Muskö maa-alune baas Rootsis.

[Kurjam]

Kui juba Bodenist juttu oli siis http://fortoved.ru/forum/index.php?t=ms ... 32d4713191 Venelaste foorumist.

[Kapten Trumm]

Hinna vahe on. Meelde on jäänud ühe ttü energeetikateaduskonna õppejõu sõnad, kes ütles, on kuni 350m sügavuseni on maa pealt kaevandamine odavam, kui maa alt kaevandamine. Ida-Virumaal on maaalused kaevandused seetõttu, et nõukogude ajal polnud maapealse kaevandamise masinaid saada (kuna suurte masinate tootmine käis läbi kaitseministeeriumi)

Norras on ühes Oslo eeslinnas (Drammen) on rajatud üks keerukas spiraalikujuline tunnel nimega Spiraltoppen, mille ainus otstarve on võimaldada kohalikele autoga pääs linna servas asuva ca 300 m kõrgusele mägiplatoole. Kui uurisin, milleks selline udupeen asi, öeldi, et tegelikult vajati materjali sadama ehituseks ja tunnel oli kõrvalprodukt.
http://lh4.ggpht.com/-uqNI8yBDliM/SDw0T ... G_9513.JPG

Ei maksa teha meie pehmete kivimite põhjal järeldusi graniiti millegi ehitamise kohta. Meil võib tavaise eskavaatoriga minna üsna sügavale, graniidis ei lähe sa ilma lõhkeaineta kuskile. Ja kui kõrval on asula, siis võib olla mäe sees lõhata lihtsam ja odavam kui poolt asulat evakueerida.

Tallinna kandis asub graniit kuskil 180 m sügavusel alles, peal on pehmed settekivimid.

[Cyberbear]

Hinna vahe on. Meelde on jäänud ühe ttü energeetikateaduskonna õppejõu sõnad, kes ütles, on kuni 350m sügavuseni on maa pealt kaevandamine odavam, kui maa alt kaevandamine. Ida-Virumaal on maaalused kaevandused seetõttu, et nõukogude ajal polnud maapealse kaevandamise masinaid saada (kuna suurte masinate tootmine käis läbi kaitseministeeriumi)

Mulle tundub, et sul on üks null küll üle. Meile alles räägiti,et kui on üle 30m sügavusel kaevandatakse maa alt, see käib põlevkivi kohta.

Kohtla-Nõmme suusaradade taga metsas (kes teab seda kitsast vett täis kunstlikku kanjonit, suusaradadade tagapiiril, selle taga) ja põllul on kaevandusekäigud ainult mõned meetrid maa all. Suvel sai sealkandis maa peal seiklemas käidud, mõned sissevarisenud kohad, kust pääsenuks varisemisohtlikesse käikudesse polnud oluliselt sügavamad kui paar meetrit. Aga ilmselt oli Virumaal tollal kui kaevandama hakati ka see teema, et kõiki põlde ei saanud põlevkivi nimel tagurpidi keerata. Terve Kohtla-Järve ümbrus peaks selliseid suhteliselt kohe maapinna all oleavid käike täis olema.

[Kapten Trumm]

Kohtla-Nõmme kaevandus (kus pragu on muuseum), on vana kooli kaevandus, mis ei vajanud erilist rasketehnikat ja mida sai teha otse asula kõrval.
Seal on kaevandusse minek ju 2 treppi ja oledki kohal.

Lihtsalt uued kaevndused nii väiksel sügavusel tehakse maapealsed, sest rasketehnika nappust enam pole, on vaid raha nappus.

Kirde Eesti kukersiidi lade läheb lõuna poole liikudes sügavamaks, seega Ida-Viru linnade ligidal oli see juht madalamal, aga lõuna pool teda enam 20 meetri peal pole.
Lade jõuab mere ääres pea maapinnani välja. Läheb sedasi viltuselt lõuna poole sügavamaks.

[wolfgang]

Tehnika tehnikaks - kulud määravad kaevandamise meetodi. On kildi sügavusi lahtisi auke ka. Katendi/maavara suhe on see, mis määrab kaevandamise meetodi. Samuti kaevandatava hind ja veel ühtteist. Lihtsalt pole mõtet 2m põleva pärast 20 m paasi ühest kohast teise tõsta. Jõhkralt maksab. Paesse saaks me ka igasugu vigureid ja käike urgitseda, ent siis tuleb vett pumpama hakata ja mitte vähe. Kui õieti mäletan siis ol.ol. kaevanduste puhul on rusikareegel 1t põlevat ja 250 kuupi vett välja pumbata.

[Wrangel]

Minge Maardust natuke itta ja näete kohta, kus ametlikult peaks asi suletud olema ja trellid ees. No mingeid trelle seal reaalselt ei ole ja saate aru, et servast sai antud juhul siis fosforiiti kaevandada, ilma selleta, et vett peaks pumpama. Tehnika arenes ja sügavused suurenesid. Sama oli ka seal Kohtla kandis, seal oli algne koht ju see, et kiht jõudiski maapinnale. Kaevandusi on paljuski rajatud ja neid kasutatud sõjalistel eesmärkidel. Palju on sellised projekte kus mahajäetud kaevandus muudetakse sõjaliseks objektiks, või siis strateegiliselt tähtsaks tootmishooneks vmt.

Ma olen ise Balakhlava baasis käinud. Üks suur mitme kilomeetri pikkune allveelaevade hooldamise ja valmisoleku tagamise kompleks. Üllatav oli aga leida selle Rootsi baasi sarnase sissepääsuga "urkaid" Horvaatiast (Jugoslaavia siis originaalajal) ja mujalt. Horvaatias selle saarestiku varjus väikestes lahtedes on neid nii palju, et ma arvan, et seal pidi olema ka NSVL allveelaevu, sest Jugole endale ei oleks neid niipalju vaja olnud. Kuigi omavahel läbi ei saadud siis baaside osas võidi olla kokku lepitud. Osad mahutavad ka suurema löögitugevusega tuumaallveelaeva.

Vaadake kasvõi seda Vrulja bay lahte, see on üks avatumaid ja inimesed käisid seal ja käivad, samas kõrval on koht, kus on valmis lahingusse sööstma allveelaev. Seal neid ei teenindatud muuga kui veega ja toiduga aga nad olid kui pollarid põõsas valmis tegutsema. Sama lahe ääres ja mujal on samasuguseid kohti ütleme nii, et "palju". Kallas on järsk ja kaitseb, laev on sisuliselt paarikümne meetri paksuse kalju all.

[Wrangel]

Krimmi Balakhlava on tegelikult teenindusjaam ja sealne sissepääs pidi olema vee peal igaks juhuks. Feodosia aga on kord kõrgem tase. Sellest linnast lõunas on poolsaar ja sellel asuva mäe taha polnud võimalust piiluda. Linnas asuvasse jaama liikus ronge nii palju, et linnal endal seda vaja polnud. Kaubalaevad laadisid kütust, samas nad liikusid sealt edasi Novorosiiskisse ja tankisid seal reidil tunde. See räägib meile sellest, et sellest Feodosiast lõunas on mägi läbi kaevatud kui sipelgapesa oma käikudega. Kuna rannik on suht avatud siis ei saanud teha avalikke baase. Allveelaevade sadamad seega on mäes ja sõitma läksid nad vee all asuvate uste kaudu. Need olid eeldatavalt tuumarelva kandvad diisel-allveelaevad, sest kaugele neil ujuda ei olnud vaja. NSVL lõpetas oma närvilise tegevuse Ukraina vastu siis kui saavutati esimene kokkulepe, kokkulepe sellest, et asjast ei räägita. Praegu võib olla ka muid kokkuleppeid, et Rossia seal tegutseb, samamoodi kui Sevastopilis. Võidakse vaielda nafta üle, kuid osatakse ka ühistest asjadest vaikida ja kokku leppida. Muuseas selle ala kohal mäe peal on kolm ametlikult Ukrainale kuuluvat väga suurt raketitõrje kompleksi S-300 ala, sest need kompleksid on iseseisvad üksused ja neid on sisuliselt kogu see ala täis pikitud. Ja see mägi ja rannik ei ole mitte mingi pisike saareke kuskil, tegu on suure alaga ja hiiglasliku struktuuriga.

[Kapten Trumm]

Vene ajal oli leiutatud allveelaevade tankimine kütusega täidetud suurtest kummist mahutitest, mida poetati teatud kohtades vee alla.
Mustal merel oli allveelaevadel muidu taktikaline tähendus nagu Läänemerel, seal pole ühtki tuumaallveelaeva relvastuses kunagi olnud.
Sestap pole mõtet neid Krimmi rajatisi üle müstifitseerida. Seal oli hulk vanu diisel-allveelaevu, mis vajasid tankimist ja sagedast putitamist ning selleks oli teatud kohad.
Mingeid maa-aluseid linnu pole sestap mõtet väga otsida sealt. Lisaks oli seal olemas vähemalt üks maa-alune rannakaitse raketibaas, kus on näiteks filmitud omaegne action-film "Odinotsnoje plavanie".

Tegelikkuses oli Musta mere laevastiku roll samasugune Balti laevastiku omaga (mereäärsete armeede toetus merelt), kusjuures ei nähtud eriti tõsiselt võimalust, et laevastik pudelikaeltest (Bosporosest, Taani väinadest) läbi pääseb. Sestap polnud kummaski laevastikus strateegilise tähendusega sõjalaevu nagu aatomiallveelaevad või lennukikandjad (Mustal merel figureerinud vist Moskva oli kopterikandja, mille ülesanne oli allveelaevade tõrje).

Ja ei olnud ka siin mingeid müstilisi allmaalinnu, millest vene aja lõpul iga "uuriv ajaleht" sonis.

[Wrangel]

Ja S-300-d istuvad niisama selle me peal.

[Hydrazine]

Muuseas selle ala kohal mäe peal on kolm ametlikult Ukrainale kuuluvat väga suurt raketitõrje kompleksi S-300 ala, sest need kompleksid on iseseisvad üksused ja neid on sisuliselt kogu see ala täis pikitud. Ja see mägi ja rannik ei ole mitte mingi pisike saareke kuskil, tegu on suure alaga ja hiiglasliku struktuuriga.

Klassikaline Wrangeli pada... S-300 ei ole raketitõrjekompleks ja pole seal "kolme suurt" ammugi mitte.

[Wrangel]

Ma väidangi ju eespool, et tegu oleks tuumaallaevaga, see samas ei välista ju tuumarelva olemaslu pardal. Laev ise ei liigu tuumajõul samas tal on pardal tuumarelvad. See ongi see taktikaline tuumarelv.

[Wrangel]

Ma nägin neid kohapeal. Suumi googlit näed ise kah. Võta seal fotod abiks, see on S 300.

[Wrangel]

Muuseas selle ala kohal mäe peal on kolm ametlikult Ukrainale kuuluvat väga suurt raketitõrje kompleksi S-300 ala, sest need kompleksid on iseseisvad üksused ja neid on sisuliselt kogu see ala täis pikitud. Ja see mägi ja rannik ei ole mitte mingi pisike saareke kuskil, tegu on suure alaga ja hiiglasliku struktuuriga.

Klassikaline Wrangeli pada... S-300 ei ole raketitõrjekompleks ja pole seal "kolme suurt" ammugi mitte.

Lihtsalt juhuks kuii sa eitad seda mida kirjutasid, mina olen neid S300-sid seal näinud oma silmaga.

[Wrangel]

Minge goodles 3 km üle Fedosia lõunas asuva mäe taha ja näete seal mingi aja jooksul olnud asetust. Suumige neile lapikutele aladele see ongi kompleks.

[Wrangel]

Vaadake ümber toimunud pilt. Kui neid ei saa siis ma annan aastast 2011 lähedalt võetud asjad..