Natuke asja üle mõelnud ja interneeduses ringi tuulanud, siginesid sellised mõtted:
1) Te olete ilmselt kõik lugenud
sõduriõpikut ja selel lehekülge 19, mis räägib rakmetaskute täitmisest.
Taskute 3-5 asukoht on vaieldavad, mina kannan neid vastupidi. On rakmed paremini tasakaalus. Tasku 3 sisu peaks rõhuvas enamuses olema hoopiski vormi taskutes, et tasku ise oleks vaba granaatide, valgusrakettide jms. jaoks. Tasku 5 sisu peaks olema mitte vihmaülikond, vaid telkmantel. Selle kasutusvaldkond on märksa laiem ja vastavalt on tegemist ka olulisema elemendiga.
2)
sodur.com on välja toonud suht mõistlikud soovitused rakmete komplekteerimiseks vastavalt vajadusele. Nn. patrullvarustuse koha pealt mainiks, et sellises varustuses võib liikuda suhteliselt turvatud alal kaitsepositsioonide taga või kompanii, pataljoni või muu suurema üksuse koosseisus olles. Igasugune liikumine väiksema üksusega või kaitsepositsioonidest kaugemal (patrullvarustuse peatükis nimetatud kuni 6h luurelkäik) eeldaks siiski vähemalt samal lehel nimetatud lahingvarustust. Järgmise astmena on nimetatud täisvarustus, mida on ilmselgelt väga palju. Selliselt varustatult võib liikuda kompanii koosseisus järgmisele kaitsepositsioonile, või tugialale mitte aga pikemale luure- või ründeülesandele. Puudu on paari-kolme päevaseks rühma või jaokooseisus tegutsemiseks sobilik komplekt.
3) Üsna laialt näivad olema levinud seisukohad, et kantava laskemoona ja toidumoona kogused peavad olema võrreldavad ja vastama antud ülesandele. Kui väljastakse üks lahingkomplekt laskemoona, siis peaks sõdurile olema antud kaasa ka päeva toit. Kui antakse kolm päeva kestev ülesanne, siis antagu ka kolme päeva moon ja toit ning vahendid vee saamiseks, või korraldatagu moonaga täiendamine.
Siin kirjeldab üks austraalia armees teeninud eestlane, kuis neid Malaia dšunglis iga 10 päeva tagant varustati ja milline oli seal meeste varustus. Näiteks varusaapaid ei kantud kaasas. Keskkond lagundas nimetatud esemeid niigi sellises tempos, et mõistlikum oli meestele iga 10 päeva tagant uued saapad saata.
4) Kas kuni kolm päeva kestvale ülesandele on mõistlik vedada kaasa varusaapaid ja varuvormi? Lebomatti? Või peaks piisama veekindlalt pakitud magamiskotist ja pikast pesust selles. Meist enamuse väljaõpe peaks sisaldama teadmist sellest, et öösel puhkamiseks pannakse küll kuiv vorm selga, kuid hommikul vahetataske see ikkagi märja vastu tagasi. Milleks siis üldse see varuvorm. Olgu parem pikk pesu, millega saab vajadusel ka lühikest aega liikuda, või mida saab vormi all kanda, kui ilmad ootamatult kümmekond kraadi jahedamaks pööravad.
5) Sõduriõpik nimetab küll seljakoti küljetaskute kasutamist raskete rakmete komplekteerimiseks lisa moona ja toidu kaasavõtmiseks, kuid koht, kuhu panna magamiskott näikse ikkagi puudu jäävat. See näikse olema ka ainuke varustuse element, mida paari-kolme päevasel ülesandel kindlasti vaja on ja mille jaoks kohta pole. Soble või kampsuni jahedateks öödeks rulliks küljetaskusse probleemideta sisse ära. Kas ainult magamiskoti pärast on vaja eraldi patrullkotti? Või annaks mõelda ringi seljakoti küljetaskute disain nii, et neist saab moodustada patrullikoti, kuhu ka magamiskott mõistlikul moel sisse ehk külge käib.
6) Päis palju kurdetakse sõdurite ülekoormamise üle. Samas tuuakse ka mõningaid üsna häid soovitusi koorma kergendamiseks. Näiteks ülesandele minnes võtta kaasa ainult pooled labidad ja katelokid. Kaevumisel nagunii üks lahingpaarilistest julgestab ning süüa saab katelokis ka kahele korraga teha.
7) Sõduriõpikus toodud seljakoti pakkimise juhend ei näi üldse arvestavat sellega, see sama seljakott on mitte ainult sõduri logistiline ühik, vaid terve üksuse oma. Sinna peavad vajadusel minema sisse/külge ka näiteks jao telk, või ahi, või lisa moon rühma relvadele. Kujutate te näiteks ette jaotelgi sidumist sinna koti alla ja siis selle kotiga liikumist? Igasugune lisavarustus kipub pigem raskete kilda kuuluma ja peaks seega lähtuvalt koti mõistliku pakkimise printsiibist käima üles turja lähedale. Ehk peaks sinna suurimasse taskuse jätma selle jaoks ruumi.
Eelnevalt on siin nimetatud seljakottide jätmist kompaniiveebli hoole alla, kuid meie väljaõpe sisaldab ju paljuski midagi muud. Ikka võetakse seljakotid kaasa ning peidetakse siis kuhugi metsa. Sõja käigus, kus metsas tegutsevad korraga kümned tuhanded Eesti sõdurid, saab neid seljakottide peidukohti hulgi olema. Hulgi saab olema neid peidukohti, millede juurde enam tagasi ei tulda. Mitte sellepärast, et ei saa, vaid sellepärast, et nende sisu põlataks tarbetuks koormaks, kui iga liikuma hakkamine sisaldab koti selgavõtmist ja paari-kolme kildi pärast selle mahajätmist. Jänkid on mitmete sõdade järel seda kirjeldanud. On filmi sissegi pannud (Saving Private Ryan meenub kohe).
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.