pole need diiselallveelaevad midagi nii vananenud tehnika - rootslased ja venelased ehitavad neid, rootslastel on mingi uus mootor isegi aretatud mis kasutab vähem hapnikku põlemiseks kui senised diiselmootorid. Nägin just paar päeva tagasi allveelaevadest dokkfilmi, seal ameeriklased olid üpris mures nende pisikeste diiselallveelaevade koha pealt, venelased olid neid iraani müünud jne. Seda uut tüüpi rootsi allveediislit ajasid ameeriklased õppustel taga helikopteritega ja kätte ei saanud.
Ja veel demagnetiseerimisest: tean, et 1973. a. alguses näiteks veeti kaablid ümber laeva miiduranna sadama juures meres oleva nn "kuuli" kütusekai juures, tegemist oli komposiitkerega miinitraalriga. Kogu üritus võeti ette staatilise laengu maandamiseks, võttis aega 2-3 päeva.
Hara sadam ja Loksa väeosa
-
sturmkommando
- Liige
- Postitusi: 371
- Liitunud: 16 Veebr, 2004 15:30
- Asukoht: siin-seal
- Kontakt:
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40142
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Diiselallveelaeval ja diiselallveelaeval on vahe vahel. Tollal siin olnud allveelaevad ei erinenud oma tehnoloogiast palju WWII laevadest. Sakslaste ja muude maade omadega ei maksaks neid võrrelda - siin olnud diislid pärinesid siiski ajast, mil tuumaallveelaevu veel ei olnud.
Igatahes Foxtrot-klassi laevad (ei usu, et siinsed tehniliselt palju eesrindlikumad oleks) ei jõudnud 1962 avastamise seadmete taseme juures Kuubale ligilähedalegi, lugu lõppes akude tühjakssaamise ning pinnaletõusuga. Foxtrot põhines oma ehituselt aga otseselt sakslaste ookeaniallveelaevadel. Neljast välja saadetud laevast avastati kolm (mis ei tähendanud, et neljas Kuubani jõudis), millest omakorda kaks sunniti pika tagaajamise järel pinnale tõusma. Seejuures avastati need laevad juba Islandi lähedal (küll SOSUS-e poolt) ja kogu reisi istusid neil Orionid kukil.
Küsimus on selles, et lahingupiirkonda sõidavad need snorkli all diislite peal, mis muudab laeva väga lärmakaks. Vaikne (so raskesti avastatav) on ta vaid akude pealt, mis on võimalik suht lühikest aega.
Teine asi, mille tähtsust ei saa alahinnata, on diisellaevade väike kiirus vee all, eriti akude peal sõites. Tuumaallveelaev on sootuks teine muusika, sest enamik tuumaallveelaevu on vee all kiiremad kui enamus neid jahtivaid pealveelaevu lainetaval merel.
Rootslaste ja sakslaste laevad on teine muusika võrreldes sellega, mis siin oli. Siinsetes sadamates pole kaasaegseid laevu kunagi olnud, ka pealveelaevad olid vananenud (nt Paldiskis olnud Osa I kaatrid aastast nii 1959 ja nii edasi).
Teoreetiliselt on jah sedasi, et elektrimootori all liikudes või seistes on diiselallveelaev vaiksem kui tuumaallveelaev, sest tuumalaev ei saa masinaid täiesti seisma panna (reaktorit tuleb jahutada), aga sellel on omad "agad" - vaikses reziimis on laev kas paigal või liigub väga aeglaselt ja jahisaak sõidab lihtsalt minema. Ja järele sõitmiseks tuleb sõida diislitel snorkli all, mis muudab laeva kergesti avastatavaks (müra ja snorkli avastamine radarite poolt).
Tegelikkuses, kui vaenlasel on hais ninas, lähevad pealveelaevad üle aktiivsele sonarile, kuna vindimüra järgi avastatakse naad niikuinii ja aktiivse sonari eest aitab ainult suur kiirus ja võime pikka aega vee all olla. Allveelaeval aga sellist luksust pole, tema peab passiivse peal olema.
Laevad, mida võiks kaasaegseteks pidada, oli siin meres üksainuke Samum-klassi korvett ning mõned õhkpadjal suured dessantlaevad. Kaasaegsed laevad olid NL-l Murmanskis ja Vaiksel ookeanil.
Igatahes Foxtrot-klassi laevad (ei usu, et siinsed tehniliselt palju eesrindlikumad oleks) ei jõudnud 1962 avastamise seadmete taseme juures Kuubale ligilähedalegi, lugu lõppes akude tühjakssaamise ning pinnaletõusuga. Foxtrot põhines oma ehituselt aga otseselt sakslaste ookeaniallveelaevadel. Neljast välja saadetud laevast avastati kolm (mis ei tähendanud, et neljas Kuubani jõudis), millest omakorda kaks sunniti pika tagaajamise järel pinnale tõusma. Seejuures avastati need laevad juba Islandi lähedal (küll SOSUS-e poolt) ja kogu reisi istusid neil Orionid kukil.
Küsimus on selles, et lahingupiirkonda sõidavad need snorkli all diislite peal, mis muudab laeva väga lärmakaks. Vaikne (so raskesti avastatav) on ta vaid akude pealt, mis on võimalik suht lühikest aega.
Teine asi, mille tähtsust ei saa alahinnata, on diisellaevade väike kiirus vee all, eriti akude peal sõites. Tuumaallveelaev on sootuks teine muusika, sest enamik tuumaallveelaevu on vee all kiiremad kui enamus neid jahtivaid pealveelaevu lainetaval merel.
Rootslaste ja sakslaste laevad on teine muusika võrreldes sellega, mis siin oli. Siinsetes sadamates pole kaasaegseid laevu kunagi olnud, ka pealveelaevad olid vananenud (nt Paldiskis olnud Osa I kaatrid aastast nii 1959 ja nii edasi).
Teoreetiliselt on jah sedasi, et elektrimootori all liikudes või seistes on diiselallveelaev vaiksem kui tuumaallveelaev, sest tuumalaev ei saa masinaid täiesti seisma panna (reaktorit tuleb jahutada), aga sellel on omad "agad" - vaikses reziimis on laev kas paigal või liigub väga aeglaselt ja jahisaak sõidab lihtsalt minema. Ja järele sõitmiseks tuleb sõida diislitel snorkli all, mis muudab laeva kergesti avastatavaks (müra ja snorkli avastamine radarite poolt).
Tegelikkuses, kui vaenlasel on hais ninas, lähevad pealveelaevad üle aktiivsele sonarile, kuna vindimüra järgi avastatakse naad niikuinii ja aktiivse sonari eest aitab ainult suur kiirus ja võime pikka aega vee all olla. Allveelaeval aga sellist luksust pole, tema peab passiivse peal olema.
Laevad, mida võiks kaasaegseteks pidada, oli siin meres üksainuke Samum-klassi korvett ning mõned õhkpadjal suured dessantlaevad. Kaasaegsed laevad olid NL-l Murmanskis ja Vaiksel ookeanil.
võin niipalju lisada,et allveelaevade demagnetiseerimine toimus Hara saare ja kalda vahelisel akvatooriumil.Mille keskmine sügavus on 100m kanti.Olen talvel jääpealt lasknud alla raskuse.Spinna rullil oli 100m tamiili.Mõne kohas jäi tamiilist puudu.Aga muidu jäi keskmine sügavus kuskile 95-98 m kanti.Ja mis veel saarealune peidab,seda me ei tea.
Aga ristlejate demagnetiseerimine toimus Suurpea mäekalda külje all.Seal asub ka paras sügavik ja kogu see tegevus toimus üsna kalda ligi.Seal asus vanasti purjekas "Prangli" vrakk.Jää lõhkus vraki.Edasi Loksapoole oli "Saaremaa" vrakk,veel nati Loksa poole oli "Raketa"vrakk.Aga mingid idioodid panid selle pärishästi säilinud kerega purjekavraki põlema.
Unustasin lisada,et Suurpeal asus kogu Balti allveelaevastiku juhtimis keskus.Omalajal sattusin huvipärast ära lugema kaablei,mis tulid merest.22tk. ca.15 cm. läbimööduga kaablit.Niipalju veel tean,et sealt mere kaudu oli otseühendus Lenskaga,(peterburg)Tallin,Venspils.Kaliningrad(köningsberg).Ja kes teab veel mis kohtadega.
Aga ristlejate demagnetiseerimine toimus Suurpea mäekalda külje all.Seal asub ka paras sügavik ja kogu see tegevus toimus üsna kalda ligi.Seal asus vanasti purjekas "Prangli" vrakk.Jää lõhkus vraki.Edasi Loksapoole oli "Saaremaa" vrakk,veel nati Loksa poole oli "Raketa"vrakk.Aga mingid idioodid panid selle pärishästi säilinud kerega purjekavraki põlema.
Unustasin lisada,et Suurpeal asus kogu Balti allveelaevastiku juhtimis keskus.Omalajal sattusin huvipärast ära lugema kaablei,mis tulid merest.22tk. ca.15 cm. läbimööduga kaablit.Niipalju veel tean,et sealt mere kaudu oli otseühendus Lenskaga,(peterburg)Tallin,Venspils.Kaliningrad(köningsberg).Ja kes teab veel mis kohtadega.
kõik on võimalik,vaja ainult tahta
Ühe nulli võib küll julgelt ära jätta, isegi Hara lahe keskel on suurim sügavus 70 m kanti, sadamas ehk 10 m, kui sedagi.ooblää kirjutas:võin niipalju lisada,et allveelaevade demagnetiseerimine toimus Hara saare ja kalda vahelisel akvatooriumil.Mille keskmine sügavus on 100m kanti.Olen talvel jääpealt lasknud alla raskuse.Spinna rullil oli 100m tamiili.Mõne kohas jäi tamiilist puudu.Aga muidu jäi keskmine sügavus kuskile 95-98 m kanti.Ja mis veel saarealune peidab,seda me ei tea.
Aga ristlejate demagnetiseerimine toimus Suurpea mäekalda külje all.Seal asub ka paras sügavik ja kogu see tegevus toimus üsna kalda ligi.Seal asus vanasti purjekas "Prangli" vrakk.Jää lõhkus vraki.Edasi Loksapoole oli "Saaremaa" vrakk,veel nati Loksa poole oli "Raketa"vrakk.Aga mingid idioodid panid selle pärishästi säilinud kerega purjekavraki põlema.
Unustasin lisada,et Suurpeal asus kogu Balti allveelaevastiku juhtimis keskus.Omalajal sattusin huvipärast ära lugema kaablei,mis tulid merest.22tk. ca.15 cm. läbimööduga kaablit.Niipalju veel tean,et sealt mere kaudu oli otseühendus Lenskaga,(peterburg)Tallin,Venspils.Kaliningrad(köningsberg).Ja kes teab veel mis kohtadega.
Ka ei juhitud Suurpealt allveelaevu, vaid tegeldi laevade varjamise küsimuste uurimisega.
Huvitav oleks mõne spetsialisti käest teada saada, kuidas see demagnetiseerimine ikkagi käis. Aasta pärast venelaste lahkumist olid Haral veel alles mingid kraanataolised seadeldised, mis võisid piki kaisid sõita. Olen kuulnud, et nendega mähiti laevale kaabel ümber, kuhu vool sisse lasti. Magnetvälja mõõdeti teisel pool lahte Suurpea all, kus oli kaks mõõtejaama, (uus ja vana) KIMS. Mida see lühend tähendab, ei tea. KIMS koosnes kaldal olevast aparatuurist ja veealustest anduritest. Samasugune asi oli Tallinna lahe ääres Pringil, seal on isegi Kimsi tee. Andureid oli (on?) Hara lahes veel, Suurpea instituut olevat teinud 16 eri sorti mõõtmisi.
To Mobutu; mingit nulli ära ei jäta.Seda ei usu paljud.Saare ja ranna vahe on kuskil 300 m. ja seal asub 100 m sügavik.Kui ei usu,laena rannameestelt paat ja mine mööda sügavus ära..Varsti talv,jääpealt on ka võimalus sügavust mööta.
Või tahad kihla vedada.
Näiteks tean meres ,rannast kuskil 1,5 km kaugusel on kivi.Mis on nelja kandiline (umbes 6x6 m pealt ja küljed langevad sirgelt alla oma 10 m. sügavusse. 6x6x10 m. risttahukas.)Kivipeal veesügavus on 1,5-2 m.Oleneb vee seisust. Ja mis kõige huvitavam.Olen seda kivikolakat merekaartidelt otsinud,pole.Või otsisin viletsalt.See kivi jääb Purekari tipust põhja poole.Mõned kraadid tuleb hoida ida suunas.
Või tahad kihla vedada.
Näiteks tean meres ,rannast kuskil 1,5 km kaugusel on kivi.Mis on nelja kandiline (umbes 6x6 m pealt ja küljed langevad sirgelt alla oma 10 m. sügavusse. 6x6x10 m. risttahukas.)Kivipeal veesügavus on 1,5-2 m.Oleneb vee seisust. Ja mis kõige huvitavam.Olen seda kivikolakat merekaartidelt otsinud,pole.Või otsisin viletsalt.See kivi jääb Purekari tipust põhja poole.Mõned kraadid tuleb hoida ida suunas.
kõik on võimalik,vaja ainult tahta
-
Tarmo Männard
- Liige
- Postitusi: 1238
- Liitunud: 08 Sept, 2005 0:35
- Asukoht: Tallinn, Õismäe
- Kontakt:
Mina võin vabalt kihla vedada. Tõsiselt. Palju pakud? Ja kes tuleb kohtunikuks?
Olen käinud sealkandis kõvasti sukeldumas. Sadama akvatoorium on mitu korda risti-põiki läbi mulistatud. Kord eksisime suunaga ja põrutasime saare suunas. Usun, et pool maad olime ära ujunud, kui aru saime, et miski viltu ja pärast pisikest veepealset vaatlust keerasime otsa ringi.
Sügavust täpselt enam ei mäleta (ei teadnud, et keegi sellele kunagi tähtsust pöörab) aga kindlasti ei olnud ta üle 15 meetri.
Loomulikult saareni me toona ei jõudnud. Aga põhi on seal liivane. Ja selleks et liivapõhi laskuks kahesaja meetrisel lõigul 100 meetrini ja tuleks siis saare juures samakähku üles.....nomaitia. MIda ei usu, seda ei usu.
Mohni saare juures laskub põhi 45% nurga all. Ja kõik kes sukeldunud, teavad seda. Anomaaliast Hara saare ja Hara sadama vahel pole kusagil kuulda olnud.
Üleüldse: kui väidad, et laevu demagneediti lihtsalt suvalises kohas keset merd, siis miks, kirevase päralt, oli tarvis sinna kõrvale ehitada need kaks kaid, kuhu allveepaadid mõnusasti ära mahuvad? Milleks on seal sadama all põhjas need 6m sügavused ristised kanalid? Milleks kaisisesed veealused tunnelid? Milleks kogu see krempel, kui laevu nikerdati kohas kus pole MITTEMIDAGI!
Vastase segadusseajamiseks või?
Olen käinud sealkandis kõvasti sukeldumas. Sadama akvatoorium on mitu korda risti-põiki läbi mulistatud. Kord eksisime suunaga ja põrutasime saare suunas. Usun, et pool maad olime ära ujunud, kui aru saime, et miski viltu ja pärast pisikest veepealset vaatlust keerasime otsa ringi.
Sügavust täpselt enam ei mäleta (ei teadnud, et keegi sellele kunagi tähtsust pöörab) aga kindlasti ei olnud ta üle 15 meetri.
Loomulikult saareni me toona ei jõudnud. Aga põhi on seal liivane. Ja selleks et liivapõhi laskuks kahesaja meetrisel lõigul 100 meetrini ja tuleks siis saare juures samakähku üles.....nomaitia. MIda ei usu, seda ei usu.
Mohni saare juures laskub põhi 45% nurga all. Ja kõik kes sukeldunud, teavad seda. Anomaaliast Hara saare ja Hara sadama vahel pole kusagil kuulda olnud.
Üleüldse: kui väidad, et laevu demagneediti lihtsalt suvalises kohas keset merd, siis miks, kirevase päralt, oli tarvis sinna kõrvale ehitada need kaks kaid, kuhu allveepaadid mõnusasti ära mahuvad? Milleks on seal sadama all põhjas need 6m sügavused ristised kanalid? Milleks kaisisesed veealused tunnelid? Milleks kogu see krempel, kui laevu nikerdati kohas kus pole MITTEMIDAGI!
Vastase segadusseajamiseks või?
-
Tarmo Männard
- Liige
- Postitusi: 1238
- Liitunud: 08 Sept, 2005 0:35
- Asukoht: Tallinn, Õismäe
- Kontakt:
Klipp Hara sadama põhjast ja vee all olevast "Opelist": www.hot.ee/kaidokas
Vot selles ongi kogu probleem,et sa ei raatsinud saare keskkohani ujuda.Saare keskmest Loksa poole ongi see nn.sügavik.Nii,et härrased sukeldujad,ka meil on sügavaid kohti.
Aga kuna sa sukeldumas käid,kas teie seltskonnast keegi seda risttahuka kujulist kivi pole uudistamas käind.Või on kellegil täpsed kordinaadid.Nigui kiuste on juhtunud,et kui tekib tahtmine kivile minna,üles ei leia.Kui paadiga niisama mõõda merd kolistad ja järsku veepinna lähedal paadi vööris suurt kollast laiku näed,siis kohutab ära küll(kivi kurram ja keset merd)
Aga kuna sa sukeldumas käid,kas teie seltskonnast keegi seda risttahuka kujulist kivi pole uudistamas käind.Või on kellegil täpsed kordinaadid.Nigui kiuste on juhtunud,et kui tekib tahtmine kivile minna,üles ei leia.Kui paadiga niisama mõõda merd kolistad ja järsku veepinna lähedal paadi vööris suurt kollast laiku näed,siis kohutab ära küll(kivi kurram ja keset merd)
kõik on võimalik,vaja ainult tahta
-
Tarmo Männard
- Liige
- Postitusi: 1238
- Liitunud: 08 Sept, 2005 0:35
- Asukoht: Tallinn, Õismäe
- Kontakt:
Ega asi polnud raatsimises. Mul polnud õrna aimugi, et sealkandis miskit sellist võib leida.
Kajaloodi paraku mul pole.
Aga see kivi kõlab huvitavat Püüa kuidagi ta kordinaadid tuvastada, sest kui tegemist on veealuse objektiga, siis on täpsemat asukohta teadmata selle leidmine ikka üsna ebatõenäoline.
Kajaloodi paraku mul pole.
Aga see kivi kõlab huvitavat Püüa kuidagi ta kordinaadid tuvastada, sest kui tegemist on veealuse objektiga, siis on täpsemat asukohta teadmata selle leidmine ikka üsna ebatõenäoline.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40142
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Võib-olla aetakse segamini mõne kohaga
Olen vene ajal näinud (vist Sovershenno sekretno
) kaarte, Baltiiski ja Kaliningradi piirkonnast, seal oli tõesti sedasi, et 1 km kaldast oli üle 100 meetri sügav.
Aga muidu on see üsna tüüpiline rahvajutt, kuidas Loksa lahes oli ülisalajane must auk, kus allveelaevad tuumapomme ootasid. Selliseid asju on lollide ajakirjanike poolt vene ajal lõpul isegi lehte topitud - võta või need maa-alused lennuväljad, 200 meetrised stardisahtid Tänassilmas või paljud muud asjad.
Võib-olla on inimesel valesti meelde jäänud.
Olen ise merekaarte ka vaadanud, näiteks ranniku ligidal on siin isegi 20 meetrit juba suur sügavus, nt Väinameri ja saarte ümbrus on tavaliselt 10 meetri kandis. Näiteks Roomasaarest Ruhnu sõites ei näidanud kajalood kuskil üle 100 meetri.
Läänemeri on nii madal, et allveelaev tuleb õhust visuaalse avastamise vältimiseks värvida meremuda värvi ning peale maalida vanad kirsasaapad, õllepudelid ja muu praht, mis sadamas põhjas tavaliselt vedeleb
Olen vene ajal näinud (vist Sovershenno sekretno
) kaarte, Baltiiski ja Kaliningradi piirkonnast, seal oli tõesti sedasi, et 1 km kaldast oli üle 100 meetri sügav.Aga muidu on see üsna tüüpiline rahvajutt, kuidas Loksa lahes oli ülisalajane must auk, kus allveelaevad tuumapomme ootasid. Selliseid asju on lollide ajakirjanike poolt vene ajal lõpul isegi lehte topitud - võta või need maa-alused lennuväljad, 200 meetrised stardisahtid Tänassilmas või paljud muud asjad.
Võib-olla on inimesel valesti meelde jäänud.
Olen ise merekaarte ka vaadanud, näiteks ranniku ligidal on siin isegi 20 meetrit juba suur sügavus, nt Väinameri ja saarte ümbrus on tavaliselt 10 meetri kandis. Näiteks Roomasaarest Ruhnu sõites ei näidanud kajalood kuskil üle 100 meetri.
Läänemeri on nii madal, et allveelaev tuleb õhust visuaalse avastamise vältimiseks värvida meremuda värvi ning peale maalida vanad kirsasaapad, õllepudelid ja muu praht, mis sadamas põhjas tavaliselt vedeleb
To fireman,Vaatasin seda kaarti ja seal pole peal ka näiteks Tapurla all paiknevat 2 sügavikku,rannast umbes 500 m ja 85-90 m sügavad.Tapurla sügavikes pidi oma 40 erinevat laeva olema.Rannarahva jutu järgi.
Hara sügavikus sai vanasti talviti tursal käidud.Nüüd on tursk merest kadunud.
Hara sügavikus sai vanasti talviti tursal käidud.Nüüd on tursk merest kadunud.
kõik on võimalik,vaja ainult tahta
Kui seal oleks 40 laeva siis oleks seal ju vähemalt munamäe suurune mägi.Eks järgmine suvi saab seal äkki äragi käidud ja see asi täpsemalt ülevaadatud.Kunagisel kursusekaaslasel on sealkandis oma kaater koos tehnikaga.Pole küll suuremat sorti sukelduja kuid suvel ikka vahel olen piilunud sinna neptuni kuningriiki.Mina pole seal sukeldumas käinud kuid siiski siiralt kahtlen selles sügavikus seal.Tõsi on see,et see laht on küllalt sügav ja seal on max kuni 75m.ooblää kirjutas:To fireman,Vaatasin seda kaarti ja seal pole peal ka näiteks Tapurla all paiknevat 2 sügavikku,rannast umbes 500 m ja 85-90 m sügavad.Tapurla sügavikes pidi oma 40 erinevat laeva olema.Rannarahva jutu järgi.
Hara sügavikus sai vanasti talviti tursal käidud.Nüüd on tursk merest kadunud.
Muideks lahe foorum on see 
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist