Soome kaitsevõime
Läheb teemast välja jah, aga paar märkust.
1. Hiina rahvastikukasvule on sealsete drastiliste meetmetega siiski piir pandud. Elanike arv (praegu 1,3 mrd) küll kasvab veel mõniteist kuni paarkümmend a-t, sj aga hakkab langema. Vt Hiina rahvastikupüramiidi, kus nooremad aastakäigud palju väiksemad keskealistest. Aeglasemalt, kuid siiski on sündimus vähenenud ka Indias, mis sama ajaga Hiinast rahvaarvult mööda läheb. Aga kas keegi (peale India otseste naabrite Pakistani, Hiina ja Sri Lanka) tajub Indiat ohuna? India on lisaks liiga kirju nähtus, et seda üldse ühena tajuda.
2. Hiina juba on maailma energiatarbija nr 1; majandusteadlased vaidlevad, kas see muutub tegelikult suurimaks (st mitte ainult suude arvult, aga ka nt börsimahult, SKP-lt) majanduseks 2020, 2030, 2050 v üldse mitte. SKP-lt per capita nagunii mitte. Hiina keskklassi teke, sissetulekute kiire tõus, jüaani poolsunnitud, järkjärguline, kuid juba alanud revalveerimine (tugevdamine) jne õõnestavad juba Hiina positsiooni ülemaailmse vabrikuna. Töö osakaal hinnakujunduses aina kasvab, st toodangu hind paratamatult kasvab.
3. Sõjalises mõttes suurvõim on Hiina ainult regionaalses, mitte ülemaailmses mõttes, ja pole nagu eeldusi, et ta ülemaailmseks saaks v jõuaks kujuneda, enne tulevad kasvu piirid ette.
4. Venemaa demograafilised protsessid (nii üleüldse kui Kaug-Idas) ja majanduslik suutmatus kõikides muudes sektorites peale energiamajanduse on tinginud selle, et nad on võtnud Hiina suhtes analoogilise hoiaku nagu EL Venemaa suhtes. St muuhulgas, et ruumi suureks, põhimõtteliseks konfliktiks nende vahel pole. Isegi mõõduka sisserände korral mitte, sest Venemaa vajab Hiinat energiaturuna, teabe, odava tehnoloogia ja odavate kaupade allikana jne. Seda võiks ju kapitulantluseks nimetada (paljud venelased nimetavadki) -- kui Venemaa Hiinat tõesti ei vajaks. Mõju pärast konkureerivad nad reaalselt vaid sellistes "maailma sõltuimatutes" riikides, nagu Mongoolia ja Kirgiisia. Isegi Kasahstanis aga vaid tinglikult, sest too pürib ise regionaalse suurriigi seisundisse. Umbes nagu Ukraina puhul, keda meil tahetakse muudkui Euroopa-Venemaa teljel kujutada, kuid kes tahab ise poliitiline ja majanduslik suurjõud olla. Aga Ukr on isejutt.
5. Nimetasin ennist Hiina suuri siseprobleeme. Majanduses on hiiglaslik mull v isegi mullid. Neist lastakse võimu poolt küll vaikselt õhku välja, kuid varem v hiljem see v need lõhkevad. Tulemused teadmata, sh tulemused riigikorra, poliitilise rezhiimi suhtes. Vastuolu ideoloogia ja tegelikkuse vahel aina süveneb. Meenutan, et ideoloogia on mauistlik, st umbes nagu stalinlik. Rahvuspinged, mis Uiguurias ja hueide juures tembitud islamiradikalismiga. Keskkonnaprobleemid: saastumine, tohutud tolmuprobleemid, veepuudus seal, kus vett vaja, vee üleküllus seal, kus seda vaja pole. Jne, jmt. Kuid Hiina siiski toidab enda ära, nagu ka India enda jne.
Ühesõnaga -- Hiinaga hirmutamise aeg hakkab nagu läbi saama. Küsimus rohkem selles, et kuidas teda tema probleemides tulevikus abistada, sest ükskõik millise suurriigi kontrollimatu lagunemine oleks tõesti ohuks kogu maailmale.
1. Hiina rahvastikukasvule on sealsete drastiliste meetmetega siiski piir pandud. Elanike arv (praegu 1,3 mrd) küll kasvab veel mõniteist kuni paarkümmend a-t, sj aga hakkab langema. Vt Hiina rahvastikupüramiidi, kus nooremad aastakäigud palju väiksemad keskealistest. Aeglasemalt, kuid siiski on sündimus vähenenud ka Indias, mis sama ajaga Hiinast rahvaarvult mööda läheb. Aga kas keegi (peale India otseste naabrite Pakistani, Hiina ja Sri Lanka) tajub Indiat ohuna? India on lisaks liiga kirju nähtus, et seda üldse ühena tajuda.
2. Hiina juba on maailma energiatarbija nr 1; majandusteadlased vaidlevad, kas see muutub tegelikult suurimaks (st mitte ainult suude arvult, aga ka nt börsimahult, SKP-lt) majanduseks 2020, 2030, 2050 v üldse mitte. SKP-lt per capita nagunii mitte. Hiina keskklassi teke, sissetulekute kiire tõus, jüaani poolsunnitud, järkjärguline, kuid juba alanud revalveerimine (tugevdamine) jne õõnestavad juba Hiina positsiooni ülemaailmse vabrikuna. Töö osakaal hinnakujunduses aina kasvab, st toodangu hind paratamatult kasvab.
3. Sõjalises mõttes suurvõim on Hiina ainult regionaalses, mitte ülemaailmses mõttes, ja pole nagu eeldusi, et ta ülemaailmseks saaks v jõuaks kujuneda, enne tulevad kasvu piirid ette.
4. Venemaa demograafilised protsessid (nii üleüldse kui Kaug-Idas) ja majanduslik suutmatus kõikides muudes sektorites peale energiamajanduse on tinginud selle, et nad on võtnud Hiina suhtes analoogilise hoiaku nagu EL Venemaa suhtes. St muuhulgas, et ruumi suureks, põhimõtteliseks konfliktiks nende vahel pole. Isegi mõõduka sisserände korral mitte, sest Venemaa vajab Hiinat energiaturuna, teabe, odava tehnoloogia ja odavate kaupade allikana jne. Seda võiks ju kapitulantluseks nimetada (paljud venelased nimetavadki) -- kui Venemaa Hiinat tõesti ei vajaks. Mõju pärast konkureerivad nad reaalselt vaid sellistes "maailma sõltuimatutes" riikides, nagu Mongoolia ja Kirgiisia. Isegi Kasahstanis aga vaid tinglikult, sest too pürib ise regionaalse suurriigi seisundisse. Umbes nagu Ukraina puhul, keda meil tahetakse muudkui Euroopa-Venemaa teljel kujutada, kuid kes tahab ise poliitiline ja majanduslik suurjõud olla. Aga Ukr on isejutt.
5. Nimetasin ennist Hiina suuri siseprobleeme. Majanduses on hiiglaslik mull v isegi mullid. Neist lastakse võimu poolt küll vaikselt õhku välja, kuid varem v hiljem see v need lõhkevad. Tulemused teadmata, sh tulemused riigikorra, poliitilise rezhiimi suhtes. Vastuolu ideoloogia ja tegelikkuse vahel aina süveneb. Meenutan, et ideoloogia on mauistlik, st umbes nagu stalinlik. Rahvuspinged, mis Uiguurias ja hueide juures tembitud islamiradikalismiga. Keskkonnaprobleemid: saastumine, tohutud tolmuprobleemid, veepuudus seal, kus vett vaja, vee üleküllus seal, kus seda vaja pole. Jne, jmt. Kuid Hiina siiski toidab enda ära, nagu ka India enda jne.
Ühesõnaga -- Hiinaga hirmutamise aeg hakkab nagu läbi saama. Küsimus rohkem selles, et kuidas teda tema probleemides tulevikus abistada, sest ükskõik millise suurriigi kontrollimatu lagunemine oleks tõesti ohuks kogu maailmale.
Soome teemast on märkamatult saanud Hiina teema, ma vaatan... Üks mõte veel - Hiinas on siiski üks asi, mis võib tulevikus probleeme tekitada - u. 20 milj. (oli vist) noort meest, kellele naisi ei jätku. Aga tegevust on vaja. Võibolla keegi üritab neile asendustegevust leida, sõdimises näiteks. Venemaale oleks isegi 20 milj. vihast hiinlast päris suur probleem.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Kokkuvõtvalt võiks resümeerida, et Lääne ühiskonnas on juba mõni aeg tagasi alanud teatud "pehmenemine" - tulenevalt käegakatsutava vene sõjaohu (osalt näilisest) vähenemisest. See veab paratamatult kaasa ka kõik "totaalkaitse kantsid", sest tänapääeva maailm kipub info osas olema piirideta.
Edasi on küse selles, et kui Soome võiks endale lubada 100 000 mehelist SA armee kärbet (250 000 on ka praegu ähvardav jõud) või mõned Iisraeli lendurid võivad endale lubada vastuhakke (sest neid on suurusjärgus paar tuhat veel), siis meil on veel väga vara igasugu punaroosasid loosungeid eesmärgiks seada, sest meil pole seda, millest loobuda.
Ehk meil tuleb endale selgelt teadvustada, et igasugune kahjurlus "moodsa aja mobiilsete professionaalsete relvajõudude" või "kosmopoliitse moodsa noore valikuvabaduse" teemal, mida üks suurpartei mitte väga ammu propageeris, on lausa kuritegelik, see lammutab ära sellegi pisku, mis luua on õnnestunud (sest eri põhjustel on loodud vähem kui see ressursiraamistikus võimalik olnuks). Kaadrikaitseväelased on mitmel juhul öelnud, et "viilimine" kasvas märgatavalt kui käis see palgaarmee-palagan. Ehk meie ühiskond on sellistele nakkustele väga vastuvõtlik ja seepärast peaks hoolega kaaluma, mida suust välja ajada.
Selles mõttes oleks tervendav mõne lõunanaabri kaitsestrateegia rahaline ja ideeline pankrot. See kainestaks ka praegu latentses seisundis olevaid uue aja ideolooge (ärge arvake, et nad kuskile kadunud on). Nt Läti puhul on kpt Väli ennustused aastast nii 2007 enamuses tõeks osutunud. Armee on takerdunud personalikulude lõksu ja sealt enam naljalt välja ei rabele.
Edasi on küse selles, et kui Soome võiks endale lubada 100 000 mehelist SA armee kärbet (250 000 on ka praegu ähvardav jõud) või mõned Iisraeli lendurid võivad endale lubada vastuhakke (sest neid on suurusjärgus paar tuhat veel), siis meil on veel väga vara igasugu punaroosasid loosungeid eesmärgiks seada, sest meil pole seda, millest loobuda.
Ehk meil tuleb endale selgelt teadvustada, et igasugune kahjurlus "moodsa aja mobiilsete professionaalsete relvajõudude" või "kosmopoliitse moodsa noore valikuvabaduse" teemal, mida üks suurpartei mitte väga ammu propageeris, on lausa kuritegelik, see lammutab ära sellegi pisku, mis luua on õnnestunud (sest eri põhjustel on loodud vähem kui see ressursiraamistikus võimalik olnuks). Kaadrikaitseväelased on mitmel juhul öelnud, et "viilimine" kasvas märgatavalt kui käis see palgaarmee-palagan. Ehk meie ühiskond on sellistele nakkustele väga vastuvõtlik ja seepärast peaks hoolega kaaluma, mida suust välja ajada.
Selles mõttes oleks tervendav mõne lõunanaabri kaitsestrateegia rahaline ja ideeline pankrot. See kainestaks ka praegu latentses seisundis olevaid uue aja ideolooge (ärge arvake, et nad kuskile kadunud on). Nt Läti puhul on kpt Väli ennustused aastast nii 2007 enamuses tõeks osutunud. Armee on takerdunud personalikulude lõksu ja sealt enam naljalt välja ei rabele.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Soome armee ja Jalas versus Sievi !
Sievi jalkine OY vöitis armee hankekonkursi sel kevadel, aga Urho Viljanmaa Oy (Jalas) arvas, et konkurss oli ebaaus ja kaebas armee otsuse kohtusse.
Kaitsejöud hülgas Jalase pakkumise, kuna pealisnahk ei täitnud vee pidamise nöudeid.
Kaitsejöududel on kohtuvaidlusest tekkinud viivituse töttu puudu 60 tuh. paari.
Armee oli juba arvestanud kohtulahinguteks kaks aastat ja sel ajal anti meestele kasutada kahe saapapaari asemel 1 paar ja neidki vöis kasutada ainul puhkuse ajal.( varasematest kirjutistest teame, et kasutati kummikuid.)
Kordusöppustel olijad pidid koguni ilma saabasteta läbi ajama.
Vot siis nii, armee ja vabaturumajandus
http://www.hs.fi/kotimaa/artikkeli/Puol ... 5262548514
Kaitsejöud hülgas Jalase pakkumise, kuna pealisnahk ei täitnud vee pidamise nöudeid.
Kaitsejöududel on kohtuvaidlusest tekkinud viivituse töttu puudu 60 tuh. paari.
Armee oli juba arvestanud kohtulahinguteks kaks aastat ja sel ajal anti meestele kasutada kahe saapapaari asemel 1 paar ja neidki vöis kasutada ainul puhkuse ajal.( varasematest kirjutistest teame, et kasutati kummikuid.)
Kordusöppustel olijad pidid koguni ilma saabasteta läbi ajama.
Vot siis nii, armee ja vabaturumajandus
http://www.hs.fi/kotimaa/artikkeli/Puol ... 5262548514
Re: Soome armee ja Jalas versus Sievi !
Jalasel on jah paaril viimasel aastal olnud toodaguga probleeme... pealisnahk on üks asi, aga probleeme on ka välistaldadega. Pigem siis Sievi...ivanorav kirjutas:Kaitsejöud hülgas Jalase pakkumise, kuna pealisnahk ei täitnud vee pidamise nöudeid.
Finnish military to cut down number of personnel
Värsked uudised lahe tagant.
upload pngpng
http://www.hs.fi/english/article/Finnis ... 5269022653
http://www.hs.fi/english/article/Milita ... 5269055978The Finnish Defence Forces are about to go through dramatic changes, in which the size of the country’s military will be reduced and the number of personnel cut down. Entire detachments, institutions, bases, and offices will be closed down.
In a fresh member survey commissioned by the Military Officers’ Union, around 70 per cent of the respondents were of the opinion that after the cost-cutting measures the Defence Forces will not be able to fulfil their statutory duties.
Nearly 56 per cent of the officers believed that the economic measures will increase the pressure for Finland to join NATO.
upload pngpng
http://www.hs.fi/english/article/Finnis ... 5269022653
Re: Finnish military to cut down number of personnel
Lisan veel, et Yle puhe hommikuprogrammis väideti hiljuti, et 2015. aastal vananeb suur osa soomukitest, samuti muud varustust. Sain aru, et kyse on selles, kas kokkuhoiurežiimil riik suudab piisavalt investeerida tagamaks senine võitlusvõime. Üks kindral leidis, et varustust peaks uuendama vananemise tempos, Tampere Ülikooli rahu- ja konfliktiuuringute dotsent aga, et pole midagi hullu, kui see veidi aeglasemalt toimub selle 2015 aasta tärmine osas.
otsin puude taga metsa
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Soomlaste viimased raketiostud
Viimases Tehnikamaailmas ilmus vaevumärgatav nupuke Soome uutest põnevatest ostudest
AGM-158
ilmselt algne uudis
http://www.airforce-technology.com/news ... sm-from-us
Stinger RPM Block 1 (kokku komplekt ca 4 miljardit krooni)
600 lahinguraketti
110 laskeseadet
110 öösihikut (sic!)
jpm
http://www.defenseworld.net/go/defensenews.jsp?id=6203
Tegu on siis arusaadavalt aeguva Iglade pargi (1000 raketti) asendamisega arvestades väiksemat tulevast struktuuri. Puhas õlaltlastav, ilma "taburetita".
AGM-158
ilmselt algne uudis
http://www.airforce-technology.com/news ... sm-from-us
Stinger RPM Block 1 (kokku komplekt ca 4 miljardit krooni)
600 lahinguraketti
110 laskeseadet
110 öösihikut (sic!)
jpm
http://www.defenseworld.net/go/defensenews.jsp?id=6203
Tegu on siis arusaadavalt aeguva Iglade pargi (1000 raketti) asendamisega arvestades väiksemat tulevast struktuuri. Puhas õlaltlastav, ilma "taburetita".
http://www.fas.org/man/dod-101/sys/land/stinger.htmThe Stinger-Reprogammable MicroProcessor (RMP) variant adds additional microprocessor power and is highly countermeasures resistant. External software reprogrammability allowed upgrades without costly retrofit as the threat evolved. Upgrades to the Stinger-RMP missile correct known operational deficiencies. Manpower and readiness problems plagued the Army force modernization program in the early 1980�s. It seemed that whenever a new system was put into the hands of the soldier, actual field performance often failed to match the standards predicted during its development. The Stinger anti-aircraft missile, for example, was designed to hit incoming aircraft better than 60 percent of the time. But if it had been placed in service as originally designed, it would actually have achieved hits only 30 percent of the time when operated by soldiers in combat units. The Stinger�s problems were eventually corrected. Operational deficiencies were discovered during testing of the Stinger-RMP missile in the late 1980s, and the Secretary of Defense directed the Army to correct the deficiencies and then operationally test the fixes. The proposed operational test, which consisted of 24 missile firings, was approved by DOT&E via the TEMP in 1991. The Stinger-RMP missile test program was suspended during Operation Desert Storm, and the missile was rushed into the field in preparation for war. After the war, the Army proposed a two-phased upgrade program, Stinger-RMP Block I and Stinger-RMP Block II.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
- Liige
- Postitusi: 2083
- Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
- Kontakt:
Re: Soomlaste viimased raketiostud
Kui meile osteti "taburetiga" ülilühimaa ÕTd ja valik käis Stingeri ning Mistrali vahel siis langetati otsus Mistrali kasuks ju põhjusel, et Stingeri arendamine olla lõpetatud ehk perspektiivitu süsteem?!
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Soomlaste viimased raketiostud
Mulle arusaadavalt müüb Rayethon SHRORADi puhul seda koos meie maastikule mittesobiva Sentinel radariga, mis oleks kindlasti Poltaava stepis kõva tegija. Spekuleeriks, et vast pakutigi seda. Rakettite TTA-d on ju enamvähem samasugused. Rootslaste radareid ja värke ei saa muidugi alahinnata, näiteks Rootsi hävitajate komplekteerimine mõne NATO riigi nõuedel Link16ga kannab Rootsis ja Soomes nime "downgrade". Kuid vale oleks minuarust soetada rootslaste pakutavaid laserjuhitavaid rakette (RBS).
Giraffed oma võimalustega on küll teema, kus siitpoolt heakskiitvat mõminat tuleb. Eks need Mistralid on kah head. Vähemalt omas arutluses ma sellistele järeldustele jõudsin (omamata mingeid kõlakaid ega asju).
Giraffed oma võimalustega on küll teema, kus siitpoolt heakskiitvat mõminat tuleb. Eks need Mistralid on kah head. Vähemalt omas arutluses ma sellistele järeldustele jõudsin (omamata mingeid kõlakaid ega asju).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
- Liige
- Postitusi: 2083
- Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
- Kontakt:
Re: Soomlaste viimased raketiostud
Mõlema ettevõtte pakkumised olid sama Rootsi radariga ehk ka ameeriklastelt oleksime need samad Giraffed saanud.
Soome kaitsevõime peale kärpeid
Arvestades foorumis kaasalöövate Soome ekspertide arvukust ja tarkust, siis võiksime käsitleda ka teemat "Soome kaitsevõime peale kärpeid".
Teematilisest ülevaatest on võimalik osa saada saate "Silminnäkija"" vahendusel Soome YLE TV2 kolmapäev 1.2.2012 kell: 22.10
Mõningad saadet reklaamivad hüüdlaused:
-Kärped tähendavad katastroofi!
-Meil on olnud selline illusioon, et meil on hästi suur relvastatud reserv!
-Need kärped makstakse kinni kodumaise verega!
Teematilisest ülevaatest on võimalik osa saada saate "Silminnäkija"" vahendusel Soome YLE TV2 kolmapäev 1.2.2012 kell: 22.10
Mõningad saadet reklaamivad hüüdlaused:
-Kärped tähendavad katastroofi!
-Meil on olnud selline illusioon, et meil on hästi suur relvastatud reserv!
-Need kärped makstakse kinni kodumaise verega!
Kokkuhoid õõnestab Soome kaitsevõimet
Kuna klikke koguneb päris palju, siis on aeg tekstiga edasi minna. Eksperdid on vist sissitegevusele üle läinud ja ei ole ka praegu eetris.
Käsitlen, siis erinevaid Soomes ilmunuid arvamusi, kriitikud teritage sulge, sest avastasin, et soome keel on rooste läinud.
Kokkuhoid õõnestab Soome kaitsevõimet!
Järsk eelarve vähendamine rikub välihalli või kui tänapäevasemalt rääkida, siis välirohelise. Oma seisukohata väljendas ka Soome Kaitseväe juhataja kindral Ari Puheloinen, kes ei soovi, et Soome kaitsejõudud muutuks ainult väikeseks tehnoloogiliseks armeeks ega oleks ka selline massiarmee, mille varustus on puudulik ja väljaõpe on ebapiisav. Soome ainus võimalus on, et Puheloiseni arvates midagi nende kahe vahel.
Nelja aasta jooksul puutub Soome Kaitsejõud kokku sellise kokkuhoiga, mille mõju võib ainult oletada. Soome Kaitsejõudude juhtkonna arvates tähendab kärbete ulatus riskide võtmist kogu riigikaitsele. Kärbete tõttu on Soome riigikaitse vaid ühe valiku ees, kuidas säilitada usutavat kaitsevõimet? Suurim oht seisenb ka selles, et osad garnisonid võidakse viia ülimale säästureziimile või kärbete tagajärjel hoopis sulgeda. Samas rõhutab kaitseväe tähtsust ka see, et olukord maailmas ega Euroopas ei ole sugugi muutunud vähem rahulikuks. Samuti meenutatakse, et Idas jätkatakse aga relvastumist ja relvastuse moderniseerimist.
Soome kaitsejõudude sõjaaja üksuste koosseisust üle 95% moodustavad reservväelased. Õppekogunemiste arvu vähendamine tähendab aga otsest mõju reserväelaste kaitsevalmidusele. Soome Kaitsejõudude sõjaaja suuruseks loetakse hetkel 350000 reservis kodaniku. Kaitsevõime säilitamiseks peaks iga reserväelane vähemalt korra viie aasta jooksul osalema õppekogunemisel. Kärbete tõttu aga väheneb reserväelaste õppekogunemistele kutsumine 2011 tasemest (õppekogunemiste eelarve oli 20 miljonit eurot, selle summa eest osales aastas õppekogunemisel 25000 reserväelast) üle 90% ehk kärbete aastatel planeeritakse õppekogunemisele kutsuda kõigest 2000 reserväelast.
Käsitlen, siis erinevaid Soomes ilmunuid arvamusi, kriitikud teritage sulge, sest avastasin, et soome keel on rooste läinud.
Kokkuhoid õõnestab Soome kaitsevõimet!
Järsk eelarve vähendamine rikub välihalli või kui tänapäevasemalt rääkida, siis välirohelise. Oma seisukohata väljendas ka Soome Kaitseväe juhataja kindral Ari Puheloinen, kes ei soovi, et Soome kaitsejõudud muutuks ainult väikeseks tehnoloogiliseks armeeks ega oleks ka selline massiarmee, mille varustus on puudulik ja väljaõpe on ebapiisav. Soome ainus võimalus on, et Puheloiseni arvates midagi nende kahe vahel.
Nelja aasta jooksul puutub Soome Kaitsejõud kokku sellise kokkuhoiga, mille mõju võib ainult oletada. Soome Kaitsejõudude juhtkonna arvates tähendab kärbete ulatus riskide võtmist kogu riigikaitsele. Kärbete tõttu on Soome riigikaitse vaid ühe valiku ees, kuidas säilitada usutavat kaitsevõimet? Suurim oht seisenb ka selles, et osad garnisonid võidakse viia ülimale säästureziimile või kärbete tagajärjel hoopis sulgeda. Samas rõhutab kaitseväe tähtsust ka see, et olukord maailmas ega Euroopas ei ole sugugi muutunud vähem rahulikuks. Samuti meenutatakse, et Idas jätkatakse aga relvastumist ja relvastuse moderniseerimist.
Soome kaitsejõudude sõjaaja üksuste koosseisust üle 95% moodustavad reservväelased. Õppekogunemiste arvu vähendamine tähendab aga otsest mõju reserväelaste kaitsevalmidusele. Soome Kaitsejõudude sõjaaja suuruseks loetakse hetkel 350000 reservis kodaniku. Kaitsevõime säilitamiseks peaks iga reserväelane vähemalt korra viie aasta jooksul osalema õppekogunemisel. Kärbete tõttu aga väheneb reserväelaste õppekogunemistele kutsumine 2011 tasemest (õppekogunemiste eelarve oli 20 miljonit eurot, selle summa eest osales aastas õppekogunemisel 25000 reserväelast) üle 90% ehk kärbete aastatel planeeritakse õppekogunemisele kutsuda kõigest 2000 reserväelast.
Re: Taldrikutäis suurtükiliha ehk Soome kaitsvõime peale kär
Raske on mingit moodustist nimetada armeeks, kui nende ladusid valvavad erafirmad
Kui saaks vaid teada tegeliku nimekirja armee funktsioneerimist käitavate firmade koguprotsendi.
Ja köige tugevam kaitsetahe sümbolid on muidugi kindralite mökid "looduskaunites kohtades!"(polügoonide kinnised alad.)
"Maasssa maan tavalla!"
Kui saaks vaid teada tegeliku nimekirja armee funktsioneerimist käitavate firmade koguprotsendi.
Ja köige tugevam kaitsetahe sümbolid on muidugi kindralite mökid "looduskaunites kohtades!"(polügoonide kinnised alad.)
"Maasssa maan tavalla!"
Re: Taldrikutäis suurtükiliha ehk Soome kaitsvõime peale kär
Viimati muutis hillart, 22 Okt, 2013 13:33, muudetud 1 kord kokku.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist