www.militaar.net

Põrkasin leedu delfis uudisele, et uue ajateenistuse seaduse projekti järgi tahetakse hakata ajateenistuse läbinud noormeestele kompenseerima õppemaksu. Minu jaoks oli juba sõnad Leedu ja ajateenistus ühes lauses üllatus. Teab keegi mis plaanid Leedul ajateenistusega tulevikus on?
http://www.delfi.lt/news/daily/lithuani ... d=58252294

Vaat, asi on selline, et Leedus on ajateenistusega käitutud analoogselt Saksamaa ja USA-ga, kus ajateenistus pole seadusega mitte ära kaotatud nagu Lätis, vaid et see on ajutiselt peatatud. Seega on võimalik ilma eriliste seaduste ümbertegemisteta ajateenistusse võtmisega taas algust teha.
Ja arvestades viimaste aastate poliitikafooni on ajateenistuse järk-järguline taastamine Leedus täiesti võimalik.

_________________
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!

Punkt, milles Eesti võiks Leedust kindlasti eeskuju võtta. Kahtlemata tõstaks see ka EKV ajateenistust läbiva kontingendi kvaliteeti. Ja imelik, et seda siini veel tehtud pole

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...

Kontingendi kvaliteedil pole tegevohvitseride sõnul häda midagi, sest viimastel aastatel ei võeta isegi kõiki keskhariduse/ülikooliharidusega mehi teenima, sest tahtjaid ja sellest tulenevalt valikut on palju. See algharidusega tüüpide massiline võtmine on õnneks jäänud ajalukku.

Seda siis kena kuulda. Mis aga ei muuda minu kindlat veendumust, et riigil veel ajateenistuse ja riigikaitse prestiiži tõstmisel pikk tee käia on...seesama õppemaksu tasumine, juhul, kui kellegi peaksid pangalaenud olema, siis nende tasumise selleks ajaks (ja järsku ka pool aastat peale ajateenistuse lõppu) peatamine, riigiametitesse ajateenistuse läbinute eelistamine ja selle ka kõva häälega välja hõikamine jne.

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...

Lemet, üldiselt olen Sinu pakutuga väga nõus, kuid teisalt nagu Alban juba ütles, siis ei ole meil probleeme enam kvaliteediga.
Meil mõned aastad tagasi olid seerud suurem osa kõrgema haridusega või kõrgharidust omandavad (märkimisväärne osa magistrandid). Ka reamehe tase oli üllatavalt hea.
Kui õigesti mäletan, siis käis see pataljoni juhtivate isikute poolt ka läbi, et 10a tagasi oli kahel käel võimalik kokku lugeda mehi, kes omavad keskharidust, kuid nüüd on põhimõtteliselt 100% keskharidusega (mingil määral võib see erineda teenistuskohtade vahel, kuid aasta-aastalt mitte enam oluliselt).

Kuid nagu ütlesin, siis suur töö on veel teha ajateenistuse propageerimisel.
Olles väikelinnast pärit, siis on minule suhteliselt kaua aega tundunud, et suurem osa "jõukamate" perede poisslapsed sageli just ajateenistusest kõrvale hoiavad (nt esinevad sidemed arstidega, makstakse otseselt "kellelegi" jms). Sellisel juhul ei saa aga üldine arvamus EKV-st (sh. ajateenistusest) muutuda. Need, kes ei ole käinud, õigustavadki end sellega, et see on jama ja ajaraiskamine (kokkuvõtvalt on neid vähemalt kaks korda rohkem kui ajateenistuse läbinuid).
Tuues nt Soome, kus ajateenistuse läbinute protsent on 90% kandis, siis ei saa ka eksisteerida arvamust, et ajateenistus on ajaraiskamine, vaid vastupidi, suurem osa tööandjaid ja personalivärbajaid on tõenäoliselt läbinud ajateenistuse ja osakavad sellist kogemust CV-s ka hinnata (see on vaid üks võimalus, kuidas ühiskonnas on võimalik näha ajateenistuse respekteerimist).
Tulles veelkord kvaliteedi juurde, siis on ebaõiglane olukord, kus ainult 1/3 kutsealustest teenistust reaalselt alustab ja selle läbib. Peale selle, et tegu on põhiseaduse mõistes vastuoluga, näitab see selget ebavõrdset suhtumist oma kodanikesse. Nagu foorumist varem mitmel korral läbi käinud, siis tuleks küsida nt Riigikogu koosseisult, juhtivametnikelt jms kui paljud neist on läbinud ajateenistuse (sh. oleks huvitav teada nt. Kaitseministeeriumi andmeid). Tõenäoliselt jääb see protsent üsna madalaks...

Üks soomlane kommenteeris, et kui pole käinud, siis pidada "mõni viga külges olema" - tänapäeval näiteks mingite ainete tarbimine. Et ei maksaks võtta, kui vaja töölist, kes tööd teeb, mitte kuskile ei kao ega haiguslehel elama ei hakka.

Aga muidu jah - omasugused produtseerivad omasuguseid.
Siin jutuks olnud kodune isamaaline kasvatus ega muu asja tegelikult ei muuda, kui 1/3 läheb ja 2/3 mitte. % paraneb, aga mittemillegitegemise arvelt (kutsutavate aastakäikude arvukus on lihtsalt hulga väiksem). Paratamatult kujundab üldise arvamuse enamus, mitte vähemus. Füüsilise puudega inimest nokivad kõik terved, kui suhe on 1:10. Kui aga on juba 5:4, siis saab sellest üldine leppimine ja arusaam.

Sestap pole mõtet loota, et eales midagi suhtumises paraneb, kui ei saavutata olukorda, kus vähemalt 80% meestest saab mingit väljaõpet (kasvõi lihtsustatut). Ei aita seal ei riigikaitseõpetus, Laidoneri muuseum ega riigimeeste kõmisevad kõned - need on vaid kirss koogil. Pubekas lülitab end "ignore" mode'sse ja üritab ikka mainstreami moodi olla. Umbes sama puudutab ka ringlevaid lolle jutte sõjaväe sisust. Neid ajavad ja levitavad enamasti need, kelle teadmised pärinevad samasuguste kõlakate kuulamisest.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.