema sisaldab erinevaid asju seoses maakaitsega ja kristlusega.
Ma tean, et Eestis on palju ristitud sõdureid, sellest hoolimata et NL ja kommunismus õnnestus
palju hävitama seda igivana kristliku traditsiooni.
Soomes on pataljooni koosseisus ka sõjaväe pastor.
Ta hoolitseb kukkunud meeste asju ning korraldab väliharduseid ja toetab sõdureid vaimulikult.
Soome sõdis olnud mehed laiali peavad palju lugu sõjaväe pastoride tegevuse peale, näiteks välihardused bunkreis rindeliinil.
Rahuajal ehk kristlikud asjad tunduvad tarbetult.
Sõjas on ikkagi küsimus inimeste elust ja surmast.
Sõduril on ehk perekond ja lisaks ka suur mure nende turvalisusest.
Inimene ehk tunneb ise enda nõrkaks raskes olukorras, aga Issand on vägev.
Jumal on kaasa ka rindeliinil, kui väike rahvas võitleb ta oma olemasolu eest ülekaalukast kallaletungija vastu.
Mõtleme näiteks Taaveti, kes läks Koljati vastu.
All on kirjeldus sellest kuulusest kahevõitlusest, 1.Saamueli raamat 17 lugu Piiblis.
Soovitan, et loed terve loo Piiblist.
-----------------------------
Taavet oli enne kuningaks saamist pidanud kahevõitlust vilistite hiiglasekasvu vägilase Koljatiga.
Koljatil oli pikkust ligidal kolm meetrid. Ta kandis peas vaskkübarat ja seljas soomusrüüd.
Nende kaal oli 67 kg ja ta raudne piigiots üksi kaalus 7 kg.
Jalgu kaitsesid tal vasksed säärekilbid.
Relvadena kasutas hiiglane piiki ja vaskoda.
Koljatil oli kombeks vastaseid mõnitada.
Kuningas Sauli sõdalastele esitas ta sageli väljakutseid: „Mispärast tulite välja ja seadsite endid tapluseks?
Eks ole mina vilist ja teie Sauli sulased? Valige eneste keskelt üks mees ja las ta tuleb alla minu juurde!
Kui ta suudab minuga võidelda ja lööb mu maha, siis oleme meie teie sulased;
aga kui mina ta võidan ja tema maha löön, siis olete teie meie sulased ja peate meid teenima!”
Taavet kuulis Koljati pilget, läks kuningas Sauli juurde ja teatas, et on valmis hiiglasega võitlema.
Kuningas pidas poissi liiga nooreks.
Taavet ütles, et ta on maha löönud niihästi lõvi kui karu , kui ta oli lammaste ja kitsede karjane;
ja see vilist, see ümberlõikamatu, saab olema nagu üks neist, sest ta on teotanud elava Jumala väehulki.
Lõpuks Saul aga ütles Taavetile: „Mine, ja Issand olgu sinuga!”
Taavet loobus kuninga pakutud soomusrüüst, sest need oli liiga kaalukad ja ebapraktilised.
Ta võttis Koljatiga kohtumiseks kaasa ainult oma kepi, viis kivi ja lingu.
Kui Koljat karjuspoissi märkas, pahvatas ta naerma: „Kas ma olen koer, et sa tuled mu juurde kepiga?”
Mõne aja pärast ähvardas ta noort Taavetit: „Tule mu juurde, ja ma annan su liha lindudele taeva all ja loomadele väljal!”
Oma üleolekus kindlana ei pööranud hiiglane karjuspoisi tegevusele enam mingit tähelepanu.
Aga Taavet ütles vilistile: ”Sina tuled mu juurde mõõga, piigi ja odaga, aga mina tulen su juurde vägede Issanda,
Iisraeli väehulkade Jumala nimel, keda sa oled teotanud.
Täna annab Issand sind minu kätte, et ma su maha lööksin ja su pea raiuksin; ja ma annan vilistite
sõjaväe laibad täna lindudele taeva all ja metsloomadele maa peal, ja kogu maailm saab teada, et Israelil on Jumal!
Ja kogu see väehulk saab teada, et Issand ei päästa mitte mõõga ega piigi abil,
sest see on Issanda võitlus ja tema annab teid meie kätte!”
Taavet võttis salaja paunast kivi, pani selle lingule ja keerutas kõigest jõust.
Kivi lendas vihinal läbi õhu ja tungis sügavale hiiglase laupa.
Vägev kehamürakas langes jõuetult maha.
Taavet sööstis oimetu Koljati juurde, rebis tal mõõga käest ja lõi pea otsast.
Nähes oma kuulsusrikka kangelase armetut hukku, kaotas vilistite vägi pea ja põgenes, kannul Iisraeli armee.
Taavet viis Koljati pea Jeruusalemma.
Hiiglase sõjariistad võttis endale ja pani need oma telki.
---------------------------------------------
Kui Taavet vaatas Koljati enne võitlust, ta nägi, et ta on aeglane kohmard raske varustusega.
Taavetil oli kerge jalaväe varustus ja ta oli nobe, siiski oleks lihtne Koljati eest ära hoida, kui ta lööb.
Taavet oli harjunut kasutama lingi ja viis kivi oleks piisavalt, kui lingutakse ligidalt.
Lisaks Taavetil oli pikk kepp, mis võimaldaks nobed ja täpned löögid Koljati kaitsetud nõrkad kohadele.
Taavet hindas olukorra ja nägi, et Koljat ei ole ohtlikum kui karu ja lõvi, sest need on väga nobed.
Tulemus oli selge, kes oleks võitja. Lisaks Taavetil oli Issandalt julgus südames.
Soome Talvesõda oli natukene sarnane kui oli Taaveti ja Koljati kahevõitlus.
Väike kergelt relvastatud allakaalukas jalavägi oli kaitses suure riigi mees- ja materjalimäära ning
tulejõudu poolelt ülekaalukast soomustatud kallaletungija vastu.
Selles võitluses oli vaja kasutada üllatusliku taktika ja ära kasutada vaenlase nõrkad kohad.
Ja see sama olukord tuleks olema ka Eestis, kui sõda süttiks.
Si vis pacem, para bellum
ei hakka hetkel pikemalt kommenteerima. ütlen vaid, et selleks tööks kõlbab väga hästi psühholoog. selline hea empaatiavõimega, eriväljaõppe saanud, mitte otse ülikoolikonveierilt tulnud.
kui mõnel sõduril on vaja muud hingehoolt, mingi kirikusse või toimetagu oma usuasju omaette.
ja kui juba tsiteerimiseks läks, siis omalt poolt kah mõni selle omaette asjatoimetamise kinnituseks:
Ja kui te palvetate, siis ärge olge nagu silmakirjatsejad, sest nemad armastavad palvetada sünagoogides ja tänavanurkadel, et olla inimestele nähtavad! Tõesti, ma ütlen teile, neil on oma palk käes!
Aga sina, kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse ja
lukusta uks, palveta oma Isa poole, kes on varjatud, ja su Isa,
kes näeb varjatutki, tasub sulle!
Palvetades ärge lobisege nii nagu paganad, sest nemad
arvavad, et neid võetakse kuulda nende sõnaohtruse tõttu.
Ärge siis saage nende sarnaseks, sest teie Isa teab, mida
teile vaja läheb, enne kui te teda palute!
(mäejutlus)
kui mõnel sõduril on vaja muud hingehoolt, mingi kirikusse või toimetagu oma usuasju omaette.
ja kui juba tsiteerimiseks läks, siis omalt poolt kah mõni selle omaette asjatoimetamise kinnituseks:
Ja kui te palvetate, siis ärge olge nagu silmakirjatsejad, sest nemad armastavad palvetada sünagoogides ja tänavanurkadel, et olla inimestele nähtavad! Tõesti, ma ütlen teile, neil on oma palk käes!
Aga sina, kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse ja
lukusta uks, palveta oma Isa poole, kes on varjatud, ja su Isa,
kes näeb varjatutki, tasub sulle!
Palvetades ärge lobisege nii nagu paganad, sest nemad
arvavad, et neid võetakse kuulda nende sõnaohtruse tõttu.
Ärge siis saage nende sarnaseks, sest teie Isa teab, mida
teile vaja läheb, enne kui te teda palute!
(mäejutlus)
Re: Kristlus maakaitses
Igivana? Kui 300 aastat lugeda igivanaks, siis jah. Aga muidu ei.Unto Pulkkinen kirjutas: palju hävitama seda igivana kristliku traditsiooni.
Eestlane ristiusustati sisuliselt peale Põhjasõda, kui vennastekoguduste liikumine jõudis Eestisse (enne seda oli ristimine rohkem välise kombe täitmine, sest nii pidi, kuid salaja austati veel vana usuga seotut) Siis hävitati palju vana (rahvausuga, mis oli kristluse ja kohaliku maausu segu) usuga seotud ohvrikohti, võideldi rahvapärimustega, vanade uskumuste ja tavadega.
Sellest hävitustööst võtsid agaralt osa juurteta noored. Selles mõttes juurteta, et Põhjasõda ja katk hävitasid ligi kaks kolmandiku rahvast. Ei olnud eriti palju vanu, kes oleks noortele jutustanud vanu lugusid ja vana usuga seotud pärimusi.
-
Unto Pulkkinen
- Liige
- Postitusi: 166
- Liitunud: 02 Veebr, 2009 12:39
- Kontakt:
Vaimulik tegevus Soome sõjaväes
Pastoreid on olnud soomlaste sõduride hulgas alates 1500-ndail aastail.
Luterlasi sõjaväe pastoreid töötas talvesõjas üle 300 ja ortodoksi pastoreid 8, ja Jätkusõjas üle 500.
Mitu kümneid pastoreid oli lisaks sõjaväelises ametikohas, näiteks kompanii pealikuid.
Tänapäeval on Soome Kaitsejõudus järgmised arved:
1 välipiiskop
28 põhitöölist ja 12 osa-aegne sõjaväe pastori.
Ortodoks pastoreid on osa-aegnena 6.
Lisaks kaks sõjaväe pastoreid tegutseb rahvusvahelises ametikohas.
Diakoneid peamiselt välismaal (YK, UN)
Nad rinnastatakse:
välipiiskop <---> brigaadikindral
välipraost <---> kolonelleitnant
pastor <---> kapten
diakon <---> oma auaste
Nendel on oma militaarne vorm aumärgidega ja vaimuliku töö märgid.
Need loetakse humanitaarse personaali hulga, samuti kui sanitäärväeosa.
Soome Kaitsejõudude peastaabis on kirkollisasiaintoimisto – kirikliku asjade büroo.
Vabatahtlik vaimulik töö Soome kaitsejõudus toimub
Juhtkonna vaimuliku fondi kaudu (soome ja inglise keeles all)
Päällystön hengellinen säätiö (PHS)
Military Christian Fellowship of Finland (MCF of Finland).
Kodulehe aadress: http://www.phs-mcf.fi/
Fond korraldab igal aastal juhtkonna vaimulikud aastapäevad koostöös kaitsejoudude pastoridega.
Lisaks korraldadakse väiksemaid kohalikuid päevi.
Relvastatud soomlane miinilaev Pohjanmaa on osaleja mereröövlide vastases operaatios
(Atalanta) ligidal Somaalia ranniku.
Laeval on ka sõjaväe pastor.
Kodulehel YouTubes on lühik videoklips: http://www.youtube.com/watch?v=4tf5V265VUo
Samal kodulehel on ka mitu klipseid Soome sõjaväe tegevusest.
Pastoreid on olnud soomlaste sõduride hulgas alates 1500-ndail aastail.
Luterlasi sõjaväe pastoreid töötas talvesõjas üle 300 ja ortodoksi pastoreid 8, ja Jätkusõjas üle 500.
Mitu kümneid pastoreid oli lisaks sõjaväelises ametikohas, näiteks kompanii pealikuid.
Tänapäeval on Soome Kaitsejõudus järgmised arved:
1 välipiiskop
28 põhitöölist ja 12 osa-aegne sõjaväe pastori.
Ortodoks pastoreid on osa-aegnena 6.
Lisaks kaks sõjaväe pastoreid tegutseb rahvusvahelises ametikohas.
Diakoneid peamiselt välismaal (YK, UN)
Nad rinnastatakse:
välipiiskop <---> brigaadikindral
välipraost <---> kolonelleitnant
pastor <---> kapten
diakon <---> oma auaste
Nendel on oma militaarne vorm aumärgidega ja vaimuliku töö märgid.
Need loetakse humanitaarse personaali hulga, samuti kui sanitäärväeosa.
Soome Kaitsejõudude peastaabis on kirkollisasiaintoimisto – kirikliku asjade büroo.
Vabatahtlik vaimulik töö Soome kaitsejõudus toimub
Juhtkonna vaimuliku fondi kaudu (soome ja inglise keeles all)
Päällystön hengellinen säätiö (PHS)
Military Christian Fellowship of Finland (MCF of Finland).
Kodulehe aadress: http://www.phs-mcf.fi/
Fond korraldab igal aastal juhtkonna vaimulikud aastapäevad koostöös kaitsejoudude pastoridega.
Lisaks korraldadakse väiksemaid kohalikuid päevi.
Relvastatud soomlane miinilaev Pohjanmaa on osaleja mereröövlide vastases operaatios
(Atalanta) ligidal Somaalia ranniku.
Laeval on ka sõjaväe pastor.
Kodulehel YouTubes on lühik videoklips: http://www.youtube.com/watch?v=4tf5V265VUo
Samal kodulehel on ka mitu klipseid Soome sõjaväe tegevusest.
Si vis pacem, para bellum
Ma ei ole siiani aru saanud kaplanite mõttest kaitseväes. Minu kogemused nendega on mõlemal korral jätnud negatiivsed mälestused, sest kuna olen ateist, siis olen käsu korras pidanud nende juttu kuulama ja külmetama. Ühel korral oli välijumalateenistus, teisel korral mingi rivistus, kus kaplan võttis sõna, et mingi linnuke kuskil kirjas saada.
Mulle on jäänud mulje, et kaitsevägi on hea koht nendele, kes pole pärast kooli lõpetamist kuskil mujal endale tööd leidnud. Kui need mehed tegeleksid millegi mõistlikuga, kasvõi psühholoogilise nõustamisega, oleks neist kordades rohkem kasu.
Mulle on jäänud mulje, et kaitsevägi on hea koht nendele, kes pole pärast kooli lõpetamist kuskil mujal endale tööd leidnud. Kui need mehed tegeleksid millegi mõistlikuga, kasvõi psühholoogilise nõustamisega, oleks neist kordades rohkem kasu.
...kui tema oma hinge eest hoolt ei kanna!
Meie valdavalt luterlikust maailmavaatest ajendatud ja tänasel päeval kas lausateistliku või kurat teab millesse uskuva ühiskonna jaoks ilmselt mõneti kummaline, aga miks mitte- ka välitingimustes peab sõdalasel olema võimalus Jumalaga suhelda...
Paistab, et sellelaadset tehnikat luuakse Peipsi taga päris usinasti.
http://legion.wplus.net/others/hram.shtml
Paistab, et sellelaadset tehnikat luuakse Peipsi taga päris usinasti.
http://legion.wplus.net/others/hram.shtml
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 2 külalist