Vene lennunduse eripärad.

[alax]

Uskumatu, aga üks AN-2 on jäljetult kadunud alates 11.juunist

http://www.lenta.ru/news/2012/06/12/an2/
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=64539720
Purjus seltskond otsustas lennukiga lennata. Kuhu, ei tea? Kadunud nad on. Siiamaani otsib neid 1000-1500 inimest pluss 5-6 lennuvahendit.

Otsingukäik Sverdlovski oblasti päästeameti koduleheküljel
http://www.66.mchs.gov.ru/

[Lemet]

Eestikeelses kommentaariumis oli uudise kohta päevi tagasi selline komment...

Olen sealkandis kunagi paar aastakest veetnud. Ainult taiga ja sood, suvel maad mööda liikumiseks praktiliselt teed puuduvad, välja arvatud suuremate asulate vahel. Ühest inimasustusest teiseni on keskmiselt 50 km. Kui keegi ära kadus või mõni vang jooksu pani - piirkonnas on palju ITK-sid (ispravitelno-trudovaja kolonija/parandusliku töö koloonia, metsatööd) - siis aeti sõjaväeosadest sajad soldatid metsa ja sohu otsima. Enamasti leiti üles kah:) Aga sealkandis kedagi või midagi otsida on karm teema.

Ja kui nüüd oletada, et maandumise asemel võidi ka hoopis mõnda sohu või järve "veenduda" siis...

[isakene]

Kassanäe, herr Lemet on minu kommentaari üles leidnud.

Aga kergelt imestama paneb küll, et siiani kõik kadunud on. Toona, 80-ndate keskpaiku, juhtus vangide põgenemisi kord-paar aastas. Tavaliselt leiti jooksikud üles nädala-paari jooksul, õnnestunud põgenemisi juhtus harva ja neid võis näppudel üles lugeda paarikümne aasta peale. Sealsel rahval on otsinguteks pikaajaline praktika ning hästi väljatöötatud taktika. Ning kui võrrelda situatsiooni - ühel juhul kadusid ära 1 - 3 meest, kes ennast võimalikult märkamatuks üritasid teha, teisel juhul on kadunud terve lennuk kümnekonna inimesega, kes ennast tõenäoliselt kõigi vahenditega üritavad nähtavaks teha. Eeldusel, et nad muidugi elus on... mis moosiriiuli maandumisvõimekust arvestades siiski küllaltki tõenäoline peaks olema. Sealne soo ei ole siiski enamasti totaalne laugas, inimest ja seisva mootoriga tehnikat kannab päris pikalt.
Nii et natuke veider, et siiani leidmata.

[Lemet]

Kassanäe, herr Lemet on minu kommentaari üles leidnud.

Nojah, et tegu oli pea ainukese sisulise kommendiga muu jama sees, siis jäi meelde...

[asjaajaja]

80-ndate keskpaiku juhtus vangide põgenemisi kord-paar aastas. Tavaliselt leiti jooksikud üles nädala-paari jooksul, õnnestunud põgenemisi juhtus harva ja neid võis näppudel üles lugeda paarikümne aasta peale. Sealsel rahval on otsinguteks pikaajaline praktika ning hästi väljatöötatud taktika.

Läheb küll OT-ks, aga äkki räägid sellest lähemalt?

[isakene]

80-ndate keskpaiku juhtus vangide põgenemisi kord-paar aastas. Tavaliselt leiti jooksikud üles nädala-paari jooksul, õnnestunud põgenemisi juhtus harva ja neid võis näppudel üles lugeda paarikümne aasta peale. Sealsel rahval on otsinguteks pikaajaline praktika ning hästi väljatöötatud taktika.

Läheb küll OT-ks, aga äkki räägid sellest lähemalt?

Ausalt öelda, täpsemad andmed mul puuduvad, kesse soldatile ikka strateegiat seletama hakkas aga kõrvalt vaadata ja tükkidest pilti kokku panna natuke ikka taipas. Eks muidugi, põgenenud vangi otsimine erineb ka oluliselt kadunud lennuki otsimisest. Esimene asi, viidi hunnik mõnemehelisi üksusi erinevatesse kohtadesse. Hoolimata hõredast asustusest on see kant vägagi korralikult kaardistatud ja neid kohti, kus suviti normaalselt liikuda saab, ei olegi nii väga palju. Pluss raudteed, gaasi/naftatrassid ja suuremad jõed, millel saab kenasti silma peal hoida. Ja ega siis põgenikul kaarti ega kompassi ole. Pandi hästi jälgitavad kohad valve alla ja siis hakati koerte, elavjõu ja helikopteritega kammima. Justkui ei midagi erilist, aga toimis, kõige kauem kulus püüdmiseks minu mäletamist mööda paar nädalat, enamasti kulus vaid mõni päev. Sõdurpoisid elasid senikaua metsas rõõmsat laagrielu ja tulid tagasi karvakasvanutena ja räpastena nagu punt lõbusaid parme poe tagant.
Seda muidugi ka, et see rahvas kes jooksu pani ei olnud mitte just karbi kõige teravamad pliiatsid. Enamasti kolmandajärgulised tegelased, kes olid oma elu koloonias ise raskeks või lausa võimatuks elanud. Aga vanglaelu käib nüüd küll kindlasti juba eraldi teema alla...

[manjabes]

Ilukirjanduslikust vaatevinklist on sellest kirjutanud ka Kunnas oma "Sõdurjumala teenris".

[OnuEnn]

"Esimene asi, viidi hunnik mõnemehelisi üksusi erinevatesse kohtadesse."

isegi käinud, kui naabertsoonis üks tüüp kadunuks osutus. päev hiljem leiti ta muidugi tsoonist peiduurkast üles. juu siis oli põhjust ennast sõprade eest peita.

kuna me pesitsesime sügaval soises taigas ja laagrid olid range režiimiga (plus 1 erirežiim) siis mäletatavaid põgenemisi või põgenemiskatseid seal ei esinenud. ka kõige kuumemal ajal labidat maasse pistes oli vesi vastas ja ainus kasutatav liikumisviis oli mööda betoonplaatidest autoteid väi laudadest kõnniteid. kes on rabas käinud, on selliseid näinud. minu ajal tehti 1 hoiatuslask ja seegi osutus tagantjärgi põhjendatatuks.

aga igaljuhul olime meie väljas lähimas tsiviilasulas teede ristumiskohas. oli lõbus.

[Kapten Trumm]

ka kõige kuumemal ajal labidat maasse pistes oli vesi vastas ja ainus kasutatav liikumisviis oli mööda betoonplaatidest autoteid väi laudadest kõnniteid. kes on rabas käinud, on selliseid näinud.

Küsimus on puhtalt väljaõppes, vene zekk oskab tätoveeringuid teha ja zefiiri keeta, aga mitte looduses toime tulla.
KL Kooli mehed õpetasid viimati seda nädalake tagasi USA mariinidele, kuidas mööda sood jalutada.
Võib arvata, et tsoonis sees leidub ka abivahendite tegemiseks materjale piisavalt (kuigi see pole hädavajadus, saab ka soos leiduvast taimestikust teha).
Meetrise lumega kõnnid lumepinnal nagu muiste.

[OnuEnn]

loomulikult me käisime ka suusatamas, aga kui ka suuskadega sissetallatud rajalt välja läksid, olid kaelastsaati sees ja omal jõul välja ei saanud.

väljaõpe on tore, aga talvel -48 pakasega tahaks lõpuks jõuda kuhugi, kus sooja saab ja ega suvel soos meeldivam polnud. päeva või paariga oleks põgenik sunnitud olnud teepeale ja asustatud punkti jõudma.

ainsad, kes aeg-ajalt jalga lasid, olid asumiselesaadetud ja needki leiti samal päeval lähima poe nurgatagant peatäit välja magavatena üles.

aga eks sa tead muidugi paremini, kuidas need asjad seal käisid, kus sind polnud.

[Kapten Trumm]

aga eks sa tead muidugi paremini, kuidas need asjad seal käisid, kus sind polnud.

Ma pole seda väitnudki, et ma paremini tean, lihtsalt protesteerisin statemendi vastu, et soos väljaspool teed käia ei saa.
Olen ise paarkümmend kildiseid retki üle elanud ja tean, et saab küll.
Suusad ei puutu siin üldse asjasse.

[OnuEnn]

paarikümne kildise retkega poleks sa sealt kuskile välja jõudnud, laagrist esimese tsiviilasustuseni viis 138km harukondlikku raudteed läbi soise taiga. ja kõik need kilomeetrid olid inimluudele rajatud.

aga eks sa tunne seda kanti paremini. mis kandist ma muidu räägin?

[Kapten Trumm]

Ära saa taas valesti aru, ei heida mingeid väljakutseid Siberi taigale.
Venelastel endil oli Siberis kah vägesid, kes väljaõppe käigus tegid 200 km jalgsiretki seal.
Lihtsalt zekk, kelle motiiv piirdub vabaduse nuusutamise ja pooleliitrise pudeliga ja ilma igasuguse varustuseta, pole selleks eales suuteline.

[OnuEnn]

miks oleks pidanud range režiimiga kinnipeetav pudeli viina või vabaduse pärast tegema lootusetu katse põgeneda? viina tõid tsooni metsaveoautod (kui just tšekistid seda väravas üles ei leidnud) ja elupõlise retsidivisti jaoks oligi see laager suht harjunud keskkond. kui mäletad, ma nimetasin ranget ja erirežiimi, see tähendas tapjaid, vägistajaid, röövmõrvareid ja muid retsidiviste.

nagu me eespool kirjutasime, oli ainus reaalne põhjus põgenemine oma ebaväärika käitumise tagajärgede eest. aga eks nagu ka kolhoosikorra teemas, tea sa paremini kuidas asjad seal olid, kus sind polnud.

... ja siber polnud õige vastus, arva uuesti. siberis oleks 10 kraadi võrra külmem olnud.

[Kapten Trumm]

Küsimus pole selles, kes kuskil oli või ei olnud.
Kui sa tähele paned, siis ei olnud mina see, kes hakkas zekkide motiividest rääkima.
Vaid selles, kas soine põlismets on läbitav väljaspool "luudele rajatud teid" ja üleelatav või mitte. Jään oma arvamuse juurde, et on.
Talvel, kus jäävad maha jäljed ja sellistes kohtades on väga külm pole seda eriti tark põgeneda.
See, et sa seal aastakümnete eest teenistuses võskal passisid, ei tee sind soos toimetuleku osas grammigi targemaiks neist, kellele on seda õpetatud.
Kui motti pole, siis on inimesed maha surnud mõne kilomeetri kaugusel pääsemisest.
Aga inimesed on vastavate oskuste ja varustusega elanud üle hullemaid asju kui 150 km soometsa.