Palju ja kuidas me kanname varustust...

Kõik mis puutub ülejäänud militaarvarustusse...
Vasta
Kilgore
Liige
Postitusi: 272
Liitunud: 11 Sept, 2007 12:44
Kontakt:

Re: Galvi- Linda rakmed.

Postitus Postitas Kilgore »

taifunk kirjutas:Tahaks puudutada kahte teemat: 1) tulevõitluseks vajaminev varustus 2) patrullkoti/raskete rakmete kasutamine...
Lahenduseks on tegelikult ju väike seljakott, kuhu saab panna kõik mitte-lahingvarustuse. Kuid oh häda kuidas seda kompotti üksuse ümberpaiknemisel jala küll koos kanda. Galvilindas on küll mõeldud sellele kuidas kinnitada suure seljakoti külge ohvitseri kaardimapp, kuid väikest seljakotti peab piltlikult öeldes ikka käekõrval tassima (see õnnelik, kellele seda üldse väljastatakse).
Suure seljakoti külge veel väikese lisamine on tsipa problemaatiline. Seljale tekib koletum kuhi ja raskus. Mu meelest on oluliselt parem variant patrullkott endale rinna peale panna. Eriti hea talvel suuskadega, relv patrullkoti peale ja käed on vabad külgedel liikuma. Patrullkoti paned esimesena rinnale (õlarihmad tuleb pikemaks lasta), siis tõmbad seljakoti selga. Seljakoti rihmad "seovad" patrullkoti rihmad enda all ära ja kogu kompott on üllatavalt kindlalt paigal. Lisaks patrullkoti raskus tasakaalustab seljakoti raskust. Mollelintidega patrullkotile salvetasku külge :wink:
Mida keegi mingisse kotti või enda rakmetesse paneb on vist kole libe teema arutama hakata, aga kateloki koht pole nüüd küll rakmetes. Täiesti liigne raskus. Enamus jagatavast lobist on ju tänapäeval pakendist söödav. Nuga on puusal, lusikas taskus, serviis koosneb volditavast joogitopsist ja paarist väikesest kilekotist. Ei mäleta, et oleks kunagi midagi söömata jäänud.
Kasutaja avatar
taifunk
Liige
Postitusi: 129
Liitunud: 13 Juun, 2006 9:12
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Re: Galvi- Linda rakmed.

Postitus Postitas taifunk »

hillartil on jutus mõte sees, küll aga minu mõtte põhirõhk oli veidike mujale suunatud nagu kuidas ja mida kaasas peaks olema ning kuidas seda kanda. Loomulikult tuleb ka mõelda selle peale, et kas ja millal kompaniiveebel oma killavooriga kohale jõuab.

Aga vaatame siis mis need ohud olla võiks ja mida me nende ohtude vastu siis teha saaksime?
1) Kompaniiveebel ei jõua seljakottidega kohale pärast pealetungi- lahenduseks lähme rünnakule täisvarustuses
2) Kompaniiveebel ei jõua ka toidupakkidega kohale - lahenduseks igale sõdurile nädala jagu toiduvara kaasa
3) Laskemoonatäiendus ei jõua rindele - lahenduseks igale sõdurile nädala DOS kaasa jälle
4) Harrise akud kustuvad kuna kompanii juhtimispunkti generaator koos kütusega ei jõua kohale - KoÜ ja RÜ sidemees viskab endale kaasa jälle nädala jagu varuakusid.

Jah need näited ongi üsna äärmuslikud ja lahendused labased. Sellegipoolest tahan öelda seda, et me ei saa igat võimalikku esilekerkivat probleemi koheselt ennetama hakata. Nüüd peakski tulema see koht kus tammelehed analüüsivad võimalikke stsenaariume keskendudes üksikvõitleja lahingvõime säilitamisele x tingimustes y päeva ning selle tagamiseks vajalikule logistilisele jäljele. Sealt edasi tuleb juba mõttekoht kas see katelok peaks olema ikka rakmepaunas, seljakoti küljepaunas kinnitatund rakmetele, patrullkotis peidetunda lähtejoonele või hoopiski suures seljakotis varjealas.

Kilgore mõte tänases päevas igati asjakohane. Kuid see on tegelikult jälle selline põlve otsas tehtud ajutine lahendus. Tegelikult ei ole ju raske inseneril võtta need kaks Galvilinda kotti, mõni pannal juurde panna, natukene mõnda lõiget muuta ning tulemuseks oleks varustuse kandmise süsteem (rõhk viimasel sõnal!). Eeskujuks MOLLE (MOdular Lightweight Load-carrying Equipment) süsteem nagu siin ja siin.
Kasutaja avatar
Madis22
Liige
Postitusi: 1475
Liitunud: 09 Mär, 2005 14:11
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Galvi- Linda rakmed.

Postitus Postitas Madis22 »

Meie rakmed on üles ehitatud Briti PLCE järgi, mis said kasutusele võetud ajal, kui britid arvestasid võimalusega sõdida venelaste vastu lihtlabase jalaväena. Arvestasid võimalusega, et venelaste mehhaniseeritud armee on pealetungil sedavõrd massiivne, et sõdurid, kes sellega lahingkontakti on sattunud, on mõnda aega omapead.

Mul on tekkind miskitlaadi allergia fraasile "tänapäevane sõda" ja muudele sarnast suhtumist väljendavatele väljenditele. Miks te loodate, et teile tuuakse võimaliku sõja korral sööki, mis on eelvalmistatud ja külmana söödav? Reaalsus võib olla, et teile visatakse 48h ratsiooniks pihku kaks lihakonservi ja kilo riisi, nagu see juhtus jaapanlasega 2MS ajal. Või on Eesti riigi kriisivarudega asjad vahepeal paremaks muutunud? Isegi tühja kateloki ja täidetud piiritusepriimusega on sõduril vähemalt võimaluski midagi sooja makku saada. Võimalus joomiseks suhteliselt ohutut vettki täienduseks saada.

On piisavalt õppustelgi üksuseid positsioonile unustatud ilma joogi ja toidu täienduseta. Miks te arvate, et sõjas seda ei juhtu? Telkmantel, labidas ja katelokikomplekt on see miinimum, mida sõdur just enda võitlusvõime säilitamiseks pidevalt enda juures hoidma peaks. Selleks peab oma ülekaalus ja järelvedude toimimises ikka väga kindel olema, et need asjad kompaniiveebli hoolde usaldada.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Kasutaja avatar
hillart
Liige
Postitusi: 3281
Liitunud: 07 Jaan, 2005 15:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Galvi- Linda rakmed.

Postitus Postitas hillart »

Meie rakmed on üles ehitatud Briti PLCE järgi, mis said kasutusele võetud ajal, kui britid arvestasid võimalusega sõdida venelaste vastu lihtlabase jalaväena. Arvestasid võimalusega, et venelaste mehhaniseeritud armee on pealetungil sedavõrd massiivne, et sõdurid, kes sellega lahingkontakti on sattunud, on mõnda aega omapead.

Mul on tekkind miskitlaadi allergia fraasile "tänapäevane sõda" ja muudele sarnast suhtumist väljendavatele väljenditele. Miks te loodate, et teile tuuakse võimaliku sõja korral sööki, mis on eelvalmistatud ja külmana söödav? Reaalsus võib olla, et teile visatakse 48h ratsiooniks pihku kaks lihakonservi ja kilo riisi, nagu see juhtus jaapanlasega 2MS ajal. Või on Eesti riigi kriisivarudega asjad vahepeal paremaks muutunud? Isegi tühja kateloki ja täidetud piiritusepriimusega on sõduril vähemalt võimaluski midagi sooja makku saada. Võimalus joomiseks suhteliselt ohutut vettki täienduseks saada. ... ... ... ...
Respect.
Just-kui minu enda sõnadesse vormunud mõtted.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!
Leimer
Liige
Postitusi: 145
Liitunud: 18 Jaan, 2011 15:44
Kontakt:

Re: Galvi- Linda rakmed.

Postitus Postitas Leimer »

1998 hilissuvel konutasin SKA-s. Tollal oli esimene aasta selles õppeasutuses nö. ajateenistuse läbimine. Kui ma ei eksi, siis rühmaülemad sõjakooli kadetid. Sõjakool asus tollal seal.
Erna retkele kupatati meid nö. vastuluuresse (ilus nimi asjale antud).
Nüüd mu küsimus:
Kas kompanii veebel on see tegelane, kes oleks pidanud pudrumäed metsa järgi tooma mingi aja jooksul, aga jõudis ca 50h hiljem kohale?
Igatahes teise päeva õhtuks praadisime kiivris kõike, mis vähegi kätte saime.
Esimest ja viimast korda kuulsin naisterahvast ütlemas:
Aaaah!!! Täitsa teo moodi, aga ma panen silmad kinni.

Oleks katelok ja kilo riisi olnud .... uiuiui .... sitta neist konservidest.

Tänapäeval asi ilmselt edevam, aga sõjaseisukorras ka või? Piisab ühest risti keeratud manist, et see katelok hilineks 24h.
Isiklikult riputaks kateloki ja mantli kasvõi puuotsa kui kedagi sibamas näen, aga mingi veebli kätte sedalaadi vara küll ei usalda või kui peab, siis mina too ilma kiivrita vennike olla ei taha.
Shiim
Moderaator
Postitusi: 1720
Liitunud: 20 Jaan, 2005 2:52
Kontakt:

Re: Galvi- Linda rakmed.

Postitus Postitas Shiim »

Marker kirjutas:Eks ta õige ole vast jah..
Muidugi, ma võin ju öelda, et ega ma metsa kukkuma ei lähe aga, kurat teab, mis päriselt võib juhtuda.

Olen kinnitrambitud lumega kruusateel libisenud ja sedasi kateloki otsa kukkunud (kusjuures ühel üritusel kaks korda - kummikutega on sellisel teel väga libe käia). Midagi hullu ei juhtunud, aga päris valus oli. Kes teab - vahel on selgroo nihestamiseks vaja päris vähe. Peab olema muidugi teatav eelsoodumus, kuid näiteks autost välja tulles juhtub seda suhteliselt paljudel.
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Kasutaja avatar
TTA
Liige
Postitusi: 1762
Liitunud: 07 Sept, 2010 6:51
Kontakt:

Re: Galvi- Linda rakmed.

Postitus Postitas TTA »

Shiim kirjutas:
Marker kirjutas:Eks ta õige ole vast jah..
Muidugi, ma võin ju öelda, et ega ma metsa kukkuma ei lähe aga, kurat teab, mis päriselt võib juhtuda.

Olen kinnitrambitud lumega kruusateel libisenud ja sedasi kateloki otsa kukkunud (kusjuures ühel üritusel kaks korda - kummikutega on sellisel teel väga libe käia). Midagi hullu ei juhtunud, aga päris valus oli. Kes teab - vahel on selgroo nihestamiseks vaja päris vähe. Peab olema muidugi teatav eelsoodumus, kuid näiteks autost välja tulles juhtub seda suhteliselt paljudel.
Täpselt. Kateloki võib ju kaasas kanda aga see neerupealne tasku on selleks vale koht. Täna on reaalsus see et isegi ajateenijad ei viitsi väliõppustel kateloki välja kraamida kui katlast toitu jagatakse. Pannakse see plärts kilekotti, nurk hammustatakse läbi ja imetakse misiganes pläusti saadi, sealt. Suvel ei ole vaja, praeguste pakkide puhul, ka kuivtoidu söömiseks katelokikomplekti, peaaegu kõike on võimalik külmalt otse pakendist süüa, ainult söögiriistu on vaja. Külmemal ajal jah, tekib vajadus soojema toidu järgi, siis kulub priimus ja kõik sinna juurde kuuluv ikkagi ära.
Kasutaja avatar
TTA
Liige
Postitusi: 1762
Liitunud: 07 Sept, 2010 6:51
Kontakt:

Re: Galvi- Linda rakmed.

Postitus Postitas TTA »

Ma teen nüüd väikese lisapostituse sest tekkis heietamise tuju. Loodan et andestatakse.

Nimelt olen ma seda meelt, et niikaua, kuni meie sõduritel ei ole seljas tõsist kaitsevarustust, tuleks nende koormat lahingus, ja eriti pealetungil, hoida nii minimaalsena kui vaja. Relv, laskemoon, 24h energiavaru (glükoositabletid ja vesi vms) ning minimaalne rõivastus ja varustus et hetkeilmas mitte alajahtuda. Viimase alla kuulub ka vihmaülikond vajadusel, ööd on meil ju külmad. Aga miks nii? Aga sellepärast, et kui sõdur komberdab lahinguväljal ringi suure koorma all siis on ta aeglane ja ka hea sihtmärk. Kui tal selleks koormaks on kaitsevarustus, siis heaküll, võib. Aga kui tal selleks koormaks on toit, kolm paari varusokke ja trussikud siis, noh, sooja kõhutäie nimel surma saada on ka narr kui just näljasurm silme ees pole.
Leimer
Liige
Postitusi: 145
Liitunud: 18 Jaan, 2011 15:44
Kontakt:

Re: Galvi- Linda rakmed.

Postitus Postitas Leimer »

Tühja kõhu ja märgade jalgadega võib sõdur ju ilmatuma kiire olla, aga paraku pole ta eriti effektiivne.
Minu arvates on meil liiga väike seltskond, et iga paari tunnise liigutuse jaoks eri mees paika panna.
Sellist asja võib kuskil afganistaanis lubada või usa iraagis.

Kuldne kesktee tuleb valida. Jook ja toit on a ja o.
Kasutaja avatar
setu
Liige
Postitusi: 1108
Liitunud: 11 Mär, 2009 10:32
Kontakt:

Re: Galvi- Linda rakmed.

Postitus Postitas setu »

Ma jällegi pooldan sõduri surma saamist. Esiteks sellega, et:

- liiga vähesed sõdurid saavad tänapäeva sõdades lahingukontakti (888 Gruusia) - tegemist on reaalselt miljonivõiduga, et sul tekiks võimaluski Eesti eest vastutegevust teostada;
- tendipataljonid (tõsine kaitsetehnika) ei jõua tagasi oma kodusele sõjaväe territooriumile (kui siis kirillitsa graffitiga);
- kui hakata puhtalt joogi-sõõgi ja tilulilu varustuse logistikaga vaevama ohvitsere, kellel on miljonivõit, et end läbi närida - saavad nad raivari.
- lihtsalt ostke kuuli-ja killuvest ja ei hakka uusi seadusi looma ja inimesi jooksutama.

trv
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
Kasutaja avatar
kangelaspioneer
Liige
Postitusi: 1044
Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
Asukoht: Tallinn/Tapa
Kontakt:

Re: Galvi- Linda rakmed.

Postitus Postitas kangelaspioneer »

Minu lahendus isikliku varustuse osas oleks selline:

- rakmetes/lahingvestis ainult vahetuks lahingupidamiseks ja hädapärast ööpäevaseks eksistentsiks vajalik:
laskemoon, granaadid (mille kaalu ja mahuga meil kunagi ei arvestata), paar kuivi sokke, labidas, kindad, esmaabi, vesi, taskulamp, telkmantel või vihmajope, mingi energiarikas külmalt söödav närimine.

- väikses seljakotis ööpäevaks vajalik hädapärane:
katelok ja toit, mingid vahetusriided (mitte täielik vormikomplekt vaid vastavalt vajadusele), hunnik laskemoona (sh allüksuse moon- CG granaadid, kulalindid jne)

- kõik muu on torukotis, suurt seljakotti pole sõdurile (v.a luurajad või muidu jalgsi pikaotsamehed) üldse vaja.

Argumendid:
a) patrullikotiga on võimalik ka lahingukontaktis toimetada, suure seljakotiga vajab see tegevus tõeliselt head treenitust, mida meie reservväelastel ilmselgelt ei ole.
b) patrullikott veetakse endaga igal pool kaasas, see ei vähenda oluliselt üksuse mobiilsust, küll aga muudab logistilisest sabast vähemal 24h raamis üsna sõltumatuks. Suured seljakotid sõidavad tegelikkuses enamuse ajast vooris, kui see ära lastakse on sõdur paljas kui püksinööp. Omades patrullikotis elementaarset varu, on üksus mingi aja võitlusvõimeline ka kõrgema toetuseta.
c) reservväe varustamine suurte seljakottidega on ütlemata kallis, torukott+ väike seljakott tuleb oluliselt odavam.
Kasutaja avatar
Madis22
Liige
Postitusi: 1475
Liitunud: 09 Mär, 2005 14:11
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Galvi- Linda rakmed.

Postitus Postitas Madis22 »

Ei olnud väga ammu aeg, kus meil oli üks IFA rühma kohta ning enamus tegevusest toimus jalgsi. Lisaks sõduri isiklikule varustusele olid seljas ka telgid, telgiahjud jms. Tahaks näha, kuis üsna kiirelt masinateta jääv tendipataljon seda nänni torukotiga kaasa lohistab.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Kasutaja avatar
hillart
Liige
Postitusi: 3281
Liitunud: 07 Jaan, 2005 15:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Galvi- Linda rakmed.

Postitus Postitas hillart »

Tahaks näha, kuis üsna kiirelt masinateta jääv tendipataljon seda nänni torukotiga kaasa lohistab.
:lol: :lol: :lol:

Väga provotseeriv küsimus. Väga provotseeriv.
Kuidas, kuidas? Meil sellist olukorda ei tekigi. Kaasaegne sõjategevus (tuttav ja sagedasti pruugitav termin ka meie foorumis :lol: ) sellist asja ette ei näe. Kas pole tuttav siis tüüpvastus taolistele provokatsioonidele? Meie NATO-liitlased annavad. Sõrmenips - ja kohal need puuduvad asjad ongi!

P.S.
Meenub üks samalaadne lugu ühelt esimeselt väljaõppekursuselt ameeriklaste juures 1994. aastal. Saksamaal käisime. Pajatati meile igasugu ilusaid asju, milliseid meie muidugi ammulisui ja päranisilmi kuulasime. Kuidagi liiga ilus tundus meile see asi. Olime ju ikka 90-ndate EKV igapäevast tulnud ja harjunud hoopis-hoopis teiselaadse reaalsusega. Küsisime siis, et - aga mis saab ja mida teha, kui seda või teist ei ole või otsa saanud? Väljaõpet läbiviiv USA seersant ei sattunud hetkekski segadusse ja vastas lennult - sellist olukorda ei saa tekkida, sest kõik varud on planeeritud ja kusagilt see isegi ilma spetsiaalse tellimiseta kindla perioodilisusega kohale tuuakse. Ning kui tõepoolest peaks tekkima mingi äärmiselt erakordne olukord ja seda-teist enam ei ole, või on otsa saanud, siis - tellime ja kohe tuuakse. Meil jäi üle vaid pead raputada, sest vaatamata meiepoolsetele pungestustele sellist meie poolt kirjeldatud olukorrapilti sellele seersandile selgeks teha, see meil ei õnnestunud, sest - sellist olukorda ei ole olemas. Tellime ja tuuakse. Kohe, ilma igasuguse viivituseta.
Või siis samalaadne situatsioon 1996.-st, kui umbes sama asja küsisime Sheppardilt, kes kah just värskelt Eestisse tulnud oli. Vastus oli, et - kui seda või teist ei ole, siis vastavat väljaõpet läbi ei viida. Oh jummal-jummal, milline eluvõõrus! Selliselt oleks toona ju Kaitseväe üleüldse võinud laiali saata ja poleks üldse suurt miskit teha saanud. :wink:

Võib vaid ette kujutada, missugune jahmatus tabab neid "kaasaegse sõja" suuvoodreid, kui nad ühel heal päeval ühemomentselt tõepoolest satuvad olukorda, mis nende nn. kaasaegse sõja maailmapilti kohe kuidagi ei mahu.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6208
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Re: Galvi- Linda rakmed.

Postitus Postitas kaur3 »

GL taskutesse peaks EKJ sõjatigu suruma ka taolist kraami.

http://beprepared.com/category.asp_Q_c_ ... ood%20Bars
Kasutaja avatar
Madis22
Liige
Postitusi: 1475
Liitunud: 09 Mär, 2005 14:11
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Galvi- Linda rakmed.

Postitus Postitas Madis22 »

Natuke asja üle mõelnud ja interneeduses ringi tuulanud, siginesid sellised mõtted:

1) Te olete ilmselt kõik lugenud sõduriõpikut ja selel lehekülge 19, mis räägib rakmetaskute täitmisest.
Taskute 3-5 asukoht on vaieldavad, mina kannan neid vastupidi. On rakmed paremini tasakaalus. Tasku 3 sisu peaks rõhuvas enamuses olema hoopiski vormi taskutes, et tasku ise oleks vaba granaatide, valgusrakettide jms. jaoks. Tasku 5 sisu peaks olema mitte vihmaülikond, vaid telkmantel. Selle kasutusvaldkond on märksa laiem ja vastavalt on tegemist ka olulisema elemendiga.

2) sodur.com on välja toonud suht mõistlikud soovitused rakmete komplekteerimiseks vastavalt vajadusele. Nn. patrullvarustuse koha pealt mainiks, et sellises varustuses võib liikuda suhteliselt turvatud alal kaitsepositsioonide taga või kompanii, pataljoni või muu suurema üksuse koosseisus olles. Igasugune liikumine väiksema üksusega või kaitsepositsioonidest kaugemal (patrullvarustuse peatükis nimetatud kuni 6h luurelkäik) eeldaks siiski vähemalt samal lehel nimetatud lahingvarustust. Järgmise astmena on nimetatud täisvarustus, mida on ilmselgelt väga palju. Selliselt varustatult võib liikuda kompanii koosseisus järgmisele kaitsepositsioonile, või tugialale mitte aga pikemale luure- või ründeülesandele. Puudu on paari-kolme päevaseks rühma või jaokooseisus tegutsemiseks sobilik komplekt.

3) Üsna laialt näivad olema levinud seisukohad, et kantava laskemoona ja toidumoona kogused peavad olema võrreldavad ja vastama antud ülesandele. Kui väljastakse üks lahingkomplekt laskemoona, siis peaks sõdurile olema antud kaasa ka päeva toit. Kui antakse kolm päeva kestev ülesanne, siis antagu ka kolme päeva moon ja toit ning vahendid vee saamiseks, või korraldatagu moonaga täiendamine. Siin kirjeldab üks austraalia armees teeninud eestlane, kuis neid Malaia dšunglis iga 10 päeva tagant varustati ja milline oli seal meeste varustus. Näiteks varusaapaid ei kantud kaasas. Keskkond lagundas nimetatud esemeid niigi sellises tempos, et mõistlikum oli meestele iga 10 päeva tagant uued saapad saata.

4) Kas kuni kolm päeva kestvale ülesandele on mõistlik vedada kaasa varusaapaid ja varuvormi? Lebomatti? Või peaks piisama veekindlalt pakitud magamiskotist ja pikast pesust selles. Meist enamuse väljaõpe peaks sisaldama teadmist sellest, et öösel puhkamiseks pannakse küll kuiv vorm selga, kuid hommikul vahetataske see ikkagi märja vastu tagasi. Milleks siis üldse see varuvorm. Olgu parem pikk pesu, millega saab vajadusel ka lühikest aega liikuda, või mida saab vormi all kanda, kui ilmad ootamatult kümmekond kraadi jahedamaks pööravad.

5) Sõduriõpik nimetab küll seljakoti küljetaskute kasutamist raskete rakmete komplekteerimiseks lisa moona ja toidu kaasavõtmiseks, kuid koht, kuhu panna magamiskott näikse ikkagi puudu jäävat. See näikse olema ka ainuke varustuse element, mida paari-kolme päevasel ülesandel kindlasti vaja on ja mille jaoks kohta pole. Soble või kampsuni jahedateks öödeks rulliks küljetaskusse probleemideta sisse ära. Kas ainult magamiskoti pärast on vaja eraldi patrullkotti? Või annaks mõelda ringi seljakoti küljetaskute disain nii, et neist saab moodustada patrullikoti, kuhu ka magamiskott mõistlikul moel sisse ehk külge käib.

6) Päis palju kurdetakse sõdurite ülekoormamise üle. Samas tuuakse ka mõningaid üsna häid soovitusi koorma kergendamiseks. Näiteks ülesandele minnes võtta kaasa ainult pooled labidad ja katelokid. Kaevumisel nagunii üks lahingpaarilistest julgestab ning süüa saab katelokis ka kahele korraga teha.

7) Sõduriõpikus toodud seljakoti pakkimise juhend ei näi üldse arvestavat sellega, see sama seljakott on mitte ainult sõduri logistiline ühik, vaid terve üksuse oma. Sinna peavad vajadusel minema sisse/külge ka näiteks jao telk, või ahi, või lisa moon rühma relvadele. Kujutate te näiteks ette jaotelgi sidumist sinna koti alla ja siis selle kotiga liikumist? Igasugune lisavarustus kipub pigem raskete kilda kuuluma ja peaks seega lähtuvalt koti mõistliku pakkimise printsiibist käima üles turja lähedale. Ehk peaks sinna suurimasse taskuse jätma selle jaoks ruumi.

8) Eelnevalt on siin nimetatud seljakottide jätmist kompaniiveebli hoole alla, kuid meie väljaõpe sisaldab ju paljuski midagi muud. Ikka võetakse seljakotid kaasa ning peidetakse siis kuhugi metsa. Sõja käigus, kus metsas tegutsevad korraga kümned tuhanded Eesti sõdurid, saab neid seljakottide peidukohti hulgi olema. Hulgi saab olema neid peidukohti, millede juurde enam tagasi ei tulda. Mitte sellepärast, et ei saa, vaid sellepärast, et nende sisu põlataks tarbetuks koormaks, kui iga liikuma hakkamine sisaldab koti selgavõtmist ja paari-kolme kildi pärast selle mahajätmist. Jänkid on mitmete sõdade järel seda kirjeldanud. On filmi sissegi pannud (Saving Private Ryan meenub kohe).
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist