Mis post too võiks olla

[kalleb]

betoonist valatud , peal 4 jämedat polti , asub raudtee kõrval , teisel pool raudteed pole midagi

huvitav mis seal küljes olla võis

[ivanorav]

Semafoori posti alus!

[kalleb]

see mõni nõukogudeaegne alus või vanem

millal nood semaforid kasutuses olid?

et oli ilmselt midagi siukest

[alax]

Mäletan, et olen näinud trossidega juhitavaid semafore kitsarööpmelisel Tallinn-Viljandi liinil kuuekümnendatel aastatel. Trossiliinide pikkus võis olla ca pool kilomeetrit.

[ivanorav]

Mäletan, et olen näinud trossidega juhitavaid semafore kitsarööpmelisel Tallinn-Viljandi liinil kuuekümnendatel aastatel. Trossiliinide pikkus võis olla ca pool kilomeetrit.

Just-just, need all turritavad lattrauad hoidsid trossirulli paigal (tross keeras horisontaalist vertikaali. Tross ulatus kuni jaamahooneni, kust semafoore juhiti.
Süsteem vöeti kasutuselt maha ( vist) 60-l siis, kui tulid foorid asemele!
Minul on olnud önn sead süsteemi näha mahavöetuna raudtee körval vedelevas romuhunnikus.

[kalleb]

too pildi peal olev postament asubki enne raudteesilda , Türi jaamahoonest umbes 600-700m kaugusel Viljandi poole

niiet olid trossi ülevalhoidmiseks hulga poste kus rattake otsas ning jaamakorraldaja pidi käsitsi seda värgindust edasi kerima

(pidi päris kõrgele olema paigaldatud et kui üle maantee läks siis liiklust ei seganud)

igaljuhul see postament on ehtne stoibati produkt , robustselt valatud, laudade jäljed siiamaani näha (võimalik et ka DMB-59 zeleznodoroznoje voiska on kusagile kirjutatud ,peab uurima

aga jah nüüd tarkust juures ja saab teistelegi jagada

kui pikk too post harilikult oli , siin on postament valatud kraavi , st umbes 1 m alla raudtee nivoo

[Kurjam]

Mäletan, et olen näinud trossidega juhitavaid semafore kitsarööpmelisel Tallinn-Viljandi liinil kuuekümnendatel aastatel. Trossiliinide pikkus võis olla ca pool kilomeetrit.

Nendel semaforidel ei olnud betoonist vundamente, puhas metallkonstruktsioon oli.

[kalleb]

äkki kellelgi on fotosid milline oli teistes kohtades semafor

võibolla antud kohas oli vundamendi rajamine vajalik sest pinnas oli pehme

[kalleb]

muideks vanemad mehed teadsid rääkida et selles kohas oli tõesti semafor seisnud ja juhtimine käis trosside kaudu aga trossid olid maa sees mitte õhus

[Soobel]

Kitsa lõpuaastail olen ma piltidelt näinud, et Türil olid juba valgusfoorid sissesõitudes. Muidu viimastel aegadel need trossid jaamani ei ulatunud, need olid koondatud pöörmeputka juurde, Semafoori liigutas pöörmeseadja jaamakorraldaja alluvuses. Pildistet betoonkobakas paistab kuidagi võõras, ehkki raudtee fooride standardalused on suht sarnased neljakandilised tüvipüramiidid, neli vindiga vart otsas, vahekaugusega mingine 30-40cm. Tavaliselt on neil keskel auk, mis keerab L-tähe kujuliselt külje pealt välja ja kustkaudu jooksid valgusfoori juhtmed foori masti õõnsusest vundamendi külje peale välja.

[kalleb]

tollel alusel auku keskel ei olnud , poltide vahe jah oli umbes 30 cm

[kalleb]

nii postiga on nüüd jokk , raudteemeeste kopp rappis tolle välja ja ilmselt viivad kusagile utiili

asemele kaevasid maaparanduskraavi liigvee juhtimiseks jõe poole-pinnas ilmselt liigniiske ja raudtee vajub sisse

[Soobel]

Ja võin hüpoteesi püti panna: Türi kitsaaegne sissesõidufoori alus. Tundub olevat kohapeal valatud, esimesel pildil paistavad ka mingid metallkannid harukarbi või kilbi hoidmiseks, mingine toru tuleb maast, kus juhtmed sees. Juhtmeõõnsusega standardjalad tulid hiljem, siis kui raudtee laiaks ehitati, väljasõitudesse foorid ja jaamavahele poolautomaatblokeering sisse seati. Muidugi pole välistatud, et selle otsas ka semafor on istunud. Kahjuks kippusid fotohullud peamiselt ainult vedureid pildistama, vagunid jäid vaeslapse rolli ja raudteemärke-foore on üldse väga vähe kaadritesse jäänud. Seega pole pilte, millega võrrelda.

[kalleb]

raudteemeeste kopp nügis selle posti natuke eemale ja kattis mullaga niiet tekkis paarimeetrine küngas- nüüd siis on järeltulevatel põlvedel arheoloogilisi leide loota