Briti ajaloolane: 2018. aastal käib Euroopas sõda

Tagantjärele tarkus on täppisteadus. Või kui tädil oleks rattad...
Vasta
Kasutaja avatar
wudu
Liige
Postitusi: 852
Liitunud: 05 Nov, 2005 21:47
Asukoht: Rakvere, Kondivalu
Kontakt:

Briti ajaloolane: 2018. aastal käib Euroopas sõda

Postitus Postitas wudu »

http://www.postimees.ee/616508/briti-aj ... opas-soda/
«Saksa väed ründavad Kreekat. Putini tankide all purustatakse Läti ja Leedu. Prantsuse armee saab võitu Suurbritanniast. Kuigi sellist stsenaariumit peavad paljud ebatõenäoliseks, kuid nagu Saksamaa kantsler Angela Merkel sõnas, võib eurokriis Euroopa rahule ohtlikuks saada,»
Brittide õuduseks valitsetakse Euroopat Moskvast ja Pariisist.
Me oleme ju siin, et isamaad kaitsta. Aga prantslased on ju ka siin, et oma isamaad kaitsta. Kellel siis õigus on?
Erich Maria Remarque “Läänerindel muutuseta”
Kasutaja avatar
hillart
Liige
Postitusi: 3281
Liitunud: 07 Jaan, 2005 15:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Briti ajaloolane: 2018. aastal käib Euroopas sõda

Postitus Postitas hillart »

Krt! Minu rahvuslik eneseväärikus on ikka päris tugevasti solvatud.

Putini tankid vallutavad Läti ja Leedu. Vene väed võtavad Moldova. jne.
Aga EESTI ??? Mida krdit? Meie, kes me tänase päeva seisuga just-kui Baltikumi kõige võimekama relvajõuga riik oleme, ei leia isegi mitte äramärkimist? :twisted: :twisted: :twisted: :lol:
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!
Toddie
Liige
Postitusi: 345
Liitunud: 16 Aug, 2007 9:19
Kontakt:

Re: Briti ajaloolane: 2018. aastal käib Euroopas sõda

Postitus Postitas Toddie »

Originaalartiklis on Eesti ikka ilusti ära mainitud, muretsemiseks pole põhjust.

"In Moscow, the message was clear. Six months later, Russian ‘peacekeepers’ crossed the border into Estonia, and in March 2016, Putin’s army occupied Lithuania, Belarus and Moldova."
manjabes
Liige
Postitusi: 401
Liitunud: 17 Jaan, 2006 21:05
Kontakt:

Re: Briti ajaloolane: 2018. aastal käib Euroopas sõda

Postitus Postitas manjabes »

hillart kirjutas:Krt! Minu rahvuslik eneseväärikus on ikka päris tugevasti solvatud.

Putini tankid vallutavad Läti ja Leedu. Vene väed võtavad Moldova. jne.
Aga EESTI ??? Mida krdit? Meie, kes me tänase päeva seisuga just-kui Baltikumi kõige võimekama relvajõuga riik oleme, ei leia isegi mitte äramärkimist? :twisted: :twisted: :twisted: :lol:
Läti ja Leedu hakkavad vastu, meid aga "kaitseb NATO"!
allatah
Liige
Postitusi: 1063
Liitunud: 15 Veebr, 2006 17:04
Asukoht: Tallinn/Tartu/Võrumaa
Kontakt:

Re: Briti ajaloolane: 2018. aastal käib Euroopas sõda

Postitus Postitas allatah »

Kasutaja allatah loeb artikli lõpuni ja läheb peale seda oma konservikarpide ja kuivikleibade varu inventeerima. Ehk siis, kui kõik läheb nii nagu seal kirjas on, muutub asi põnevaks. Vene rahuvalvajad ületavad Eesti piiri ja ilmselt meil enam sel hetkel siis mingit sõjavägede juhtimist ei toimu. Nagu ma aru saan, siis õige pea algab meie hoovis vene sinikiivritele (ja nende juhile) avatud jahihooaeg, kus reegleid enam ei ole :twisted:
Ja ma kartsin, et elu läheb igavaks...

Mitte et ma ei suhtuks sellesse probleemi tõsiselt, aga antud artikkel jättis kohati natuke soovida. Huvitav, kas aastal 2050 tõdeb Saksamaa juht, et kapitalismi kokkukukkumine oli 21. saj. suurim katastroof?
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 19207
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Briti ajaloolane: 2018. aastal käib Euroopas sõda

Postitus Postitas ruger »

Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
vk1
Liige
Postitusi: 1607
Liitunud: 02 Juul, 2007 22:18
Asukoht: tallinn
Kontakt:

Re: Briti ajaloolane: 2018. aastal käib Euroopas sõda

Postitus Postitas vk1 »

meil on delfi, neil on daily fail.
meil on nelli teataja, neil on the sun

meil siin oli paarileheküljeline enamvähem argumenteeritud vestlus teemal analüütik on arvanud, siin on ....
a historian's imagination runs riot..
sellel kirjatsural võbises seda tükki kirjutades sulgurlihas erutunult nagu küüliku nina, kui tsiteerida üht mu tuttavat - milline võimalus KÕIK oma hirmud ühte patta panna! oeh
Dan
Liige
Postitusi: 319
Liitunud: 03 Aug, 2005 16:08
Asukoht: Eestimaa
Kontakt:

Re: Briti ajaloolane: 2018. aastal käib Euroopas sõda

Postitus Postitas Dan »

Ma nüüd seda prantslaste osa väga tõsiselt ei võtaks :scratch:

Pilt
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Briti ajaloolane: 2018. aastal käib Euroopas sõda

Postitus Postitas Kapten Trumm »

hillart kirjutas:Krt! Minu rahvuslik eneseväärikus on ikka päris tugevasti solvatud.
Putini tankid vallutavad Läti ja Leedu. Vene väed võtavad Moldova. jne.
Aga EESTI ??? Mida krdit? Meie, kes me tänase päeva seisuga just-kui Baltikumi kõige võimekama relvajõuga riik oleme, ei leia isegi mitte äramärkimist? :twisted: :twisted: :twisted: :lol:
Aga seepärast, et pealetung siin takerdus kohe alguses, sest 2012 alanud "puhastuste" raames loobus KV igasugustest iseseisva kaitsevõimega väheseotud pompöössustest ja kulutas hulga raha "just for business".

Ma fantaseerin:

Peale suuri sisemisi heitlusi investeeringuraha teemal jäi peale "jalaväe koolkond" ning soomustehnika ostuks planeeritud raha eest otsustati tõsta oluliselt tankitõrje kvaltatiivset ja kvantitatiivset taset. Korraldatud konkursil moodsa tankitõrje täislahendusele (keskmaa relvasüsteemid kuni 2000 m (Milani asemele) ja kaugmaa omad kuni 8000 m laskekaugusega (Mapatsi asemele)) osutus oodatult võitjaks Iisraelis välja töötatud raketisüsteem Spike. Eesti ostis kokku 500 lühimaa laskeseadet kokku 2000 varuraketiga ning 30 kaugmaa laskeseadet (ER) 150 varuraketiga ning viimaste juurde ka uusimad Iisraeli päritolu UAV süsteemi Hermes 240 10 maapealse keskuse ja 30 lennukiga. Välja- ja ümberõpe lõppes 2015. aasta Kevadtormiks. Umbes pool kaugmaa laskeseadmetest oli peasuundadel KL võitlusgruppide käsutuses. Iga VG koosseisus oli ATGM jagu, kuhu kuulus kaks laskeseadet ja üks UAV komplekt. Võitlusgruppide liikmetega sõlmiti 2014. a valmisolekulepingud ning kogu relvastus paigutati betoonpunkrites usaldatavate meeste elukohtadesse.

Vene kindralstaabis see sipelgate tegevus erilisi emotsioone ei äratanud. Seal arvati endiselt Voroshilovi stiilis, et "need putukad lömastame me igasugustel asjaoludel". Põhilist ohtu nähti Poola Leopardidest.

Rünnak algas nelja motoriseeritud jalaväebrigaadi, ühe juurdeantud suurtükiväebrigaadi, ühe tankibrigaadi, ühe hävituslennuväe-, ühe hävitus-pommituslennuväe ning ühe ründelennuväe polgu jõududega. Üks brigaad pidi andma pettelöögi Peterburi suunalt mööda Narva maanteed, kuid põhilöök tuli oodatult Pihkva-Võru-Tartu suunal.

...jätkan kui aega saan.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
paul
Liige
Postitusi: 354
Liitunud: 31 Jaan, 2006 22:20
Kontakt:

Re: Briti ajaloolane: 2018. aastal käib Euroopas sõda

Postitus Postitas paul »

Nüüd jääb üle oodata jurialhazzi versiooni juhtuma hakkavast, jagame punkte ja parimale auhind :twisted:
Kasutaja avatar
hillart
Liige
Postitusi: 3281
Liitunud: 07 Jaan, 2005 15:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Briti ajaloolane: 2018. aastal käib Euroopas sõda

Postitus Postitas hillart »

Ma fantaseerin:
Vaat see on juba hoopis huvitavam ja kujutlusi kannustavam teemaarendus. Igatahes.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Briti ajaloolane: 2018. aastal käib Euroopas sõda

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Osa II

Kuigi vägede koguminemine ja liikumine piiri taga õppuse Zapad 2018 raames oli kestnud umbes kuu, oli poliitikute käitumine 1939. aastaga mõneti sarnane. Noorem ja parempoolsem seltskond arvas, et juba NATO sekkumise oht väldib mingid sõjalised aktsioonid ning me ei tohiks idanaabrit ise provotseerida, vanem ja veneaegse kooliga arvas, et tuleks end valmis seada. Kuna otseseid rünnakule viitavaid märke peale õppusele iseloomuliku aktiivse sebimise ei paistnud, siis arvati, et aega on küll ning küll selgub vaidlustes tõde. Kaitseväe juhtkond distantseerus end teadlikult poliitilisest kemplemisest. Samuti puudus hetkel selge sisepoliitiline konflikt ja poliitiline ajend sõjategevuseks, mis muutus kaitseplaneerijate arvates rünnaku vähetõenäoliseks. Samas alahinnati Euroopas puhkenud sõjalis-poliitilise segaduse mõju ning Venemaa motivatsiooni regioonis.

Rünnak algas 24. juuni varahommikul, ajal mil kasarmud olid ajateenijaist tühjad ning kaader enamasti oma perede juures, ajal, mil seda kõige vähem karta osati. Avalöögi andis Luugas baseeruv taktikaliste rakettide Iskander divisjon, esimese löögiga purustati kõik kolm kaugvaatlusradarit, peastaabi ja kaitseministeeriumi hoone, Ämari lennuvälja lennujuhtimiskeskus ning Tapal ladustatud olekus asuv kaugmaa õhutõrjepataljoni tehnikapark. Samal ajal saboteerisid enne Eestisse infiltreerunud spetsnazi võitlejad terve rea KV sidemaste.

15 minutit peale raketilööki oli taktikalise lennuväe kord. Põhiliselt keskenduti Ämari ja Tallinna lennuväljal, Paldiski sadamale ning Tapal asuvale laopargile. Arusaadavalt ei olnud reservi põhised õhutõrje väeosad mobiliseeritud ning ning lennukeid võeti vastu peamiselt valve ja kaadri käsirelvade tulega. Rivist löödi välja mõlemad lennurajad, Paldiski sadamas lõõmas tohutu terminaalitulekahju, sekundaarsete plahvatustega oli hävitatud suurem osa Paldiski linnast ja sadam muudetud kasutuskõlbmatuks. Laoplatse rünnati kassettpommide ja puistmiinidega, mis välistas võimalust lähima 24 tunni jooksul midagi sealt kasutusse võtta ja tuld kustutada. 15 minuti jooksul oli õhurünnak lõppenud.

Külma sõja stiilis mehhaniseeritud kiirrünnaku planeerimisel oli aga vastane teinud esimese vea. Vastane ei rünnanud sildu ega teinud kaitseid neid ka vallutada, need loodeti ära kasutada kiireks edasitungiks, jättes nende julgestamise pärastiseks. Samuti ei võetud kiire edasitungi ja tehnika nappuse tõttu formatsioonidesse kaasa vajalikku pioneeritehnikat ega -väeosi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Briti ajaloolane: 2018. aastal käib Euroopas sõda

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Osa II

Kuigi vägede koguminemine ja liikumine piiri taga õppuse Zapad 2018 raames oli kestnud umbes kuu, oli poliitikute käitumine 1939. aastaga mõneti sarnane - üritati iga hinnaga vältida sõjalisi tegevusi. Noorem ja parempoolsem seltskond arvas, et juba NATO sekkumise oht väldib mingid sõjalised aktsioonid ning me ei tohiks idanaabrit ise provotseerida, vanem ja veneaegse kooliga arvas, et tuleks end valmis seada. Kuna otseseid rünnakule viitavaid märke peale õppusele iseloomuliku aktiivse sebimise ei paistnud, siis arvati, et aega on küll ning küll selgub vaidlustes tõde. Kaitseväe juhtkond distantseerus end teadlikult poliitilisest kemplemisest. Samuti puudus hetkel selge sisepoliitiline konflikt ja poliitiline ajend sõjategevuseks, mis muutus kaitseplaneerijate arvates rünnaku vähetõenäoliseks. Samas alahinnati Euroopas puhkenud sõjalis-poliitilise segaduse mõju ning Venemaa motivatsiooni regioonis.

Rünnak algas 24. juuni varahommikul, ajal mil kasarmud olid ajateenijaist tühjad ning kaader enamasti oma perede juures, ajal, mil seda kõige vähem karta osati. Avalöögi andis Luugas baseeruv taktikaliste rakettide Iskander divisjon, esimese löögiga purustati kõik kolm kaugvaatlusradarit, peastaabi ja kaitseministeeriumi hoone, Ämari lennuvälja lennujuhtimiskeskus ning Tapal ladustatud olekus asuv keskmaa õhutõrjepataljoni tehnikapark. Samal ajal saboteerisid enne Eestisse infiltreerunud spetsnazi võitlejad terve rea KV sidemaste.

15 minutit peale raketilööki oli taktikalise lennuväe kord. Põhiliselt keskenduti Ämari ja Tallinna lennuväljal, Paldiski sadamale ning Tapal asuvale laopargile. Arusaadavalt ei olnud reservi põhised õhutõrje väeosad mobiliseeritud ning ning lennukeid võeti vastu peamiselt valve ja kaadri käsirelvade tulega. Rivist löödi välja mõlemad lennurajad, Paldiski sadamas lõõmas tohutu terminaalitulekahju, sekundaarsete plahvatustega oli hävitatud suurem osa Paldiski linnast ja sadam muudetud kasutuskõlbmatuks. Laoplatse rünnati kassettpommide ja puistmiinidega, mis välistas võimalust lähima 24 tunni jooksul midagi sealt kasutusse võtta ja tuld kustutada. Lennuradade vastu kasutati spetsiaalseid betoonivastaseid lennukipimme, mis muutsid raja kiire taastamise võimatuks. 15 minuti jooksul oli õhurünnak lõppenud.

Külma sõja stiilis mehhaniseeritud kiirrünnaku planeerimisel oli aga vastane teinud esimese vea. Vastane ei rünnanud sildu ega teinud kaitseid neid ka vallutada, need loodeti ära kasutada kiireks edasitungiks, jättes nende julgestamise pärastiseks. Samuti ei võetud kiire edasitungi ja tehnika nappuse tõttu formatsioonidesse kaasa vajalikku pioneeritehnikat ega -väeosi. Sellega oli esimene eeldus ebaõnnestumisele pandud. Samas oli ka KV teinud mitmeid vigu, eelkõige alahinnanud vastase võimalust mõjutada suuri, liikumatuid ja käegakatsutavaid sihtmärke, mis polnud õhust nõuetekohaselt kaitstud, samuti oli liigselt loodetud luurele ning liitlaste heidutusele. Samas jäigi raketikaitse probleem lahendamata, sest ka ostetud kolme NASAMS divisjoni täieliku lahinguvalmiduse korral olid nad võimetud tabama ballistilisi rakette ning peale kaugvaatlusradarite purustamist (neid rünnati esimese Iskanderite kogupauguga) kadus ka võime ballistiliste rakettide starte avastada ning neid kiirendus- ja terminaalses faasis jälgida. Samuti oli alahinnatud kantavate, orgaaniliselt allüksuste käsutuses olevate õhutõrjerelvade vajadust. Oma osa oli siin ka NATO figuuridel, kes keeldusid õhutoetuse saatmisest, kui kasvõi üks õhutõrje komponent pole tsentraalselt kontrollitav. Erand tehti vaid 23 mm mürskõhutõrjele, millega oli ka friendly fire intsidendi korral tabamise oht väike.

Järgneb....
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Lupus
Liige
Postitusi: 872
Liitunud: 02 Juun, 2005 12:44

Re: Briti ajaloolane: 2018. aastal käib Euroopas sõda

Postitus Postitas Lupus »

Krt see on hästi kirjutatud.
Ja tundub üsnagi tõene
Kasutaja avatar
Some
Liige
Postitusi: 4058
Liitunud: 11 Aug, 2008 9:25
Kontakt:

Re: Briti ajaloolane: 2018. aastal käib Euroopas sõda

Postitus Postitas Some »

Kui siin ühes teises teemas keegi erinevaid stsenaariume palus kirjutada (ja kohe maatasa tehti FSB töö lihtsustamise pärast), siis oleksin sama valmis vohminud. Suures osas arvamus kattunuks, aga paar erinevust olnuks. Esiteks, miski asi kindlasti provotseeritaks ja sellele järgneks korralik propaganda vene meedias. Lääne arvamus neid eriti ei huvitaks, aga oma inimeste heakskiit on isegi Kremlile vajalik. Teine erinevus olnuks alguses. Kui Eesti ei tee üldmobilisatsiooni, siis läheks nagu kamraad Trumm kirjeldas - kuigi juba alguses oleks lisaks Iskanderitele suur roll suurtükkidel - need suudavad juba piirilt suure osa Eestist katta ja hiljem õieti paigutatuna oleks venelastel pea kogu Eesti ulatuses vajadusel tulelööke anda.

Kui Eesti teeks üldmobilisatsiooni - no, siis sõltub kui tõsiselt venelased sellega arvestavad. Nad võivad mõnda aega oma agressiooni algusega venitada ka. Erinevalt Eestist neil aega on, mehed nagunii kogu aeg püssi all. Aga kaua meie oma mobiliseerituid saame püssi all ootamas hoida??? Nädal, kaks?

Veel arvan et rünnakul mingeid pettesuundi ei tule, tullakse igast suunast kus võimalik, just selleks et meie kaitset killustada. Nii Petseri, kui Narva suunast + õhu- ja meredessandid. Kui miski suund meie mehise KV poolt ära riivistatakse, siis teised liiguvad ikka edasi.

Kõik see juhtub muidugi ainult sobivalt valitud ajal, kui NATO on miskit rasket pähklid puremas (Iraan, P-Korea?), Venemaal valitsejatel vaja rahvale ennast tegijatena näidata (valimised, reitingute tõstmine?) jms.

Aga muidu jään kamraad Trummi edasisi kirjutusi ootama, tõesti nauditav lugeda :)
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist