Jõelaevad Emajõel
Sõitsin ka üle pika aja Emajõge mööda ja panin lisaks tähele, et Polarist enam pukkidel pole. Natuke uurimistööd ja selgus:
* Vanemuine toodi juba kevadel Ropkasse. Temaga tahtvat keegi midagi tõesti ette võtta. Elame-näeme
* Polaris on Soomes, täpsemalt Lahtis. Igaveseks... Omaaegne tartlaste Raketa 1 juba ammu ees.
* Vanemuine toodi juba kevadel Ropkasse. Temaga tahtvat keegi midagi tõesti ette võtta. Elame-näeme
* Polaris on Soomes, täpsemalt Lahtis. Igaveseks... Omaaegne tartlaste Raketa 1 juba ammu ees.
nii, Polarise saatus täpsustatuna
http://www.pikkukaupunkilainen.net/?pg=etusivu&uu=3009
pildike kah uuel koduveel ringi kimamas
http://www.pikkukaupunkilainen.net/?pg=etusivu&uu=3009
pildike kah uuel koduveel ringi kimamas
Emajõe-Peipsi retkel nähtut
Tegime ka augustis ühe nädalavahetuse reisi Tartust Emajõe Suursohu ja Piirissaarele. Sõiduriist oli igati eksootiline - viikingilaev "Turm".
Nägime seal ka mõndagi. "Uku" on vana koha peal edasi. Samuti ka "Valvur" ning too tundmatu vrakk.
Algsele teemale kostaks juurde, et päris surnud pole liivaveo pargased siiani. Ropka all oli 23. augustil üks suur pargas ja puksiir "Tartu" sillas. 21-sel neid veel seal polnud. Tõenäoliselt käib liivavedu Eesti Väravate süvendamiselt.
Nagu öeldakse, üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Retkest sai tehtud paljupalju pilte, teel nähtud tehnika ja alused on siis muude piltide seas.
http://picasaweb.google.com/ttaaniel
http://213.35.191.130/gallery/album04
Nägime seal ka mõndagi. "Uku" on vana koha peal edasi. Samuti ka "Valvur" ning too tundmatu vrakk.
Algsele teemale kostaks juurde, et päris surnud pole liivaveo pargased siiani. Ropka all oli 23. augustil üks suur pargas ja puksiir "Tartu" sillas. 21-sel neid veel seal polnud. Tõenäoliselt käib liivavedu Eesti Väravate süvendamiselt.
Nagu öeldakse, üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Retkest sai tehtud paljupalju pilte, teel nähtud tehnika ja alused on siis muude piltide seas.
http://picasaweb.google.com/ttaaniel
http://213.35.191.130/gallery/album04
Artikkel siis ka põgusalt sellest mida leidub emajõe põhjas http://www.tartupostimees.ee/?id=268825
Mõtlesin vahepeal, et minupoolest võivad emajõenduse lood vaikselt hingusele minna, kuid täna leidsin ringi surfates ühe põneva pildi, mis teema pealkirjale väga hästi vastab. Ühtlasi siis täiendan-parandan mõningaid vanemaid asju.
Üks endine liivapraam on veel täitsa alles ja isegi sõidab!
Kolm aastat tagasi kirjutasin järgnevat:
"Lindale" ehitati 80-te lõpus aparell(nagu praegu"Koidul")ja nimeks pandi "Riin", aga millega laev tegeles, ei tea. Igal juhul kuulus ta riigilaevade hulka ja mõned aastad tagasi leidsin ühest riigivara registrist, et on Tartu maavalitsuse taotlusel maha kantud.
Aga nüüd pilt:
http://www.panoramio.com/photo/9010899
Sinna ta siis maha kanti (või hoopis kanditi)!? Arvata, et oli juba sovetiaja lõpus Kolpino juures ametis. Lugesin kunagi üht 1991.a. Pihkva järve reisikirja, kus mainiti Kolpino saare lähedal üht kolisevat ja tossavat suurt praami. Eks ta seesama oli. Aga kui 15 a. tagasi oli Piirissaare rahval tõsine mandriga ühenduse probleem- Polaris vahepeal mitu aastat ei käinud, polnud riiki ega maavalitsust kusagil. Aga asi siis oleks olnud Eesti riigile kuuluv laev koju ajada!
Polarisel läheb Soomes hästi. Sõidab uhkelt Eesti lipu all!
http://www.suviexpress.fi/
Pihkva pool on pannud kaks kiirlaeva müüki. Polesje-36 (see, mis tuli Tartusse koos Polarise ehk P-37-ga, aga 90-te keskel Pihkvasse müüdi) hind 3,5 milj.rubla. Ning Zarja-255, maksab 2,5 milj. rubla. Hinnad on masu aja kohta liig kõrged. Paar aastat tagasi oleks need olnud täitsa vastuvõetavad, aga kuna Venemaal turg seisab, siis on pea iga laevamüügikuulutus seal praegu muidu „hind kokkuleppel”
Nende laevade müügil on kaudne eellugu. Nimelt süüdistavad pihkvalased juba tükk aega Tartu-Pihkva laevaliini põhjalaskmises ei kedagi muud kui ekskuberner Kuznetsovi! Väidetavalt haistnud kuberner Eestiga laevaühenduse ootuses võimalikku raha lõhna ja üritanud siis kohalikku sadamat endale tasku ajada. See aga tal ei õnnestunud ja siis oli ta pannud laevaliinile miini, et ka keegi teine kasu ei saaks. Nimelt olla pihkvalased suutnud Moskva jaoks koostada järjekordse dokumentide pataka. Puudu oli vaid kuberneri allkiri... see jäigi tulemata ja dokumendikaust vist kadus ka ära!
Lõpuks läks Pihkva sadam pankrotti, selle varemetel toimetav organisatsioon tegeleb tasapisi liivaveo ja süvendustöödega, eelpooltoodud kiirlaevad aga müüdi võlgade katteks mingitele vist Moskva ärimeestele, kes ei mõistnud nendega midagi peale hakata ja tahavad nüüd neist lihtsalt lahti saada. Pihkva- ja Lämmijärve jaoks on nad head, aga Suur-Peipsi tormipoolne ilm jääb neile ületamatuks. Tartlaste analoogiline Zarja teadupärast 70-te lõpus kolmanda Raketa vastu kiiresti välja vahetati. Ja eks Polarise reise on omal ajal tugeva tuule tõttu ära jäänud küll.
Tõtt öelda imestasin väga, kui üpris järvekindlate Raketade vahetuseks kakskümmend aastat tagasi neist hulga väiksemad Polesjed toodi. Ise pidasin sobivamateks Raketadega praktiliselt samas mõõdus, kuid veel järvekindlamaid Voshod tüüpi tiibureid. Aga alles mõni aeg tagasi sain pihta, miks Polesjed. Need ju väikese süvisega ja olen nüüdseks täiesti kindel, et ilmselt kõik Peipsil sõitnud Raketad, nii Tartu kui Pihkva omad, olid täiendiga M mudelid (madalalt vees istuv, мелкосидящий) Nende süvis 1,2 m ja süvis sõidu ajal 0,5 m olid üsna sarnased Polesje näitajatele. „Päris” Raketadel on need numbrid vastavalt 1,8 ja 1,0 m, nii et neile kõlvanuks vaid üksikud Peipsi basseini sadamad (nt Rannapungerja ja vist isegi Mustvee ei oleks sobinud!). Raketa-M mootor oli tegelikult võimsam kui õige Raketa oma, 1200 hobust, samas aga olid pisut väiksemad reisijate mahutavus ja lainetaluvus.
Kaunas –Klaipeda liini sõitev leedukate Aiste nimeline laev on just Raketa-M tüüpi.
Järgmine täiendus. See et paljud laevad kannavad üht sama nime, on tavaline, küll aga on harukordne juhus, kui ühes samas tehases ühel samal ajal ehitatud laevad saavad endale sama nime! Kloon oli nimelt Lermontovil! Karjalas sõitev samasugune! Panin netipildi juurde, kahjuks udusevõitu küll. Suutsin eristada tema juures vaid ühte Tartu Lermontovist erinevat pisidetaili.
http://ampiainen.narod.ru/img004.jpeg
Ka teisiku karjäär lõppes sovetiaja lõpus, tõsi küll, oma viimased aastad oli ta ikka sõidulaev, mitte hotellina seismas.
Viimane täiendus- laevatüüpide tähendused, venelastel-asjatundjatel endil oli siin segiajamisi, aga ühiste pingutustega on nad suutnud korra majja lüüa.
Vanemuine on MO tüüp. Pidavat tähendama москвич озерный (Pegasus teadupärast on lihtsalt москвич)
Lermontov on OM tüüp. Uusversioon olla озеро-море. Ja eks nad ka lisaks jõgedele-järvedele ka rannikuvetes sõitsid.
Praeguseks kõik.
Üks endine liivapraam on veel täitsa alles ja isegi sõidab!
Kolm aastat tagasi kirjutasin järgnevat:
"Lindale" ehitati 80-te lõpus aparell(nagu praegu"Koidul")ja nimeks pandi "Riin", aga millega laev tegeles, ei tea. Igal juhul kuulus ta riigilaevade hulka ja mõned aastad tagasi leidsin ühest riigivara registrist, et on Tartu maavalitsuse taotlusel maha kantud.
Aga nüüd pilt:
http://www.panoramio.com/photo/9010899
Sinna ta siis maha kanti (või hoopis kanditi)!? Arvata, et oli juba sovetiaja lõpus Kolpino juures ametis. Lugesin kunagi üht 1991.a. Pihkva järve reisikirja, kus mainiti Kolpino saare lähedal üht kolisevat ja tossavat suurt praami. Eks ta seesama oli. Aga kui 15 a. tagasi oli Piirissaare rahval tõsine mandriga ühenduse probleem- Polaris vahepeal mitu aastat ei käinud, polnud riiki ega maavalitsust kusagil. Aga asi siis oleks olnud Eesti riigile kuuluv laev koju ajada!
Polarisel läheb Soomes hästi. Sõidab uhkelt Eesti lipu all!
http://www.suviexpress.fi/
Pihkva pool on pannud kaks kiirlaeva müüki. Polesje-36 (see, mis tuli Tartusse koos Polarise ehk P-37-ga, aga 90-te keskel Pihkvasse müüdi) hind 3,5 milj.rubla. Ning Zarja-255, maksab 2,5 milj. rubla. Hinnad on masu aja kohta liig kõrged. Paar aastat tagasi oleks need olnud täitsa vastuvõetavad, aga kuna Venemaal turg seisab, siis on pea iga laevamüügikuulutus seal praegu muidu „hind kokkuleppel”
Nende laevade müügil on kaudne eellugu. Nimelt süüdistavad pihkvalased juba tükk aega Tartu-Pihkva laevaliini põhjalaskmises ei kedagi muud kui ekskuberner Kuznetsovi! Väidetavalt haistnud kuberner Eestiga laevaühenduse ootuses võimalikku raha lõhna ja üritanud siis kohalikku sadamat endale tasku ajada. See aga tal ei õnnestunud ja siis oli ta pannud laevaliinile miini, et ka keegi teine kasu ei saaks. Nimelt olla pihkvalased suutnud Moskva jaoks koostada järjekordse dokumentide pataka. Puudu oli vaid kuberneri allkiri... see jäigi tulemata ja dokumendikaust vist kadus ka ära!
Lõpuks läks Pihkva sadam pankrotti, selle varemetel toimetav organisatsioon tegeleb tasapisi liivaveo ja süvendustöödega, eelpooltoodud kiirlaevad aga müüdi võlgade katteks mingitele vist Moskva ärimeestele, kes ei mõistnud nendega midagi peale hakata ja tahavad nüüd neist lihtsalt lahti saada. Pihkva- ja Lämmijärve jaoks on nad head, aga Suur-Peipsi tormipoolne ilm jääb neile ületamatuks. Tartlaste analoogiline Zarja teadupärast 70-te lõpus kolmanda Raketa vastu kiiresti välja vahetati. Ja eks Polarise reise on omal ajal tugeva tuule tõttu ära jäänud küll.
Tõtt öelda imestasin väga, kui üpris järvekindlate Raketade vahetuseks kakskümmend aastat tagasi neist hulga väiksemad Polesjed toodi. Ise pidasin sobivamateks Raketadega praktiliselt samas mõõdus, kuid veel järvekindlamaid Voshod tüüpi tiibureid. Aga alles mõni aeg tagasi sain pihta, miks Polesjed. Need ju väikese süvisega ja olen nüüdseks täiesti kindel, et ilmselt kõik Peipsil sõitnud Raketad, nii Tartu kui Pihkva omad, olid täiendiga M mudelid (madalalt vees istuv, мелкосидящий) Nende süvis 1,2 m ja süvis sõidu ajal 0,5 m olid üsna sarnased Polesje näitajatele. „Päris” Raketadel on need numbrid vastavalt 1,8 ja 1,0 m, nii et neile kõlvanuks vaid üksikud Peipsi basseini sadamad (nt Rannapungerja ja vist isegi Mustvee ei oleks sobinud!). Raketa-M mootor oli tegelikult võimsam kui õige Raketa oma, 1200 hobust, samas aga olid pisut väiksemad reisijate mahutavus ja lainetaluvus.
Kaunas –Klaipeda liini sõitev leedukate Aiste nimeline laev on just Raketa-M tüüpi.
Järgmine täiendus. See et paljud laevad kannavad üht sama nime, on tavaline, küll aga on harukordne juhus, kui ühes samas tehases ühel samal ajal ehitatud laevad saavad endale sama nime! Kloon oli nimelt Lermontovil! Karjalas sõitev samasugune! Panin netipildi juurde, kahjuks udusevõitu küll. Suutsin eristada tema juures vaid ühte Tartu Lermontovist erinevat pisidetaili.
http://ampiainen.narod.ru/img004.jpeg
Ka teisiku karjäär lõppes sovetiaja lõpus, tõsi küll, oma viimased aastad oli ta ikka sõidulaev, mitte hotellina seismas.
Viimane täiendus- laevatüüpide tähendused, venelastel-asjatundjatel endil oli siin segiajamisi, aga ühiste pingutustega on nad suutnud korra majja lüüa.
Vanemuine on MO tüüp. Pidavat tähendama москвич озерный (Pegasus teadupärast on lihtsalt москвич)
Lermontov on OM tüüp. Uusversioon olla озеро-море. Ja eks nad ka lisaks jõgedele-järvedele ka rannikuvetes sõitsid.
Praeguseks kõik.
-
- Liige
- Postitusi: 32
- Liitunud: 14 Aug, 2005 18:20
- Kontakt:
Kajaka pildid 1983 aastast:sammal.habe kirjutas:... Vanemuine oli reisilaev, suuremate veekogude joks, Pärnus oli sama tüüpi Kajakas (roostetas hiljem Kirbu jõe ääres, kes teab mis tast saand?), Kajakaga olen kunagi Pärnust Saaremaal käinud laevapoisina...
http://www.ra.ee/fotis/watermark.php?pa ... A.0-116826
http://www.ra.ee/fotis/watermark.php?pa ... A.0-116805
- sammal.habe
- Liige
- Postitusi: 817
- Liitunud: 30 Apr, 2004 19:49
- Asukoht: 58°22'N 26°43'E
- Kontakt:
polaris - suvi
Tugev uurimistöö ja ääretult huvitav oli seda teemat lugeda. Nägin tublit tegijat Polarist, ehk nüüdset "Suvi" eemisel aastal (16.07.10) Lahti linnas Soomes, Vesijärvel. Somm veel seletas, et Eestist pärit ja hirmus kiire, et 100kmh. Tuleb välja, et nii kiire ta ikkagi pole . Panen ka pildid Suvest. ja . Aa ja muuseas, seisis ta seal rikke tõttu, oli kuskil kivides vigastanud ennast, ei saanud pöörata.(soomlase kuulujutt).
Re: K: Otsin selliseid ujuvaluseid, millega emajõel liiva ve
Teema juba vana aga kuna ei hakanud nende paari pildi pärast uut teemat tegema.Sobrasin veidi oma pildikogus ja hakkasid sellised asjad silma-ehk pakub kellelegi huvi.
Re: K: Otsin selliseid ujuvaluseid, millega emajõel liiva ve
Äärmiselt huvitavad pildid! Tead sa ka mis paraad ja millal?...Kivisild on alles.Ühel laeval on roolimaja masti otsas ilmselge viisnurk?
Re: K: Otsin selliseid ujuvaluseid, millega emajõel liiva ve
Laevapildid on enamuses 1941 maiparaad
Kui ma ei eksi, on pildid ise siit
http://www.htg.tartu.ee/~priit/Tartu/
Seal on üldse igasugu põnevat.
Kui ma ei eksi, on pildid ise siit
http://www.htg.tartu.ee/~priit/Tartu/
Seal on üldse igasugu põnevat.
Re: K: Otsin selliseid ujuvaluseid, millega emajõel liiva ve
Et siis jäi kaks kuud kuni lasti õhku sillad ja jäädi emajõe liinile...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 19 külalist