Mulle lausa meeldisid need paari röökija kõvad "argumendid"
1. Kinnisvara väärtus kuskil külakohas sõltub kõige rohkem ostja olemasolust, mitte radarist. Kui mõni koll arvab heaks kuskil karu maasikamaal asuvad "krundi" eest küsida parimate Merivälja mereäärsete kruntide hinda - oma probleem.
2. Ei saanud aru, kuidas see radar lapsi ohustab.
3. Miks radar ei võinud olla kuskil "inimtühjas kohas" (viidati kohti Valga poole). Huvitav, kust võetakse see tarkus, et seal samasugused pärandkultuuri asjamehed välja ei ilmu?
Kokkuvõtvalt tüüpiline eesti vorstide halin "mulle meeldib väga riigikaitse ja ma lausa armastan meie riiki, aga radar tehke mõne teise küla lähedale". Ühesõnaga - nullväärtusega emotsionaalne pläma.
Tsiteeri:
Ja kõik see jama toimub meil täielises Eesti Vabariigis, mitte väljamõeldud utoopiariigis Aslaavias
Jupiter on äkki märganud, et suure (isiku)vabaduse tingimustes ja -kultuses on härjavärsid kasvanud vahepeal päris jõudsasti ja vehivad igal võimalikul juhul sarvedega. Eesti riigi tüüpiline (haldus)probleem. Keskkonnas, kus 95% kodanikest ei taha ühiskondlikust asjast (tee, veetoru, elektriliin, radar jne) oma naabruses kuuldagi ja korrutab oma põhiõigusi, peab olema võimalik sellised asjad panna otsustuskorras (nt VV otsus) paika ja mingi külakogukonna arvamust üldse mitte küsida. Kõige hullem on see, et nendest juba teist aastakümment vältavatest lõpututest polügooni-, laskevälja jms saagadest pole nagu erilisi õiguslikke sätteid finaliseerunud, selle asemel tegeleti rohkem KV juhataja staatuse küsimusega (mis on täiesti neljandajärguline küsimus). Ehk kokkuvõtvalt hakkab meil see igamehe kodaniku-, põhiseaduslike- jms õiguste suure kisaga taga ajamine natuke üle piiri minema.
Lisapowerit lisab probleemile asjaolu, et ajastus on nii vilets kui veel olla saab, läheb lahti viimane KOV valimiste eelne aasta - ja on suur risk, et mõni munitsiplaalkloun sellisele "rahvasõjale" oma valimisplatvormi rajab.