Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Vasta
Kasutaja avatar
just plain mean
Liige
Postitusi: 627
Liitunud: 08 Dets, 2008 14:05
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Postitus Postitas just plain mean »

Mõtlesin, et sõjateemalistele tõlgetele võiks pühendada täitsa omaette teema.

History Channeli ja ka Exploreri eestikeelsed subtiitrid kipuvad naljanumbriks kätte minema. Sealt on ridamisi igasuguseid penstikuid vaimuvälgatusi silma hakanud, mis kipuvad kummitama. Tõlked on avaldatud firma F&P nime all, siiani on silma jäänud kaks nime (Liisi Kahu ja Sander Tammist). Ma ei tea, on tegemist proffide või amatööridega tõlgete alal, äpude (või siis haltuuratsejate) kaalukategooriasse kuuluvad mõlemad kindlasti. Inglise keel ei tundu olevat nende parim oskus ning emakeelega jäävad tublisti jänni. Pole ka elementaarseid teadmisi valdkonnast, mida tõlkida ponnistavad ega elementaarset silmaringi. Pakungi siinkohal valiku häid leide:
Relvad
mortiiritulistus (mortar fire) miinipildujatuli
lahingusuurtükivägi (field artillery) välisuurtükivägi
sõjapea (warhead) lõhkelaeng e. lõhkepea
šrapnell (shrapnel ) killud [eriti koomiline on šrapnell muidugi Napoleoni sõdade kontekstis...]

Tankid
reageeriv soomus (re)aktiivsoomus
relv (gun kui tankisuurtükk). Ma soovitaksin soojalt kokandussaates nimetada kõiki toiduained üldnimetajaga „toit“
võitlusmasin (Fighting Vehicle e. lahingumasin)
tankitapja (tank killer e. tankihävitaja)
kerge nahaga sõiduk (light skin vehicle, st. soomustamata sõiduk)
suurtükk on relvastatud ja valmis laskma (armed and ready to shoot, st. laetud ja laskevalmis)

Laevad
hävitajalaev (destroyer e. hävitaja)
hävitajalaeva eskort (escort destroyer e. eskorthävitaja)
hulgipommitamine (bombardment ehk suurtükituli)
plärtsatus (impact e. tabamus)
tüürimisjaam (steering station e. roolipost)
kahurite juhtijad (sihturid) Sander Tammist F&P

Lenundus
lennuki raam (airframe. ehk füselaaž)
1080 meeskonda 108 lennukis (tegelikult muidugi 1080 meeskonnaliiget 108 lennukis)

Auastmed
ülemkomandör (supreme commander - ülemjuhataja)

sõjategevus
sõdurid võtavad katte (soldiers taking cover)
viskuda põrandale (hit the ground) - maha viskuda - tegevus toimus kõrbes

Muud asjad
survejõugud (press gangs, st. sõjalaevastiku sundvärbamissalgad)
sõjaline tööstusosa (sõjalistööstuslik kompleks)
USAF töötajaskond (personnel e. isikkoosseis)
sõjaväeteenistus (tegelikult on jutuks military service relvajõudude liigi tähenduses – maa-, õhu- ja merevägi) Liisi Kahu F & P

Kindlasti saaks veel andekamaltki, et mitte öelda - innovatiivsemalt öelda või kirjutada. Ma ootan kannatamatult, millal keegi tõlgiks vacuum cleaner’i „vaakumpuhastiks“ ning meat grinder’i – „lihajahvatiks“.
Viimati muutis just plain mean, 21 Juun, 2014 17:38, muudetud 3 korda kokku.
Lemet
Liige
Postitusi: 19913
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Postitus Postitas Lemet »

Šrapnell ju tegelikult eesti keeles ammuilma kasutusel... :scratch: Võta ja loe kasvõi eestikeelset 1983 aasta "Läänerindel muutuseta"(varasemaid ei tea, pole kätte juhtunud, aga arvata võib, et ka seal sõna kasutust leidis. Ja ka Napoleoni sõdadega haakub vistist kenasti...juba kuskil 1800 kasutasid britid sedasorti asju.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Telc
Liige
Postitusi: 167
Liitunud: 24 Juul, 2007 14:27
Kontakt:

Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Postitus Postitas Telc »

Uii.

Ma olen ise konsulteerinud ühte neiut, kes võttis tõlkida sarja "Dogfights" lootuses, et sari pajatab nunnudest kutsudest. Seega ei saanudki siinne tänulik publik lugeda tiitritest, kuidas lendab eskadron jmt.
(Ise sain muidugi taustal ammutada terminoloogilist abi Lemeti tõlkelugudest ja tuttavalt piloodilt msnis.)
Kasutaja avatar
hillart
Liige
Postitusi: 3281
Liitunud: 07 Jaan, 2005 15:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Postitus Postitas hillart »

History Channeli ja ka Exploreri eestikeelsed subtiitrid kipuvad naljanumbriks kätte minema.
Oh, ei! Oleks see tendents vaid nii piiratud.
Viimase 10 aasta kogu subtiitrindus on seda moodi läinud. Ja seda ükskõik mis keelest tõlkimine parasjagu käimas on. Ka kunstilistes filmides ja intervjuude tõlkimisel. Hispaania, prantsuse ja muude taoliste keelte osas ei oska kaasa rääkida aga vene, saksa ja inglise keelset originaaljuttu ju kuulad nii või teisiti automaatselt paralleelselt subtiitrite lugemisega ning - "Tule taevas appi!". Selles valdkonnas on asjad ikka väga-väga-väga viltu hakanud minema. Ja mida aasta edasi, seda enam. Sageli juba lausa sellises ulatuses, et subtiitrites antud info läheb originaalkeelest vaata et totaalselt mööda.
Muidugi on veel üks kahetsusväärne tegevusmall nendel tõlkijatel hakanud välja lööma. Nimelt mõnikord jäetakse muist teksti üleüldse tõlkimata. Tea siis, kas ei hakka neil hammas peale, või milles asi, aga alatasa on selline lugu, et kui neil kahel (mõnikord ka kolmel) infoallikal (originaaltekst, subtiitrid ja harva ka tekstiosa) paralleelselt kogu aeg silma peal ei hoia, siis jääb muist arusaamatuks (selle tõlkimata jäetud osa arvelt).
Aga muidugi veel! Lisaks eelnevale peab endal kah peas pidevalt ja täie tuuriga tõlkeprogramm töötama. :wink:
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!
Kasutaja avatar
just plain mean
Liige
Postitusi: 627
Liitunud: 08 Dets, 2008 14:05
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Postitus Postitas just plain mean »

Lemet kirjutas:Šrapnell ju tegelikult eesti keeles ammuilma kasutusel...
Tegelikult tähendab šrapnell eesti keeles distantssütikuga õhus lõhkevat mürsku, mis puistab maapinna üle kuulide vihuga - varjunud elavjõu hävitamiseks. Inglise keeles sevastu tähendab shrapnel mürsu-, miini- või pommikilde. Nii ongi šrapnell ka eesti keeles omandamas kahjuks uut (ja ebaõiget) tähendust
Lemet
Liige
Postitusi: 19913
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Postitus Postitas Lemet »

Siiski-siiski..."shrapnel"- http://en.wikipedia.org/wiki/Shrapnel_shell
Mitte vaid killud, vaid ka kilde või kuule tekitav mürsk. Ka netisõnaraamatud annavad shrapneli vasteks eestikeelse šhrapnelli, mitte pommi(mürsu)killud.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
just plain mean
Liige
Postitusi: 627
Liitunud: 08 Dets, 2008 14:05
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Postitus Postitas just plain mean »

Ma üritan siin selgitada, et tõlgetes on levimas tendents nimetada just nimelt ükskõik millise lõhkekeha plahvatusel tekkivaid k i l d e "šrapnelliks". On isegi sääane ebaväljend tekkinud nagu "šrapnellihaav".

Eile õhtul jäi mulle taas Exploreri kanalillt külmrelvade ajalugu tutvustavast saatest silma paar huvitavat tõlget (saate toob meieni ikka seesama F&P):
püssirohurelv - gun-powder weapon, eesti keeles nimetatakse seda minu arvamist mööda tulirelvaks
lantsett - lance e. ratsaväelase piik. Kui vaadata näiteks entsüklopeediat, siis on lantsett tegelikult väike kaheteraga skalpell.
lantsetimees - lancer e. eesti traditsioonis ulaan, hädapärast ka piigiratsanik, kui minna ajaloos pisut rohkem tagasi
ründerelv - assault rifle e. automaat
Hedi Tralla F&P
Viimati muutis just plain mean, 02 Mär, 2012 22:22, muudetud 1 kord kokku.
Lemet
Liige
Postitusi: 19913
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Postitus Postitas Lemet »

tõlgetes on levimas tendents nimetada just nimelt ükskõik millise lõhkekeha plahvatusel tekkivaid k i l d e "šrapnelliks"
šrapnell (shrapnel ehk killud), eriti koomiline on šrapnell muidugi Napoleoni sõdade kontekstis...
:dont_know: Üks neist mõtetest on nüüd pisut nihu...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
just plain mean
Liige
Postitusi: 627
Liitunud: 08 Dets, 2008 14:05
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Postitus Postitas just plain mean »

Lemet kirjutas:
:dont_know: Üks neist mõtetest on nüüd pisut nihu...
Mida sa üritad tõestada? Seda, et britid kasutasid alates 1803. aastast aegsütikuga varustatud n.ö. "kuulpommi" juba Napoleoni sõdade ajal, ei ole vaja tõestada. Leitnant Shrapnel'i leiutatud süütenööriga varustatud metallkestas cannister shot võimaldas suurendada kartetšlaengu laskekaugust 300 meetrilt kuni 1100 meetrini, sest õhus lõhkev lisalaeng paiskas kuule omakorda edasi. Selle juures oli tappev element siiski kestast vabanevad kuulid, mitte õhus puruneva metallkesta tükid. Toonane suurtükiväe peamine laskemoon oli aga siiski kas malmist umbkuul või pakitud musketikuulidest kartetš. Lõhkevad granaadid, mis tapsid plahvatusenergia ja kildude rahega tekkisid siiski oluliselt hiljem, 19s teisel poolel.

Pikast jutust kokkuvõte - ma üritan siin selgitada, et eesti keeles tähistab sõna "šrapnell" ennekõike siiski õhus lõhkevat mürsku, mitte mürsu lõhkemisel tekkivaid kilde. Aga sa võid muidugi sellele vastu vaielda.
Lemet
Liige
Postitusi: 19913
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Postitus Postitas Lemet »

MINA ei ürita tõestada midagi, juhin lihtsalt tähelepanu lugupeetava postituses esinavatele ebakohtadele. Eesti keelses kirjanduses on vähemasti mulle ette jäänud sellised väljendid nagu šrapnellmürsud ja šrapnellid. Mis ilmselgelt on sellisest mürsust pärinevad esemed. Aga mida kasutatakse küllaltki tihti ka mürsu enda tähenduses. Väite väljendi "šrapnell" kasutuse naeruväärsusest Napoleoni sõdade kontekstis lükkas lugupeetav ju just ise oma postituses ümber.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
hillart
Liige
Postitusi: 3281
Liitunud: 07 Jaan, 2005 15:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Postitus Postitas hillart »

On isegi sääane ebaväljend tekkinud nagu "šrapnellihaav".
Just-just. Esineb see sõna eranditult tõlkeartiklites, kus see ongi iseenesest üks hea näide väärtõlkest, mis praeguseks juba just-kui oma elu elama hakanud on. Nonsens. Ja levima on see hakanud hoopistükki mitte seepärast, et "kilde" on "šrapnelliks" nimetama hakatud, vaid ikka seepärast, et tõlkija pole mitte teadnudki, et mis asi see kild või šrapnell tegelikult on.

Eestikeelsena on taolise sõna selgitus siiski üheselt (kui üldse sellisel kujul esineb) šrapnellikuulikesest tingitud haav.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Mis seal ikka imestada, et Viasat teeb lihtsalt odavat haltuurat ja on subtiitrid võtnud mõnelt odavalt tegijalt, kelle tööriistaks Google Translate.
Muidu on emakeeles olemas nt selline raamat:
http://rahvaraamat.delfi.ee/raamatud/ve ... mat/109888
Seega ei saanudki siinne tänulik publik lugeda tiitritest, kuidas lendab eskadron jmt
See on huvitav küsimus.
Asi on selles, et squadron või geschwader (saksa) ei vasta päris "eskadrillile" meie mõistes.
Ehk meie "eskadrill" on tulnud ida poolt.
Nt BW süsteemis on eskadrill hoopis Staffel.
Sõna eskadron ongi laen sõnast squadron.
Samas pole squadron ka päris "polk". Tavaliselt väiksem.
:dont_know:

Näiteks hetkel õhku turvav Jagdgeschwader 71 "Richthofen" (mida otse tõlgiks kui "eskadrill") koosneb kahest Staffelist, Staffel 711 ja Staffel 712.
Vene süsteemis oleks see polk, mis koosneb kahest eskadrillist.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
TTA
Liige
Postitusi: 1762
Liitunud: 07 Sept, 2010 6:51
Kontakt:

Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Postitus Postitas TTA »

Kapten Trumm kirjutas:Mis seal ikka imestada, et Viasat teeb lihtsalt odavat haltuurat ja on subtiitrid võtnud mõnelt odavalt tegijalt, kelle tööriistaks Google Translate.
Muidu on emakeeles olemas nt selline raamat:
http://rahvaraamat.delfi.ee/raamatud/ve ... mat/109888
Seega ei saanudki siinne tänulik publik lugeda tiitritest, kuidas lendab eskadron jmt
See on huvitav küsimus.
Asi on selles, et squadron või geschwader (saksa) ei vasta päris "eskadrillile" meie mõistes.
Ehk meie "eskadrill" on tulnud ida poolt.
Nt BW süsteemis on eskadrill hoopis Staffel.
Sõna eskadron ongi laen sõnast squadron.
Samas pole squadron ka päris "polk". Tavaliselt väiksem.
:dont_know:

Näiteks hetkel õhku turvav Jagdgeschwader 71 "Richthofen" (mida otse tõlgiks kui "eskadrill") koosneb kahest Staffelist, Staffel 711 ja Staffel 712.
Vene süsteemis oleks see polk, mis koosneb kahest eskadrillist.
Enne 1940 eestindati polk ära rügemendiks.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5557
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Postitus Postitas toomas tyrk »

Kapten Trumm kirjutas: See on huvitav küsimus.
Asi on selles, et squadron või geschwader (saksa) ei vasta päris "eskadrillile" meie mõistes.
Ehk meie "eskadrill" on tulnud ida poolt.
Nt BW süsteemis on eskadrill hoopis Staffel.
Sõna eskadron ongi laen sõnast squadron.
Samas pole squadron ka päris "polk". Tavaliselt väiksem.
:dont_know:

Näiteks hetkel õhku turvav Jagdgeschwader 71 "Richthofen" (mida otse tõlgiks kui "eskadrill") koosneb kahest Staffelist, Staffel 711 ja Staffel 712.
Vene süsteemis oleks see polk, mis koosneb kahest eskadrillist.
Siin on nüüd koos kõik pudru ja kapsad...

Esiteks ei tule termin "eskadrill" mitte idapoolt, vaid Prantsusmaalt. Escadrille võeti seal maal kasutusele ammu enne seda kui see sõna vene lennuväkke jõudis. Isegi Eesti lennuväes oli eskadrill kasutusel juba 1924. a., samuti enne seda, kui venelased selle kasutusele võtsid.

Geschwader ei ole oma suuruselt kindlasti võrreldav eskadrilliga, vaid pigem siiski rügemendiga. Kui näiteks vaadata tagasi II Maailmasõja aega, siis sakslaste Geschwader -> Gruppe -> Staffel süsteemis oli ka väeosade numeratsioon lahendatud sarnaselt jalaväe rügement -> pataljon -> kompanii süsteemile (Geschwader'i nr oli araabia nr, Gruppe on rooma nr ning Staffel jälle araabia, kusjuures staffelite numeratsioon oli läbiv. Nagu ka kompaniide numeratsioon rügemendis).

Mina isiklikult ei soovita üldse lennuväeosade nimetusi tõlkida vaid kasutada originaali. Vajadusel lisades joonealuse märkuse, mida see osa endast kujutab. Sest esiteks puudub Eestis ühtne ning kõigile arusaadav terminoloogia selles osas. Teiseks võivad aga samad terminid erinevates lennuvägedes tähendada hoopis erinevaid asju.

Näiteks Wing on brittidel hoopis midagi muud kui ameeriklastel...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Esiteks ei tule termin "eskadrill" mitte idapoolt, vaid Prantsusmaalt
Need, kes siin täna kirjutavad, on sõna "eskadrill" tähenduse saanud vast selgeks läbi siin 50 aastat statsioneerunud eskadrillide sisu järgi.
Ehk siis suurusjärgust 10-12 masinat.
Mul on see V.Vare sõjanduse sõnaraamat kahjuks maal - pole ka kuskilt vaadata, kuidas seal asi lahti mõtestatud on.
Kui näiteks vaadata tagasi II Maailmasõja aega, siis sakslaste Geschwader -> Gruppe -> Staffel süsteemis oli ka väeosade numeratsioon lahendatud sarnaselt jalaväe rügement -> pataljon -> kompanii süsteemile
Tänasega pole sel suurt midagi ühist, Luftwaffe jaguneb praegu segadiviisideks (maapealne ÕT, eri otstarbega lennuvägi), mis omakorda jagunevad Geschwaderiteks ja maapealseteks kaitseüksusteks. Vene süsteemi järgi oleks seal Staffel eskadrill, Geschwader polk ja Division diviis. Seejuures nad jäävad igas tasandis arvukuselt vähemalt NSVL aegsetest struktuuridest maha, eriti märgatav on see õhutõrjeraketivägede osas.
Viimati muutis Kapten Trumm, 05 Mär, 2012 12:44, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline