Ak-47 vs. Ak-74
Kasutada sellist kuuli mille raskuskese on tsentrist välja viidud on praktiliselt võimatu. Selline kuul lahkudes rauast hakkab liikuma kontrollimatult kõrvale.
Algselt kasutatud AK-74 moon erines oluliselt hiljem (ka tänapäeval ) kasutatavast. Pöhiline erinevus seisnes selles, et kuulil oli terassüdamik mis oli väga nõrgalt otstest kinnitatud. Kui kuul kohtas lennul mingit takistust (ka väikest nt peenike oks), rebenes südamik lahti ja alles siis muutus kuul ekstsentriliseks ja tema lennujoon muutus ettearvamatuks. Selline kuul oli efektiivne lagedal alal sõdides, aga metsas muutus tema väärtus väikeseks. Pealegi oli selliste kuulide tootmine väga kallis. Sellest tingituna lõpetati nende tootmine juba seitsmekümnendatel ja mindi üle praegukasutatavatele.
Algselt kasutatud AK-74 moon erines oluliselt hiljem (ka tänapäeval ) kasutatavast. Pöhiline erinevus seisnes selles, et kuulil oli terassüdamik mis oli väga nõrgalt otstest kinnitatud. Kui kuul kohtas lennul mingit takistust (ka väikest nt peenike oks), rebenes südamik lahti ja alles siis muutus kuul ekstsentriliseks ja tema lennujoon muutus ettearvamatuks. Selline kuul oli efektiivne lagedal alal sõdides, aga metsas muutus tema väärtus väikeseks. Pealegi oli selliste kuulide tootmine väga kallis. Sellest tingituna lõpetati nende tootmine juba seitsmekümnendatel ja mindi üle praegukasutatavatele.
pole halbu relvi, on vaid kehvad laskurid
Olin kroonus 88 - 92 ja täpselt neid terassüdamikega kuule kasutasime siis.
Nii päevast kui öist laskmist oli põnev jälgida kuuli trajektoorid olid hämmastavad.Lagedal lasta oli nende relvadega hea, tagasilöök oli pea olematu ja täpsus hea.
Ise olen näinud 3e sellest kuulist pihta saanud laipa - kaks neist hukkusid nii ,et tulistati maha ja kuulisüdamikud hüppasid üles ja sisenedes kubemepiirkonnast väjusid seljast ja rinnast - üks sai riivaka paremast küljest ja kuulid väljusid vasemast.
Selliseid relvi ja moona kasutati ka dispatis (valve). Eriti humaanne.
Nii päevast kui öist laskmist oli põnev jälgida kuuli trajektoorid olid hämmastavad.Lagedal lasta oli nende relvadega hea, tagasilöök oli pea olematu ja täpsus hea.
Ise olen näinud 3e sellest kuulist pihta saanud laipa - kaks neist hukkusid nii ,et tulistati maha ja kuulisüdamikud hüppasid üles ja sisenedes kubemepiirkonnast väjusid seljast ja rinnast - üks sai riivaka paremast küljest ja kuulid väljusid vasemast.
Selliseid relvi ja moona kasutati ka dispatis (valve). Eriti humaanne.
-
- Uudistaja
- Postitusi: 28
- Liitunud: 06 Dets, 2007 17:56
- Kontakt:
Isa jutust meelde jäänud,viimase sõja aeg ei räägitud pikka juttu inimesega kellel kasvõi üks viilitud otsaga kuul oli. Premeeriti sellesama kuuliga tehtud töö eest. Sama karmilt käituti ka hambulise täägi omanikega. Aga kas dum-dum kuulideks mitte lõhkevaid kuule ei kutsutud,need ka üpriski karmid oma tegudega olid ja Genfi konvensiooni poolt keelatud moon.
Genfi konventsioonis sellisest moonast juttu polnud.
On olemas Peterburi deklaratsioon 1868. aastast, mis keelas alla 400 grammi kaaluvate lõhkevate projektiilide kasutamise ja Haagi esimesel konverentsil 1899. aastal vastuvõetud deklaratsioon, mis keelas sõjas ekspansiivkuulide kasutamise.
Kusjuures silmas peeti "tsiviliseeritud riikide omavahelisi sõdu". Lõhkekuule võib kasutada küll näiteks lennukite vastu, kuid mitte elavjõu vastu. Elavjõuks loetakse ka näiteks hobused või eeslid. Mõte selles, et vastase sõdur on oma valitsuse poolt sõdima saadetud aus inimene, kellele põhjendamatu piina tekitamist tuleb vältida.
Enesekaitse- ja politseirelvadele need piirangud rahvusvaheliste lepete alusel ei kehti. Rahvuslikud regulatsioonid riigiti erinevad. Näiteks Eestis ei tohi enesekaitserelvades ekspansiivkuule kasutada. Samas jahirelvades võib.
On olemas Peterburi deklaratsioon 1868. aastast, mis keelas alla 400 grammi kaaluvate lõhkevate projektiilide kasutamise ja Haagi esimesel konverentsil 1899. aastal vastuvõetud deklaratsioon, mis keelas sõjas ekspansiivkuulide kasutamise.
Kusjuures silmas peeti "tsiviliseeritud riikide omavahelisi sõdu". Lõhkekuule võib kasutada küll näiteks lennukite vastu, kuid mitte elavjõu vastu. Elavjõuks loetakse ka näiteks hobused või eeslid. Mõte selles, et vastase sõdur on oma valitsuse poolt sõdima saadetud aus inimene, kellele põhjendamatu piina tekitamist tuleb vältida.
Enesekaitse- ja politseirelvadele need piirangud rahvusvaheliste lepete alusel ei kehti. Rahvuslikud regulatsioonid riigiti erinevad. Näiteks Eestis ei tohi enesekaitserelvades ekspansiivkuule kasutada. Samas jahirelvades võib.
Hmm, relvaseadus ütleb:EOD kirjutas:Näiteks Eestis ei tohi enesekaitserelvades ekspansiivkuule kasutada. Samas jahirelvades võib.
https://www.riigiteataja.ee/akt/13166920?leiaKehtiv
§ 20. Tsiviilkäibes keelatud relvad ja laskemoon
(4) Tsiviilkäibes keelatud laskemoon on:
5) õõnsaotsalise kuuliga püstoli- ja revolvripadrun;
Ehk õõnsaotsalised nn Hollow-Point tüüpi kuulid on keelatud vaid püstoli ja revolvri moona puhul, vintpüssi puhul mitte. Aga miski ei keela mul omada vintpüssi enese ja vara kaitseks ju? Seega tundub see regulatsioon olema ikka tulirelva liigi järgi, mitte otstarbe järgi. On ju nii?
Viimati muutis Hydrazine, 26 Juul, 2011 17:50, muudetud 1 kord kokku.
Seaduse kirjatähe järgi just nii. Kuna aga Eestis püstoleid ja revolvreid jahipidamiseks ei kasutata ning vintpüssid on enamuses jahirelvad, siis vast väga mööda ei läinud. Muidugi on veel sportrelvad, kuid nendes ekspansiivkuulide kasutamine... Millisel laskespordi alal?
Ja vintpüssist Hollow Point või isegi Soft Point tüüpi kuuliga kallalekippujat tulistades garanteerib inimene endale kohtus palju ebameeldivaid lisaküsimusi kui ta ka suudab tõestada, et muud enesekaitsevahendit polnud võimalik kasutada. Kui aga ei suuda...
Ja vintpüssist Hollow Point või isegi Soft Point tüüpi kuuliga kallalekippujat tulistades garanteerib inimene endale kohtus palju ebameeldivaid lisaküsimusi kui ta ka suudab tõestada, et muud enesekaitsevahendit polnud võimalik kasutada. Kui aga ei suuda...
Jutu jätkuks... Laskespordis on "open tip" kuulid täiesti olemas päris paljudelt tootjatelt. Nagu ka militaar M852 match(7.62) või Mk262(5.56). Et arutelusid on igasuguseid, et tegemist on nö sõnademänguga, et kas "open tip" on "hollow point" teiste sõnadega või mitte. Ise ma paugutan ka aegajalt vinti aga mul puudub märkimisväärne kogemus selliste kuulidega. Küll aga on odavat barnauli moona lastes tulnud karbist mille peale on kirjutatud FMJ ka õõnsaotsalisi kuule välja. Lastud neidki paberisse aga kuna barnaul lendab niihknaa alates ca 100-150m suht nii nagu ise tahab, siis ei saa mingeid järeldusi teha. Kasutavad ka snaiperid õõnsaotsalisi kuule ja väidetavalt mitte ainult selleks, et tabamus oleks mõjuvam vaid ka täpsuse huvides.
Jänkide JAG on otsustanud, et open-tip ei ole sama asi mis hollow-point. Viimane on mõeldud vigastuste suurendamiseks, esimene ballistika parandamiseks ning ei tekita samade kaliibrite FMJ kuuliga võrreldes märkimisväärselt suuremaid purustusi. Niiet open-tip on igati legaalne ning konventsioonidega kooskõlas olev sõjapidamise moon.
Open-tip tuleneb kuuli tootmise eripäradest, kus see ava on osa tehnoloogilisest protsessist (kuuli väljalöömine vormist toimub peene varda abil, mis sellest avast sisse suratakse). Samal ajal parendab see ka kuuli ballistikat, aga mitte ainult augu enda pärast, vaid just sellepärast, et kuuli mass on väiksema veaga ning kuuli profiil on täpsem (kotsentrilisem). Lühidalt, Scenar tüüpi kuulid. Niiet see auk iseenesest ei olegi eesmärk, see on hoopis tagajärg. On piisavalt palju hea ballistiliste näitajatega kuule, kus seda auku polegi (Lockbase, A-MAX, CNC treitud solidid jne). Ka tavaline M80 või rootsi täismantel pole väga halb.
Rääkides enesekaitsest tavamõistes, siis FMJ on kõige halvem valik. Õõnsaotsalised on parimad. Mis on enesekaitse mõte, kui on vaja kasutada mistahes relva? Õigusvastase ründe võimalikult kiire lõpetamine. Seaduse selgituseks on mulle mitu korda öeldud, et sobilik vahend ründe peatamiseks on selline, mis selle ründe ka koheselt peatab, mitte et pätt lõpetab oma tegevuse alles siis, kui on ükskord verest tühjaks jooksnud või tuleb ta enne pooleldi sodiks peksta.
Lihtsalt märkuseks, tavaline poes müüdav 9 Para täismantelkuul kaotab oma energiast vaid ühe kolmandiku ühte inimkeha läbides. Miks lasta linnas/siseruumides (pigem võib konflikti sellistes kohtades leida) sellise moonaga, millega läbistab peale tabatud sihtmärgi veel selle taga olevaid (stressi seisus võib näiteks vanaema lapselapsega seal taga jalutamas näha, aga kuul võib ka kuskilt seinalt nendeni põrgatuda), selmet lasta sellise moonaga, mis võimalikult palju oma energiat just lastud tegelasse ära kulutab ning sellevõrra teistele ümbritsevatele inimestele ohutum on.
JHP või SP kasutamine enesekaitseks ei ole suurendatud vigastuste tekitamiseks (kes sellepärast seda moona kannab, on ise ohtlik), vaid selleks et võimalik rünne efektiivsemalt ja kiiremini lõpetada - vähem laske, väiksem oht kõrvalseisjatele, kiirem ründe peatamine. Igati positiivne.
Open-tip tuleneb kuuli tootmise eripäradest, kus see ava on osa tehnoloogilisest protsessist (kuuli väljalöömine vormist toimub peene varda abil, mis sellest avast sisse suratakse). Samal ajal parendab see ka kuuli ballistikat, aga mitte ainult augu enda pärast, vaid just sellepärast, et kuuli mass on väiksema veaga ning kuuli profiil on täpsem (kotsentrilisem). Lühidalt, Scenar tüüpi kuulid. Niiet see auk iseenesest ei olegi eesmärk, see on hoopis tagajärg. On piisavalt palju hea ballistiliste näitajatega kuule, kus seda auku polegi (Lockbase, A-MAX, CNC treitud solidid jne). Ka tavaline M80 või rootsi täismantel pole väga halb.
Rääkides enesekaitsest tavamõistes, siis FMJ on kõige halvem valik. Õõnsaotsalised on parimad. Mis on enesekaitse mõte, kui on vaja kasutada mistahes relva? Õigusvastase ründe võimalikult kiire lõpetamine. Seaduse selgituseks on mulle mitu korda öeldud, et sobilik vahend ründe peatamiseks on selline, mis selle ründe ka koheselt peatab, mitte et pätt lõpetab oma tegevuse alles siis, kui on ükskord verest tühjaks jooksnud või tuleb ta enne pooleldi sodiks peksta.
Lihtsalt märkuseks, tavaline poes müüdav 9 Para täismantelkuul kaotab oma energiast vaid ühe kolmandiku ühte inimkeha läbides. Miks lasta linnas/siseruumides (pigem võib konflikti sellistes kohtades leida) sellise moonaga, millega läbistab peale tabatud sihtmärgi veel selle taga olevaid (stressi seisus võib näiteks vanaema lapselapsega seal taga jalutamas näha, aga kuul võib ka kuskilt seinalt nendeni põrgatuda), selmet lasta sellise moonaga, mis võimalikult palju oma energiat just lastud tegelasse ära kulutab ning sellevõrra teistele ümbritsevatele inimestele ohutum on.
JHP või SP kasutamine enesekaitseks ei ole suurendatud vigastuste tekitamiseks (kes sellepärast seda moona kannab, on ise ohtlik), vaid selleks et võimalik rünne efektiivsemalt ja kiiremini lõpetada - vähem laske, väiksem oht kõrvalseisjatele, kiirem ründe peatamine. Igati positiivne.
Medusaga täiesti nõus, et FMJ on reaalsuses ohtlikum. Rikošetti läheb veel 40 kraadise nurga all (nii, et piisavalt energiat järgi jääb) ja NKVD seltsimehed olid ka katsetanud, mitu inimest saab TT-st ühe kuuliga hukata kui nad üksteise taha seisma panna.
Aga kuna seadus selline on ja seda lähiajal vast muutma ei hakata, siis lahenduseks on enesekaitserelvades vähendatud läbivuse ja rikošetiohuga kuulide (näiteks Lapua CEPP) kasutamine. Muidugi relvades, millele sellist moona toodetakse. Samuti pliikuulide, mida sõjarelvades ei tohi kasutada, kuna need deformeeruvad tabamisel, kuid tsiviilrelvades on igati legaalsed.
Aga kuna seadus selline on ja seda lähiajal vast muutma ei hakata, siis lahenduseks on enesekaitserelvades vähendatud läbivuse ja rikošetiohuga kuulide (näiteks Lapua CEPP) kasutamine. Muidugi relvades, millele sellist moona toodetakse. Samuti pliikuulide, mida sõjarelvades ei tohi kasutada, kuna need deformeeruvad tabamisel, kuid tsiviilrelvades on igati legaalsed.
Re: Ak-47 vs. Ak-74
Peale AKM-iga harjumist tundus AK74 väga raskena.
Laskmise ajal oli AK74 palju rahulikum ja pauk tundus hulga vaiksem.
Meie väeosas oli kasutuses eranditult tühja esiosaga moon.Köige efektsem rikoshett oli peale vineermärklaua tabamist-trasserkuulid moodustasid tahapoole midagi lehviku sarnast.
Inimkeha lammutasid need kuulid tabamuse korral lausa hämmastaval määral.Muidugi mitte nii,et varbast sisse ja pealaest välja.
Laskmise ajal oli AK74 palju rahulikum ja pauk tundus hulga vaiksem.
Meie väeosas oli kasutuses eranditult tühja esiosaga moon.Köige efektsem rikoshett oli peale vineermärklaua tabamist-trasserkuulid moodustasid tahapoole midagi lehviku sarnast.
Inimkeha lammutasid need kuulid tabamuse korral lausa hämmastaval määral.Muidugi mitte nii,et varbast sisse ja pealaest välja.
-
- Liige
- Postitusi: 1239
- Liitunud: 08 Sept, 2005 0:35
- Asukoht: Tallinn, Õismäe
- Kontakt:
Re: Ak-47 vs. Ak-74
Mis jurakas selle naise käes oleval automaadil gaasitoru juurest vertikaalasendis taeva poole küünitab?
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=60293436
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=60293436
Re: Ak-47 vs. Ak-74
Püssigranaatide laskmiseks kasutatud sihik. Tegemist siis Jugoslaavia M70 automaadiga ( http://en.wikipedia.org/wiki/Zastava_M70 ). Igal juhul, vertikaalasendis, nagu pildil, blokeeris selle kaadervärgi hing gaasitoru, nii et ainult vanajumal ise teab miks see provvake tolle vidina püsti lükanud on. Kuigi võib ka olla, et seda tegi instruktor iseenda ja kõigi teiste läheduses olijate turvalisuse huvides.
-
- Liige
- Postitusi: 1239
- Liitunud: 08 Sept, 2005 0:35
- Asukoht: Tallinn, Õismäe
- Kontakt:
Re: Ak-47 vs. Ak-74
Võimas.....krt, te teate kah ikka kõike!
Re: Ak-47 vs. Ak-74
Riiv on automaattule asendis ja gaaside toru suletud... Simuleeritakse granaadilaskmist?
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 13 külalist