Raudteed

[vax]

Sul on nüüd midagi sassis. Vaatad Tallinn-Väikse jaama kanti ja räägid Sausti harust. Ka Battali kaardil läheb Sausti haru Liiva jaamast, mis on tükk maad lõuna pool. Ja see, mida Sa jaamaks pead, on raudtee minemas läbi süvendi.
Verstakaardilt pole üldse mõtet kindlusraudteid otsida, kuna neid hakati umbes 1912 alles ehitama.

Kas on 100% kindel, et Sausti haru algas Liivalt? Kas äkki on võimalik, et Battal.pri.ee kaart on nendele omaselt veidi ebatäpne?
Tundub kuidagi palju kokkulangevusi ning kui täpsemalt vaadata, siis mulle igatahes tundub, et kirjeldatud kohas on kõrvuti maantee ning raudtee. Battali kaardil läheb see haru täpselt samas suunas ning peaaegu samas kohas, ehk siis paralleelselt selle teega. Juhus?

[Castellum]

Võid vaadata ka Helme 1996:66 ja 69 või Loog 1997:97, pilt on umbes sama. Erinevusi on selles, kuidas raudtee Liivalt hargneb. Siin ei tea, kellel on õigus. Helme annab ka jaamadevahelise tee kauguse - Liiva - Razdelnaja 5,76 km (Helme 1996:67).

[Castellum]

Ja mis puutub rdt ja mnt kokkulangevusse, siis läbi aegade on väliraudteid maantee kõrvale või lausa teele ehitatud. Saksa HF-l on üks süsteem, mida panid maha kaks meest - moodulitest, mille moodustasid kaks rööbast ja kaks liiprit. Mehed pidid selle HF maha panema sinna, kus oli kõva alus - tihti siis maanteele.
Liiprid olid metallist. Müramaa muuseumis on vist ka näidiseid, lähimad maasolevad metall-liiprid teadaolevalt Riias, töötava raudtee omad Ventspilsis. Kas Saaremaal (ka Jaagarahus) või Ida-virumaal on alles, ei tea praegu.

[Kapral Karu]

Juhtusin eile kõndima paralleelselt Vabaduse puiesteega Ülemiste järve ääres olevat aeda pidi ning järsku koitis, et see jalgrada on nöörsirge ning konstantse kõrgusega. Samuti on see tehtud kruusast - kas äkki ei ole see raudteetamm. Kahtlus sai kinnitust, kui jalgrada laskus Järve viadukti kandis alla ja tamm suundus edasi paremale, piirdeaia taha.
Et asi hakkas huvi pakkuma ja aed ei olnud kuigi pidev, siis suundusin aia sisse mööda tammi edasi. Tamm jätkus u. 100m. ning siis tuli kummaline konstruktsioon - süvend, mille küljele tundus raudteetamm käänduvat. Süvendi põhjas betoonist kaevud, mis olid suletud betoonplokkidega.

Nagu ma aru saan, pole see mitte paralleelselt Vabaduse puiesteega, vaid Järvevana teega. See tee võib olla rajatud siis, kui ehitati aeda Ülemiste järve sanitaarkaitsetsoonile. Piki seda ju vist ka patrulliti, vähemalt minul õnnestus poisikesena seal tsoonis ühele onklile vahele jääda. "Üks pissib, teine teeb hunniku", mis Tallinna joogiveest niimoodi saab -- nii põhjendas ta mulle siis, miks ma seal jalutada ei tohi. Minu mäletamist mööda läks väike tee piki kogu seda aeda, vähemalt kuni peaaegu Kurna ojani (teisel pool oja oli soine luht, seal vist katkes tee ära). Üle oja tuli u 0,5-m toru, mis viis liigse vee Männiku karjäärist Mõigu kanalisse.
Betoonkaevude kohal võib olla näiteks mõni vana trass, mis on betoonblokkidega suletud.

[Impiger]

Kapral Karul on õigus: see tee rajati tõesti seoses Ülemiste järve sanitaarkaitsetsooni väljaehitamise käigus. Selle tsooni rajamist alustati juba nõukogude ajal, Eesti vabariigi taastulles jäid tööd soiku, kuid siis lõpetati nii umbes 90-ndate sees. Kõnealune tee kulgeb Järvevana teelt kuni kõrgepingeliinideni väljaspool tõkketara, sealt edasi jätkub liiva peale sissesõidetud teena. Järve kallas seespool tara on seal kohal kõrge ja liivane. Kõrgepingeliinide kohal teeb järve kallas pöörde ida suunas ja umbes samast kohast läheb edasi korralik killustikuga sillutatud sõidutee juba seespool tõkketara, päris järve kaldal. See tee läheb Järvekülani välja ja kulgeb korralikul tammil. Teetamm on ühtlasi tõke, et takistada sadevete jms. voolamist järve. Viljandi maantee poolne Ülemiste järve kallas on üsna soine, teetamm läbib neid soiseid alasid. Selle teega, mille "avastas " Vax, seespool tara paiknev tee ühendatud ei ole.
Jalutuskäik mööda järve kallast kulgevat teed on imekena, eriti kevadel. Siis on seal näha suurel hulgal mitmesuguseid linde. Kahjuks on seal viibimine rangelt keelatud - ikkagi sanitaarkaitse vöönd. Seepärast - ettevaatust, võib saada trahvi, kui sinna jalutama minna.
Mis puutub betoonkolakatesse, siis need katavad kaeve, milles on ligipääs suurtele veetorudele (läbimõõt umbes 1 m). Nende torude kaudu varustatakse ilmsesti Mustamäed. Kunagi olid nende kaevude peal malmkaaned, aga vististi varastati need ära.
Seespool tõkketara suunaga filterveevärgi poole võib ehk leida ka esimese vabarariigi aegseid teid (kindlasti ei tea, pole ise käinud). Nimelt asus seal kaitseväe lasketiir.

[Impiger]

Neile, keda huvitab omaaegne kindlusraudtee, soovitan vaadata muuhulgas linki
http://www.orienteerumine.ee/ajakiri/2006_1.pdf (lk 23).
See fail on pdf-formaadis.

[Castellum]

Lk 23 pole ühtegi kaarti ja edasi on ka ainult Pääsküla ja Männiku positsiooni kaardid.

[Vandersell]

Juttu oli ka sellest, et raudtee läks Tallinn- Väikese jaamast edasi ja üle Tapa poole viiva raudtee , sealt edasi kuni Tallinn- Sadamani välja.
Jah, seda teedpidi sõitis näiteks saksa ajal isegi ajutine reisirong. Näiteks Väänast Tallinn- Sadamani. Hiljem, kui üle Tapa poole viiva raudteed ületavat silda polnud, jätkus rongiliiklus veel mõlemal pool endist raudteesilda. Seitsmekümnendail oli veel raudtee, näiteks Vesivärava tänabal alles.

[Castellum]

See raudtee polnud sõjaväe oma. Tsiviilliiklus alustas pidevalt omi reise Tallinn-Sadama jaamast, nii Viljandi kui ka hiljem Vääna, Pärnu ja Ruhja suunas. Sisuliselt pandi liiniliiklus Tallinn-Sadama ja Nõmme-Väikse vahel kinni veebruar-märts 1971 (Nõmme-Väike - Vääna vahel lõpetati 1. juuni 1959). Viadukti Tallinn-Väikse poolne kaldasammas on senini alles.

[Vandersell]

1971. aastal võidi likvideerida Tallinn-Sadama ja Nõmme- Väikse (sisuliselt Hiiu) kaubarongiliiklus, mitte reisirongi liiklus.
Aga millal see sild, mis ületas laiarööpmelist ja Tapa suunas suunduvat raudteed, seda ma ei tea.
Üldiselt sõitsid peale sõda liikuvad kitserööpmelised reisirongid Tallinn- Väikeseni, mitte Tallinn- Sadamani. Hiljem aga asendati kitsaröömeline raudtee laiarööpmelisega ja Tallinn- Väike jäi eelviimaseks jaamaks, lõppj
aamaks sai Balti jaam.
1959. võidi lõpetada Vääna ja Nõmme-väikese vaheline reisirongiliiklus küll (mõnedel andmete 1958), kuid
see ulatus Hiiult kaugemale, keslinna suunas, Tallinn-Väikese
jaamani.
1959 korjati Vääna ja Hiiu vahelt raudtee ülesse. Ent kaubarongid liikusid veel kuuekümnendatel Hiiu ja Tallinn- Väikese
vahet.

[Castellum]

Teed ja liinid on kaks ise asja. Kui Vääna liin pandi 1959 kinni (Helme ütleb küll, et 1958, aga võrdluses Loogaga usun ma Looga, sest tal on vigu vähem ja ta on aegades täpsem), siis kuni Nõmme-Väikseni võeti ka tee üles.

N-Väiksest Liivani võeti tee üles 1975. aastal (eks mingeid kauba-, hooldus- vms ronge käis selle ajani), millal liine suleti ja kuhu maani need millalgi läksid, praegu ei tea.

Tallinn-Sadamast käis pärast sõda reisiliiklus, aga millal lõpetati ja liine muudeti, ei tea. Vaksalihoone lammutati 1970. aastate lõpul seoses Narva mnt rekkimisega olümpiamängude purjevõistluse jaoks ja osaliselt selle kohale ehitati Merelaevanduse mitmekorruseline maja. Muid jaamahooneid on mõni veel tänaseni alles.

[Castellum]

Kes on praeguse Järvevana tee ümberehitamise käigus pandnud tähele, et kunagine Ülemiste - Järve ühendustee on üles võetud...üldist praktikat arvestades seda raudteed enam tagasi ei panda.

Tegu on EW ühe strateegilise projektiga - suurte raudteesõlmede ümbersõiduteede ehitamine, et eri suundadest tulevad koosseisud saaksid vajadusel sõita teise suunda ilma peajaama läbimata. Kavandati vist Tallinna, Tapa, Tartu, Valga ja Petseri sõlme. Tallinna oma sai just 1940. aasta pöörde kanti valmis. Teistes valmisid ka, aga millal, ei tea täpselt.

1956. a ehitati ümbersõiduteelt laiarööpmeline harutee Valdeku silikaaditehastesse, millest 1960/70-te ümbernaelutamise aegu sai uue laiarööpmelise Lelle raudtee osa. 1995. a paiku, kui tehti A. H. Tammsaare tee pikendust, võeti juba maha Keila ja Lelle raudtee vaheline jupp. Nüüd on ehk kogu ümbersõidutee kord. Või teab keegi plaane täpsemalt?

[Faust]

Sellest raudteelõigust natuke juttu ka raudteelaste foorumis. Siin lehel keskosas umbes:

http://foorum.msts.pri.ee/viewtopic.php ... rve#p15000

[Impiger]

Maa-ameti ühel ajaloolisel kaardil on see ümbersõiduraudtee olemas. Kaart tundub olevat pärastsõjaaegne (nii umbes 1950. paiku). Ka Praegune Järvevana tee (tol ajal vist Kaare tee) on kenasti olemas. Sellelt raudteelt pöörab ära üks haru Ülemiste järve poole, kulgedes üle tänava. Ilmsesti oli seal mingi oluline objekt, mida kaardil pole (veepuhastusjaam jääb mõnevõrra Tartu maantee poole).


Kas keegi teab, mis objekt seal asus?

[alax]

Ei pidanud mingit objekti olema. Lihtsalt sobiv koht, kus ešelone peale-mahalaadida. Peale sõda olid sõjavangid, küüditamised, vägede liikumised...