Spike ATGM

[kaur3]

Taolised uudised muudavad igatahes mind ettevaatlikuks pikaajaliste hangete osas. Mis juhtub siis, kui see raha ära kukub? Paistab, et see on minu mure

Mis meil muret, meie raha tuleb niikuinii Euroopast

Tanel Rossi arvates võime arutada asja nii või naa, palju meil valikuid pole. Kui Kreeka-sugune arenev tööstusriik pankrotistub, võib see kaasa tuua ennustamatu sündmuste ahela. Panganduskriisi Saksamaal ja Prantsusmaal. Sarnase spiraali, mille käivitas Lehman Brothersi pankrot USAs 2008. aastal.

Ja mis me siin üldse nutame, kui lõviosa Eesti riiklikest investeeringutest tuleb niikuinii euroliidu toetustena – kõik need uued lasteaiad, koolikatused, teed ja tänavad.

“Äsja oli uudistes, et euroraha toel valmisid Nõval kaks viikingilaeva. No öelge, miks peaks üks saksa maksumaksja rahastama viikingilaevade ehitamist Kirde-Eestis?” küsib Ross.

http://www.ekspress.ee/news/paevauudise ... d=47469979

[Kilo Tango]

PS. Kilo Tango, viskasin eelmisel leheküljel Sulle paar küsimust õhku.

Sry, ei märganud. Sirvisin kiirelt ja ei märganud ka praegu. Ole hea, küsi uuesti. Luban vastata.

[kaur3]

Kilo Tango, ma ei taha enam enda poolt midagi öelda, sest Sinu viimane kiri kiirest logistilis-finantslahendusest kõlab kihvtilt ning kui töötab, siis super. Samuti on majanduskriis loodetavasti V, mitte W ning jumala pärast mitte WL - kujuline. Meil tekib siis võimalus osta tanke ja muud nii, et süda lustib. Ma siiralt loodan, et majandus kasvab, me muutume Skandinaavia Hiinast Singapuriks ning ujume sotsiaalsete kulutuste ja rahvastiku vananemise osas ülejäänud Euroopa suhtes vastutrendi.

Ja ikkagi tahaks küsida Sinu mõttekäigu kohta, milles on minu meelest loogikaviga sees, sest meie tänane taktika ja operatiivkunsti suunised Laaneotsa käe all just selles suunas triivivadki.

kuid massivse kolonni peatamiseks peab mehi olema palju ja nende tegevust peab koordineerima. See tähendab raadiosidet ja see omakorda avastamist.

[kangelaspioneer]

Kordame siis veelkord üle:

Soomusüksuste loomine võtab aega ning on patutegu, et seda ammu tehtud ei ole. Asjaga tuleb alustada ASAP. TT väljaõpe võtab oluliselt vähem aega ja resurssi, seejuures ei ole ju määrav, milline süsteem täpselt kasutusel on. Väljaõppinud tankitõrjuja jaoks pole olulist erinevust, kas pauku teeb AT-4, C-90, B-300 vms. Või CG M1, M2 või M3. Või millise põlvkonna Milani ta välja laseb. Erinevus on detailides, mis on selgeks õpitavad tundide jooksul. Juhtub Spike või Javelin kätte, siis selle selgeks tegemiseks piisab arvatavasti päevast- paarist.

Kui ühel hetkel kriis eskaleeruma peaks, siis on vähe usutav, et kuskil Lääne-Euroopas NRF kohe laevadele/lennukitele asub ning siiapoole kihutab. Selle üle on siin pikalt arutatud. Küll aga võidakse esimese hädakisa peale mõned konteinerid teatava nänniga siia kohale lennutada. Kui tarvis ei läinud- saadame tagasi või maksame turuhinda. Kui läks tarvis ja läks asja ette, maksame ka, aga siis juba vaatab kuidas, kui läks tarvis, aga ei läinud asja ette, pole küsida enam kelleltki. See on win/win kõigi jaoks- ühed said abi, teistel südametunnistus ei piina ja keegi ei saa näpuga näidata. Pealegi- pretsedendid on olemas. Lugu kehtib muidugi juhul, kui kogu senine maailmakord ei ole sel hetkel kokku varisemas, nagu 1940. Kui lihtsalt NRF juba kuskil hõivatud on või poliitiline situatsioon teda liigutada ei luba, siis peaks see stsenaarium kehtima ikkagi.

Nüüd nende konteinerite sisust- kas meil oleks kasu soomukitest või tankidest? Ainult juhul, kui me neid kasutada oskame. Praegu ei oska. Üksusi luua on siis juba hilja.
Kas meil oleks kasu misiganes tüüpi TT rakettidest/laskemoonast? Küll. Väljaõppinud TT mehi jagub, nii raketile kui muidu torule. Kui vahendeid tuleb rohkem, saab mehi täiendreservist juurde koolitada, ära kulub ikka.

[kaur3]

kangelaspioneer, kui kõik toimib nagu kirjeldasid ning paari konteneriga suudetakse genereerida piisav heidutus, siis igavesti kihvt. Sõda on ära hoitud ja eesmärk täidetud. Kas me saame ka brigaadi ning diviisi taseme kaudtulerelvi ning ÕT ka samal kombel või lossib jänkide alus oma brigaadi träni maha ja kogu moos? Juhul kui ei saa, siis on haavatavused jälle sees. Vt Kilo Tangole esitatud viimast küsimust.

PS ma olen aru saanud, et Tapa kandis elatakse loosungi all "Parem varblane peos". Kasuta "Otsi" funktsiooni

[Kapten Trumm]

Gruusias lonkas side, logistika ja juhtimine, kuid tankistid olid vahvad.
Iraagis oli lihtsalt vastane liiga kõva.

Lihtsalt meenutan, et mingi 2000 tanki omanud Iraagi armee suutis kuu ajaga 2003. aastal tekitada liitlastele pooleteise kuuga 172 ühikut inimkaotusi ja mõned sõjamasinad kah põlema panna. Kui lugeda osalenute kommentaare, siis kontakte Iraagi soomusbrigaadidega eriti ei mäletatagi. Miks? Neist sõideti käigult üle. Ainuke, mille pärast tuli pealetung peatada, oli paramilitaarsete fedajeenide tegevus tagalas, mida siis puhastada tuli. Aga hiljem hakkasid kaotused kiirelt kasvama ja praegu on nad tuhandetes, mida üks normaalne ühiskond naljalt ei tolereeri. Jääb vaid oletada, millised oleks need kaotused siis, kui Saddam oleks oma tankidiviisidele kulud finantsi suunanud fedajeenidele lõhkeaine, käsirelvade, sidevahendite, TT relvade, miinide ja peidikute soetamiseks.

Lihtsalt 2 näidet moodsast sõjast, kus kärbeskaallane läks ringi üliraskekaallasega ja suutis viimasele tekitada vaid episoodilisi kaotusi. Umbes samamoodi käigult sõitis Iraagi armee (keda kohe hakatakse tampima vene vanaraua ja kapitulantide koosluseks) kahe päevaga üle Kuveidi armeest, kes oli Iraagi jaoks kärbeskaallane. Nagu sõitis Gruusia armee käigult üle osseetidest ja "rahuvalvajatest" Tsinvalis (samasugune kärbeskaallane) - kaotas paar tanki, aga sõitis üle.

Küsimus on selles, kas nendest näidetest saab järeldada, et suurusjärk tugevamaga sõdides ei maksa suurema moodi üritada sõdida? Mis arvate?

[vk1]

trumm, sa oled ju lugenud Cobra raamatut? seal ju oli sees lõik, kuidas maailma parimate sensoritega varustatud, tehnoloogiliselt venelastest pool valgusaastat ees olev usa armee ehmatas end kangeks, kui üks üksus mingi silla juures põrkus kokku nagu maa alt tulnud iraagi soomusüksusega. ja milliseid abivahendeid ja kui kiiresti tegutseda oli vaja, et üksusest lihtsalt üle ei sõidetaks.

[vk1]

muuseas, SPike ja Javelini potensiaalsest vasturohust siin ka paljutsiteeritud blogist -

A system that changes the infrared signature of a (almost) whole vehicle that fast (assuming the video is not accelerated) would break the lock-on of infrared-guided fire and forget missiles such as the still relatively new and modern Javelin and (Euro)Spike.
Even the fibre-optic command control mode of (Euro)Spike would largely be countered.
In other words; you wouldn't need to deploy a multispectral smoke screen between yourself and the approaching missile to break its lock-on anymore.

What's more: Infrared guidance lock-ons could be prevented by near-continuous changing of the surface's signature like Rorschach's balaklava. This might affect even automatic tracking systems such as in (IIRC) the MBT Leclerq's gunner sight.

http://defense-and-freedom.blogspot.com/

[Kilo Tango]

muuseas, SPike ja Javelini potensiaalsest vasturohust siin ka paljutsiteeritud blogist -

A system that changes the infrared signature of a (almost) whole vehicle that fast (assuming the video is not accelerated) would break the lock-on of infrared-guided fire and forget missiles such as the still relatively new and modern Javelin and (Euro)Spike.
Even the fibre-optic command control mode of (Euro)Spike would largely be countered.
In other words; you wouldn't need to deploy a multispectral smoke screen between yourself and the approaching missile to break its lock-on anymore.

What's more: Infrared guidance lock-ons could be prevented by near-continuous changing of the surface's signature like Rorschach's balaklava. This might affect even automatic tracking systems such as in (IIRC) the MBT Leclerq's gunner sight.

http://defense-and-freedom.blogspot.com/

Selliseid meetodeid on veel. Näiteks lennundusest tuntud peibutiste pildumine. Samuti kombinatsioon millimeeterlaine radarist ja laserist, mida kasutatakse IR kaamera pimestamiseks või sensori läbi kärsatamiseks.

[Kilo Tango]

Kilo Tango, ma ei taha enam enda poolt midagi öelda, sest Sinu viimane kiri kiirest logistilis-finantslahendusest kõlab kihvtilt ning kui töötab, siis super. Samuti on majanduskriis loodetavasti V, mitte W ning jumala pärast mitte WL - kujuline. Meil tekib siis võimalus osta tanke ja muud nii, et süda lustib. Ma siiralt loodan, et majandus kasvab, me muutume Skandinaavia Hiinast Singapuriks ning ujume sotsiaalsete kulutuste ja rahvastiku vananemise osas ülejäänud Euroopa suhtes vastutrendi.

Ja ikkagi tahaks küsida Sinu mõttekäigu kohta, milles on minu meelest loogikaviga sees, sest meie tänane taktika ja operatiivkunsti suunised Laaneotsa käe all just selles suunas triivivadki.

kuid massivse kolonni peatamiseks peab mehi olema palju ja nende tegevust peab koordineerima. See tähendab raadiosidet ja see omakorda avastamist.

Tahaks küsida küll aga ei küsi. Mina siit küsimust ei leidnud. Vabandan väga oma taipamatuse pärast.

[kaur3]

Kilo Tango ütles:

kuid massivse kolonni peatamiseks peab mehi olema palju ja nende tegevust peab koordineerima. See tähendab raadiosidet ja see omakorda avastamist.

Meil tahetakse ehitada konventsionaalset armeed, mille järgi on üks brigaad mahutatud nii 15 ruutkilomeetrise mullli sisse. Kas seal sees on jalavägi jalgratastega, veoautodega, jalaväe lahingumasinatega või tankidega, ei ole vahet, sest pindala jääb pindalaks. Repliigi korras peab ütlema, et Eesti pindala on 45 000. Jalgrattad maksavad vähe, tankid palju, kuid 15 km jääb 15 kilomeetriks. Sina ütlesid, et massiivse kolonni peatamiseks peab olema mehi palju ja nende tegevust peab koordineerima, see tähendab raadiosidet ning omakorda avastamist. Nüüd tekib küsimus, et kuidas vastane reageerib avastatud objekti suhtes. Tõenäoliselt hakkab usinalt sinna suunas hagu andma. Tulistab taevast (meil vastas Mistralid), tulistab maa pealt (brigaadi tasemel on 122mm/155 mm vs Vene poole erinevad kaliibrid, ... ja diviisi taseme kogupaukrelvad vs mis meil seal ongi???). Kui Vene pool võtab asja tõsiselt ette, siis tuleb ta mitmest suunast (vt Gruusia õppetundi, kus võeti ümbert ja lõpuks päästis Tbilisisse kokku tõmbamine. Me räägime siin enamasti Tshinvali ümbruses toimunud sebimisest, kuid Gruusia on suur ja lai. Nagu ka Eesti) ja mitmete ešelonidega, kus esimene ešelon seotakse loodetavasti meie poolt ära, kuid mida teha teise laine tüüpidega? Suure tõenäosusega juhtub nii, nagu kirjeldas Nõukogude vägede tegevusviisi (venelased ei ole palju muutunud) Lääne-Saksamaal Luttwak. Löö Luttwak otsingusse ja Sa leiad, et me oleme sellest enne rääkinud. Mitu sellist mulli me suudame tekitada? Luttwak kirjeldab olukorda, kus mulli sõidetakse sisse. Kui juhtub nii, et vastase kolonnid suudavad mulli ümbert võtta, näiteks sooritavad dessandi, siis on see mull kotis, koos oma haavatute, järjest kahaneva moonavaru, akudega jne. Ei ole kah hea.

Nüüd küsin siis uuesti. Sa ütled, et massiivse kolonni peatamiseks on palju mehi vaja, see tähendab avastamist. Miks Sa siis pooldad sellist avastatavat sõjapidamise viisi, mille heaks töölesaamiseks kulub suure tõenäosusega väga palju raha? Rahaga ei ole aga head lood, sest juba tänasel päeval läheb röögatult juba võetud kohustuste täitmiseks. Majanduse tulevik ei paista helge. Või paistab? Täna on meie eelarvest ligi 20% see sama EL raha. Kas see pealevool jätkub? EL'is ja NATO's ruulivad sotsiaalsed kulutused, meie tänane 2% on küll hea saavutus, kuid on suur vahe, mida sellega edaspidi tehakse. 2% eest palgasõjaväge ehitada on üks asi, sama prossa eest ajateenistusel põhinevat EKJ ehitada on teine. Ma arvan, et see küsimus ei ole ka lõplikult otsustatud.

[Kilo Tango]

Kilo Tango ütles:

kuid massivse kolonni peatamiseks peab mehi olema palju ja nende tegevust peab koordineerima. See tähendab raadiosidet ja see omakorda avastamist.

Meil tahetakse ehitada konventsionaalset armeed, mille järgi on üks brigaad mahutatud nii 15 ruutkilomeetrise mullli sisse. Kas seal sees on jalavägi jalgratastega, veoautodega, jalaväe lahingumasinatega või tankidega, ei ole vahet, sest pindala jääb pindalaks. Repliigi korras peab ütlema, et Eesti pindala on 45 000. Jalgrattad maksavad vähe, tankid palju, kuid 15 km jääb 15 kilomeetriks. Sina ütlesid, et massiivse kolonni peatamiseks peab olema mehi palju ja nende tegevust peab koordineerima, see tähendab raadiosidet ning omakorda avastamist. Nüüd tekib küsimus, et kuidas vastane reageerib avastatud objekti suhtes. Tõenäoliselt hakkab usinalt sinna suunas hagu andma. Tulistab taevast (meil vastas Mistralid), tulistab maa pealt (brigaadi tasemel on 122mm/155 mm vs Vene poole erinevad kaliibrid, ... ja diviisi taseme kogupaukrelvad vs mis meil seal ongi???). Kui Vene pool võtab asja tõsiselt ette, siis tuleb ta mitmest suunast (vt Gruusia õppetundi, kus võeti ümbert ja lõpuks päästis Tbilisisse kokku tõmbamine. Me räägime siin enamasti Tshinvali ümbruses toimunud sebimisest, kuid Gruusia on suur ja lai. Nagu ka Eesti) ja mitmete ešelonidega, kus esimene ešelon seotakse loodetavasti meie poolt ära, kuid mida teha teise laine tüüpidega? Suure tõenäosusega juhtub nii, nagu kirjeldas Nõukogude vägede tegevusviisi (venelased ei ole palju muutunud) Lääne-Saksamaal Luttwak. Löö Luttwak otsingusse ja Sa leiad, et me oleme sellest enne rääkinud. Mitu sellist mulli me suudame tekitada? Luttwak kirjeldab olukorda, kus mulli sõidetakse sisse. Kui juhtub nii, et vastase kolonnid suudavad mulli ümbert võtta, näiteks sooritavad dessandi, siis on see mull kotis, koos oma haavatute, järjest kahaneva moonavaru, akudega jne. Ei ole kah hea.

Nüüd küsin siis uuesti. Sa ütled, et massiivse kolonni peatamiseks on palju mehi vaja, see tähendab avastamist. Miks Sa siis pooldad sellist avastatavat sõjapidamise viisi, mille heaks töölesaamiseks kulub suure tõenäosusega väga palju raha? Rahaga ei ole aga head lood, sest juba tänasel päeval läheb röögatult juba võetud kohustuste täitmiseks. Majanduse tulevik ei paista helge. Või paistab? Täna on meie eelarvest ligi 20% see sama EL raha. Kas see pealevool jätkub? EL'is ja NATO's ruulivad sotsiaalsed kulutused, meie tänane 2% on küll hea saavutus, kuid on suur vahe, mida sellega edaspidi tehakse. 2% eest palgasõjaväge ehitada on üks asi, sama prossa eest ajateenistusel põhinevat EKJ ehitada on teine. Ma arvan, et see küsimus ei ole ka lõplikult otsustatud.

Ma ei pidanud silmas seda, et kogu brigaad suunatakse ühe kolonni vastu, kuid sa ei saa eitada, et soomuskolonni peatamiseks vajaliku võimsusega varitsuse korraldamiseks ei piisa kahest tosinast mehest. Saati selle tagasi suunamiseks. Eesti taktikaline sügavus on nii väike, et tankiüksusel ei pea kogu aeg logistuikud sabas sörkima. See paarsada kilti Narvast Tallinnani on üsna ühe hooga võetav.

Toon ühe näite: Venelastel on pärat II MS üsna tugev välksõja kool ja ehkki seal levivad ka muud lähenemised (süvakonflikt vabatõlkes) võib üsna kindel olla, et mõni tankiüksuse komandör hakkab "Rommelit tegema" ja kihutab oma tankidega kolonnil eest ära. Selle peale hakkab Eesti rinnet ümber ehitama ja ongi kaotus käes. Selle asemel võiks jalaväe rahulikult jätta kogu ülejäänud rünnakuüksustega mässama ning suunata vene Rommeli vastu tankid.

Sinu lahendus asjale on milline? Mille poolest juhitavate rakettide kasutamine on mittekonventsionaalne? Suure kolonni peatuma sundimiseks vajalike miinide kiireks paigaldamiseks on samuti vaja mehi ja raadiosidet. Meenutaks Yom Kippuri sõda, kus esimest korda (tulistan puusalt praegu) laialdaselt TT rakette kasutati ning mis sellest tegelikult muutus.

Eestiga on see häda, et riik on üsna hõredalt asustatud, mistõttu on raha vähe ja mehi territooriumi kohta samuti vähe. See 15 km läbimõõduga brigaad ei ole mingi staatiline üksus, millest ei saa osi eraldada eri operatsioonide jaoks. Eesti kaitsimise võti on taktikaline paindlikkus, dünaamilisus ning taktikalise üllatamise võime, mitte üks või teine (kuitahes tõhus) relvasüsteem. Ma olen nõus, et TT relvastust peab rohkem olema ja ma olen üsna palju rõhunud sellele, et on suur vajadus kaudtule TT relvastuse järele. Aga näha selles kõikide probleemide lahendust on imho naiivne liialdus.

[Kapten Trumm]

kuid sa ei saa eitada, et soomuskolonni peatamiseks vajaliku võimsusega varitsuse korraldamiseks ei piisa kahest tosinast mehest

Selles konks ongi, et teatud relvadega minuarust piisab. Tavaliselt rändab ühekorraga motolaskurpataljon tugevdatuna tankirooduga (vist 12 tanki seal oli). Selleks, et paralüseerida sellise manööverüksuse edasitung, on vaja
1. hävitada ees sõitvad tankid (sulevad tee, põlevat ja laskemoona detonatsioonist paukuvat 40 tonnist jurakat ikka hoobilt ei teisalda), kaob peamine tulejõud.
2. hävitada viimased masinad, et raskendada taganemist
2. hävitada juhtimismasinad, et vältida suurtükitule vms tellimist ja tekitada kaos.

Motolaskurpataljoni relvastuses on suurim relv mõne km laskekaugusega 120 mm miinipilduja ja õhutõrjeks on kantavate ÕT rakettidega ÕT rühm (millega lendavaid rakette ei tõrju).
Kui kahel tosinal mehel on kasutada varjatud positsioonil asuvad Spike-ER laskeseadmed (mis metsas lasevad "silmapiiri taha") ja mingi luure lahendus (nt UAV), aga miks mitte teeäärsed kaamerad)? Mulle tundub, et oskusliku tegutsemise korral taotakse see pataljon korralikult ära ja vastane ei saagi õieti aru, mismoodi seda tehti. Pataljonis olevad ÕT ja kaudtule vahendid eeldavad kõik märgi asumist nägemisulatuses. Pärast teevad Kusti mehed järelnoppimise. Selliselt relvastatud kaks tosinat meest 5-6 laskeseadme ja 30 raketiga teevad ära sellise rappimise, et Gruusia soomusbrigaadid häbenevad oma suurtükitorud kõveraks kui seda kuuldakse.

Nagu Lahesõjas:
http://www.youtube.com/watch?v=XdDOHgcLGRI

Mulle tundub, et selle kaamera resolutsioon on piisavalt hea, et õigel kaugusel eristada kohe prioriteetsed märgid nagu selgelt ära tuntavad juhtimissoomukid, komandöritankid, suurtükiväe tulejuhtimismasinad, ÕT masinad jne.

[kaur3]

KT, aga miks üldse peab teerulli ette jooksma, et seda peatada? Võib-olla astuks eest ära, roniks kabiini, paneks juhile millegagi vastu pead ning võtaks võtme eest ära? Sarnast rolli saaks mängida ka immediately-available precision artillery fire relvad vastase võtmeükuste vastu. Teine mõte on see, et vastaspoole kui vastaspoole mõtteks on riik okupeerida, siis peab kohale tooma väga palju mehi. Rohkem kui diviisi. Kui mõttekas on selle marsil oleva diviisi ette mina, kui samal ajal on teada, et maa okupeerimiseks, peab see diviis hakkama tegema väljasõite kontrollimatutele aladele, mis tähendab omakorda väiksemate üksuste kasutamist. Näiteks pataljoni taktikaliste gruppide paigutamist erinevatesse kohtadesse. Kui me nüüd esimese hooga tekitaks endale tõelise immediately-available precision artillery fire võimekuse, siis oleks üsna turvaline neid üksuseid kottida. Kui tankivõimekuse seemne loomise raha eest saaks ligi 12 000 NLAW'i ja need oleks üle terve Eesti laiali, siis mis saatus tabaks okupeerivaid pataljoni taktikalisi gruppe? Aga kuna kangelaspioneer võttis minult oma viimase kirjaga pinged maha ning viitas konteineritele, siis võib-öelda, et kui plaan töötab, siis on kõik ok.

võib üsna kindel olla, et mõni tankiüksuse komandör hakkab "Rommelit tegema" ja kihutab oma tankidega kolonnil eest ära. Selle peale hakkab Eesti rinnet ümber ehitama ja ongi kaotus käes. Selle asemel võiks jalaväe rahulikult jätta kogu ülejäänud rünnakuüksustega mässama ning suunata vene Rommeli vastu tankid.

Ma ei usu "Rommeli tegijatesse". Otsi üles "Tankid EKV'le" teema alt meie tollane vaidlus alateemal "üks tankipataljon Eestis igal poole."

Yom Kippuri jt sõjad ei lõppenud naaberriikide laiaulatusliku okupeerimisega, mis oleks sundinud okupeerijat venitama oma armeed laiali. Türklased proovisid seal kandis kunagi midagi teha ja siis tuli Araabia Lawrence ning raius ennast ajalukku.

[Kapten Trumm]

tankivõimekuse seemne loomise raha eest saaks ligi 12 000 NLAW'i

Noh, ülejääva raha eest saab ju 500 tuunitud Milanit, mis on kindlasti head.
Tegelikkuses arvude 500 ja 12 000 vahe ongi see kvantiteet, mis loob kvaliteedi.

See kvaliteet avaldub siis, kui H+5 päeva on raskem tehnika juba maha jäetud/hävitatud ja mehed istuvad võsas.
Kui paljud neist (enamus mobiliseeritud reservistid) on valmis tegema "28 surematu panfilovlase" tegu ja minega Kusti või M-69ga pataljoni kolonni torkima? Mul on endal kusti gunneri "paberid" täitsa olemas, kujutan üsna realistlikult ette, kui lihtne või keerukas on sellega hingeldades ja värisevate kätega tabada isegi 200 m kaugusel asuvat seisvat märklauda. Ära joosta on ka vilets, ilma vilistavate kuulidetagi, üks raske ja äärmiselt ebaergonoomiline jurakas.