Vene laevastik, samuti analooge mitteomav

[Kapten Trumm]

NSVL arvuliselt tohutud relvajõud tähendasid muuhulgas seda, et arvu hulgas sisaldus ka hulgaliselt utiili. Või siis üsna vananenud tehnikat.
Need WWII aegsed tankid, mis näevad välja nagu uued paraadil pole mitte kuskilt soost leitud ja restaureeritud, vaid need ongi uued, seisnud 50 aastat kuskil laos.

Sama on ka selle laevastikuga, lihtsalt diagonaalis läbi lugedes jäi silma asju, mis oleks nagunii lähiajal vanarauda läinud.
Kui meenutame neid "raketikaatreid", mis Paldiskisse maha jäid, siis need olid esimese malli Osa klassi omad ja aasta võis siis 1970 olla.
Suurtest "tükkidest" võiks ära märkida neid suurtükirelvastusega ristlejaid kohe nimekirja alguses. Kipun arvama, et kui NSVL oleks veel 10 a eksisteerinud, oleks nähtus nimega "raske lennukeid kandev ristleja" ka maha kantud seoses "päris" lennukikandjate tulekuga (mida oli NSVL lõpuhetkel valmis 1 ning ehituses ka mõningad laevad).

Muidugi ka tõenäolist utiili maha arvestades on nimekiri ikkagi tohutu.

[denis23]

Nimekiri on meeleheitlik. Osa laevadest on kindlasti 1991 aastaks olnud juba n.n. "külmas" reservis.

[Lemet]

...tegelikult küll dokkis oleva laeva ümber. Venelaste uudis kõlab sedapidi

2011 aasta 29 detsembril puhkes dokis oleva allveelaeva К-84 «Екатеринбу́рг» remonditööde käigus ohutustehnika reeglite rikkumise tõttu tulekahju. Selle tulemusena süttisid puitkonstruktsioonid(tellingud), mis ümbritsesid allveelaeva keret. Tuli kandus üle allveelaeva väliskorpusele kinnitatavale kummi-isolatsioonile. Laeva siseruumid jäid tulekahjust puutumata, kuid võimalik on laeva välis- ja sukelkere vastupidavusnäitajate muutumine ning samuti said vigastada laeva kommunikatsioonid. Tulekahju kustutamiseks täideti dokk veega ning lasti kuni allveelaeva pealisehitiseni vee alla. Tulekahju kestis enam kui 9 tundi ning sai alguse ehitusprahi süttimisest.
Ilmselt on venelastel see allveelaev pikemaks ajaks rivist väljas. Nagu ütles ekspert Korotšenko :
"Kahtlemata remondiaeg pikenes märgatavalt. Jutt käib heal juhul kuudest, kui mitte märksa pikemast ajast. Mulle isiklikult tundub, et ainuüksi kergkorpuse kordasaamine võib võtta mitte kuu ega kaks ega kolm, vaid pool aastat.
Tuli ning kõrge temperatuur mõjusid metallile, välis- ja siselorpus on omavahel ühendatud terve rea seadmete kaudu, mis samuti võisid deformeeruda. Ma kardan, et selle kõige tagajärjed on väga ebameeldivad."
Korotšenko seletas, et allveelaeva väliskorpus on kaetud spetsiaalse kummikihiga, mis vähendab müra, amortiseerib laevakeret löökide eest ning lihtsustab meeskonna liikumist dekil. Selle katte pikaajalisel põlemisel võis ka laeva väliskere saada märkimisväärselt vigastatud.

http://www.km.ru/v-rossii/2011/12/30/mc ... kalizovano

Jekaterinburg võeti laevastiku koosseisu 1986 aastal ning läbis aastatel 1996-2003 moderniseerimise. Veel on laev tuntud selle poolest, et osales 1989 aasta 5. detsembril operatsioonis "Begemot-1", mille käigus üritati korraga vee alt välja tulistada kõik kuusteist pardal olevat raketti. Katsetus lõppes ebaõnnestumisega, paar minutit enne starti, veel suletud šahtiluukidega, hakkasid šahtis number kuus mõlema kütusekomponendi paagid lekkima, millele järgnes iseeneslik süttimine, järsk surve kasv šahtis, mis rebis pealt šahti luugi ning paiskas raketi osaliselt šahtist välja.

[kana tagumik]

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=63712840

Vene värk. Nagu ikka.

[piirivalvur]

Nimekiri on vägagi mittetäielik. Shkotovos seisis meie kõrval Admiral Senjavin. See oli kultuslik laev meie eskaadri jaoks sest kunagi oli Breznev isiklikult seda külastanud. Ta kanti maha koos kümnekonna Sverdlov klassi ristlejaga vahetult enne 1991. aastat.
Mõneti sürr on leida kogu oma lapsepõlve lõpuaastate " mängumaa" (Vaikse Ookeni laevastiku 31.brigaadi kogu koosseis)
vanametalli nimekirjast.

[Laiakas]

Ehk ei ole teda selle nimekirjas, et koht kus ma selle üles korjasin väitis, et see on alates 91 aastast aga sa ütlesid et su Breznevi laev kanti juba enne 91-t. Ning päris kindlasti pole see täielik.

[kaur3]

Natuke OT, kuid paari sõnaga VF-FR sõprusest.

Кремль также выступает за замену в "Транснефти" вице-президента РАН, председателя совета директоров "Роснефти" Александра Некипелова на управляющего партнера банковской группы Lazard, спецпредставителя президента Франции по развитию франко-российских отношений Жан-Пьера Тома.

...

В совет директоров "Роснефти" вместо главы и совладельца "Сургутнефтегаза" Владимира Богданова и Николая Токарева Кремль хочет выдвинуть гендиректора СУЭК Владимира Рашевского и того же Жан-Пьера Тома.

http://kommersant.ru/doc/1862276

RT: Talking about commonalities, Russia and France have always competed for defense and military contracts, and now we are purchasing French helicopter carriers. What do you think of this?

JPT: This is a big first. In St. Petersburg in the presence of President Medvedev we signed for the Mistral. This is the first time France undertook such a technology transfer, and sold such important military equipment. And in the same way, by the way, co-operation will be in two directions.

As Prime Minister Vladimir Putin came to Paris we took delivery of test model of the Beriev 200, the firefighting plane, which is now under trial in the West of France, and we’re looking at buying more. So our co-operation in sensitive areas, the Mistral is an example, shows that the political climate is healthy. There are no more clouds today between France and Russia, and contacts between the two presidents are excellent. Also with the prime minister.

http://rt.com/news/economy-russia-france-euro/

[Hydrazine]

Ei mäleta, et oleks siit läbi käinud, ka otsing ei andnud midagi, seega, kes pole näinud siis see on päris hea materjal.

The Typhoon Submarine - Documentary
http://www.youtube.com/watch?v=PSDYOdQ9 ... re=related

8:55 on ohve taga näha rebenenud kummikattega torni koht ja punane möks millega see kinni püsib.

Lõpupoole on paar kaadrit ehedat vene kinoklassikat, mees tuleb merelt ja kriiskav fuuria koridoris...

[Castellum]

PM-st selline uudis:
http://www.postimees.ee/1099668/venemaa ... allveelaev

Selle uudise toimetaja on Inna-Katrin Hein oma tuntud "headuses". Toodud allveelaeva ja üldse relvastuse maksumus tundus uskumatult väike. Oskab keegi algsele uudisele viidata, et leiaks üles, kus Postimees vea tegi?

[lamjak]

ITAR-TASS: http://www.itar-tass.com/c1/617816.html
Seal on laeva hinnana mainitud 23 miljardit.

Reuters: http://in.reuters.com/article/2013/01/1 ... 3F20130110
Seal on number 4 küll mainitud, aga triljonites.

[Castellum]

Siis on viga arusaadav. Reuters kasutas ilmselt Briti inglise keele väljendit "billion", mis eesti keeles ongi 'biljon' ehk siis 10 astmes 12 (miljard on 10 astmes 9). Ka saksa keeles on nii. Ehk siis nendes keeltes lähevad astmed nii - miljon (10 astmes 6), miljard (10 astmes 9), biljon (10 astmes 12), biljard (10 astmes 15), triljon (10 astmes 18), triljard (10 astmes 21), kvadriljon (10 astmes 24), kvadriljard (10 astmes 27) jne

Vene, Ameerika inglise ja prantsuse keeles lähevad astmed nii - miljon (10 astmes 6), biljon (10 astmes 9), triljon (10 astmes 12), kvadriljon (10 astmes 15), kvintiljon (10 astmes 18), sekstiljon (10 astmes 21), septiljon (10 astmes 24), oktiljon (10 astmes 27) jne

Sealt need suurte arvude vahed tulevadki. Enamasti küll vastuseisus 'miljard - biljon', seda ka inglise keele sees.

[Castellum]

ITAR-TASS: http://www.itar-tass.com/c1/617816.html
Seal on laeva hinnana mainitud 23 miljardit.

Reuters: http://in.reuters.com/article/2013/01/1 ... 3F20130110
Seal on number 4 küll mainitud, aga triljonites.

Tänud viite eest. Arvu kordaja on eesti keeles ikkagi biljon (Am-inglise 'trillion'). Nüüd siis saab erinevaid arve võrrelda ja neid kokku võrrelda Eesti riigieelarve võimalustega, mille suurus on ~7,5 miljardit (Am-inglise 'billion') eurot.

[kaur3]

Intervjuu VF merelaevastiku ülemaga.

- Планируется ли включение универсальных кораблей-вертолетоносцев типа "Мистраль" в качестве штабных кораблей для данного соединения?

— Да, это возможно, почему бы и нет? Но это в дальней перспективе, потому что первый такой корабль появится в составе ВМФ России не ранее 2015 года. Изначально корабли такого класса обладают широким спектром возможностей для продолжительного управления группировками в море. Кстати, многие страны используют подобные корабли именно по этому предназначению.

http://ria.ru/interview/20130512/936811 ... z2T3gWkXez

[Lemet]

„Sküütide“ tuumakilp.
Venemaa katsetab põhja(донную)raketti.



Laadoga järv
Foto: Andrei Arhipov/RIA „Novosti“


Peterburi konstrueerimisbüroo „Rubiin“ ja Makejevi nimeline Miassi riiklik raketikeskus lõpetasid pikka aega mere- või ookeani põhjas ooterežiimil ja käskluse peale maismaal või merel asuvate sihtmärkide tabamist võimaldava ballistilise raketi „Sküüt“( «Скиф») loomise. Raketisüsteemi katsetused on määratud 2013. aasta juuni lõppu ning juhul, kui need osutuvad edukaks, antakse rakett üle kaitseministeeriumile riiklikeks katsetusteks. Riiklikele katsetustele järgnev relvastusse võtmine võib aga muuta tunduvalt keerukamaks Venemaa suhteid teiste riikidega, kuna hetkel jõus olev kokkulepe USAga ei näe ette strateegiliste rakettide paigutamist väljaspoole allveelaevu paksu veekihi all.
Perspektiivse ballistilise raketi tehasekatsetused peavad toimuma Valge mere põhjast. Ajaleht „Izvestia“ sõnul kasutatakse raketi merepõhja paigaldamiseks diisel-elektrilist katseallveelaeva B-90 „Sarov“ Projekt 20120( Б-90 «Саров» проекта 20120) mis on juba taoliste ülesannete täitmiseks modifitseeritud. Laev on varustatud meetrise läbimõõduga torpeedoaparaadiga ning täiendavate ballasttsisternidega, mis mis peavad tagama allveelaeva stabiilsuse ja püsivuse vee all peale raketi vallapäästmist. Katsetuste käigus kontrollitakse raketti ja selle merel asuvalt laevalt allveelaevale laadimise süsteeme. Makejevi nimeline keskus kinnitas samuti „Sküüdi“ väljatöötamist, kuid projekti üksikasju ei paljastanud.
Esmakordselt hakkasid sõjaväelased merepõhjas baseeruvatest rakettidest rääkima 60-ndate esimesel poolel, kuid otsustavaid samme suuremahuliste projektide realiseerimiseks siiski toona ette ei võetud. Strateegilise relvastuse merepõhja paigutamine tõotas rakettide positsiooni praktiliselt absoluutset salastatust, välistas neile vaenulike allveelaevade ligipääsu ja tähendas vastavalt ka tillukest eduseisu võidurelvastumises. Peale selle oleksid vee alla paigutatud tuumarelvade kandjad võimaldanud mõnevõrra kokkuhoidu sõjalistelt kulutustelt, kuna selliste rakettide baseerumiskohad poleks vajanud tugevdatud valvet ja võimsaid kaitseehitusi.
70-ndatel loobuti USAs rakettide merepõhja paigutamise ideest ja tehti panus kõrge kaitseastmega(ka tuumaplahvatuse vastu) maapealsetele stardišahtidele. NSVL seevastu asus samade 80-ndate teisel poolel välja töötama perspektiivsete põhjarakettide üldisi põhimõtteid ja ülesandeid nende loomiseks, 90-ndate algul esitas aga Nõukogud Liidu kaitseministeerium Makejevi nimeliselt raketikeskusele tellimuse sellise raketi väljatöötamiseks. Projekt salastati, teada on vaid, et kuskil 2005 aasta paiku algas põhjarakettide esimeste katsemudelite tootmine, 2008 toimusid aga esimesed katsetused. 2009 aastal saadeti katsemudel viimistlemisele.





Rakett „Sineva“
Foto: warsonline.info


Huvitav on, et NATO klassifikatsiooni järgi tähistatud „Sküüt“ «Скиф» (SS-N-23 Skiff) on kolme astmeline vedelikkütusega allveelaevadele mõeldud ballistilised raketid R-29RM, mis võeti relvastusse 1986-ndal aastal. Praegusel hetkel on vene mereväe relvastuses raketid R-29RMU2.1 „Sineva“, 2012 aasta veebruarist aga tulevad kasutusele moderniseeritud kandjad R-29RMU2.1 „Lainer“Need raketid on allveelaevade Projekt 667BDRM“Delfin“( проекта 667БДРМ «Дельфин») põhirelvastuseks. Ka need raketid on välja töötatud Makejevi nimelises keskuses. On rakettidel „Sküüt“, „Sineva“ ja „Lainer“ ühiseid jooni, pole teada.
Milliseid tehnilisi lahendusi uute rakettide juures kasutatakse, pole samuti esialgu veel teada. Suure tõenäolsusega pole tegu mitte niipalju uue kanderaketiga tuumapeade jaoks(kuna vahendite ja aja ökonoomsemaks kasutamiseks võib kasutada sedasama „Sineva“ tüüpi raketti minimaalsete ümbertegemistega või siis hoopis uut raketti R-30 „Bulava“), vaid spetsiaalse konteineriga raketi säilitamiseks sügavustes ja sealt startimiseks. Selline konteiner peab olema suuteline kaitsma raketti pikaajaliselt suure surve, keskonna korrodeeriva mõju eest ning tagama side ja infovahetuse komandopunktiga. Enne starti võib selline konteiner pinnale ujuda ning saavutanud vajaliku sügavuse raketistardiks,(ligi 50 meetrit), lubada raketil startida.
Ilmselt võidakse konstruktsiooni lihtsustanmise huvides kasutada õhuga läbipuhutavaid ballasttsisterne. See võimaldab pöörata konteineri horisontaalasendist vertikaalasendisse ning tagada pinnaletõusu. Selline lahendus lihtsustab raketi veealust paigaldamist- allveelaev peab vaid konteineri välja laskma, veenduma selle süsteemide korrasolekus ning sidesüsteemide töös ja baasi tagasi pöörduma. Kogu ülejäänud tegevuse eest vastutab juba põhjasüsteem ise. Selgusetuks jääb vaid üks- kuidas planeeritakse organiseerida sidet vee all asuva raketi ja komandopunkti vahel?
Muideks, otsest operatiivajadust merepõhja paigutatavate rakettide omamiseks Venemaal praegusel ajal pole. Riiklikus relvastusprogrammis on küll ette nähtud tuumatriaadi merekomponendi arendamine, kuid jutt käib eeskätt allveelaevadest „Delfiin“ ja nende ümberrelvastamisest rakettidega „Lainer“, samuti kaheksa uue „Bulavadega“ relvastatud allveelaeva „Borei“ ostmisest. Triaadi merekomponendi arendamisele pööratakse suurt tähelepanu, kuna nimelt allveelaevad on suutelised varjatult(kuni rakettide stardini) lahingupatrullimist läbi viima ja pidevalt muutma tuumapeadega varustatud rakettide asukohta.


Allveelaev „Akula“ raketisahtid.
Foto: Erikonstrueerimisbüroo „Rubiin“

Lisaks erinevalt allveelaevadest, mis võivad vabalt terves maailmaookeanis ümber paikneda, on põhjarakettide kasutus piiratud rahvusvaheliste kokkulepetega. 1972 aastal jõustus „Kokkulepe merede ja ookeanide põhjas ja sügavustes tuuma- ja muude massihävitusrelvade keelustamisest“, või lühidalt „Kokkulepe merepõhjast“. Tänaseks on sellele alla kirjutanud 94 riiki(„Tuumaklubist“ pole sellele alla kirjutanud Prantsusmaa, Pakistan ning Põhja-Korea). Dokument keelab tuumarelvade mere- või ookeani põhja paigutamise väljaspool 12-miilist territoriaalvett.

Sel kombel saab Venemaa uuteb rakettide „Sküüt“ relvastusse võtmise korral paigutada neid ainult siseveekogudesse ja territoriaalvetesse Vaikses ookeanis või Põhja-Jäämeres. Kusjuures suurim salastatus tagatakse vaid suure sügavusega siseveekogudesse paigaldamisega, näiteks Laadoga järve(maksimaalne sügavus 230 m, keskmine 51 meetrit), Kaspia merre(1025m/208m), või Sajano-Sušenskoe veehoidlas(220m vahetult elektrijaama tammi juures ja vähim sügavus 30 m).
Lõpuks, rakettide „Sküüt“ relvastusse võtmine võib muutamärkimisväärselt keerukamaks Venemaa vastastikused suhted teiste riikidega, eeskätt USAga. 2010 aastal Moskva ja Washingtoni poolt allkirjastatud ja 2011 aastal jõustunud strateegilise ründerelvastuse vähendamise leping(SRP-3) ei näe ette põhjarakettide loomist ja laialipaigutamist. Mis tähendab, et raketi relvastusse võtmise korral tuleb Moskval jõuda Washingtoniga kokkuleppele kehtiva lepingu muutmise osas. Tõenäoliselt ameeriklased sellistele muudatustele ei lähe või siis nõuavad Venemaa positsioonide muutmist Euroopasse rajatava raketikilbi küsimuses.
Raketikompleksi „Sküüt“ väljatöötamist vene kaitseministeerium esialgu ametlikult kinnitanud pole. Seda, et need kompleksid oleks lülitatud Venemaa relvastusprogrammi aastani 2020, varem ei teatatud, kuigi on öeldud, et programm sisaldab uue suure tegevusraadiusega ballistilise raketi väljatöötamist, mis peab asendama vananenud raketti R-36M2 „Vojevoda“. Mingeid ühemõttelisi järeldusi „Sküüdi“ kohta teha on ilmselt veel vara. Pole välistatud, et juba NL aegadel startinud projekt jääbki projektiks, saadud kogemused aga leiavad kasutamist teistes militaarleiutistes.

Vasslili Sõtšev

http://lenta.ru/articles/2013/05/23/missile/



Ссылки по теме
Россия испытает «донную» баллистическую ракету
lenta.ru, 21 мая 2013

[Kapten Trumm]

Kuigi idee tundub teoorias heana, tuleb silmas pidada, et lööklaine veekeskkonnas on märksa purustavam kui atmosfääris.
Seetõttu on kahtlases piirkonnas rakette purustavat ülesurvet tekitada palju lihtsam vee all kui maa peal.
Ilmselt see on ka põhjus, miks jänkid loobusid ja panustasid allveelaevadele, viimane on ju liikuv ning suudab ohtlikust kohast kiiresti lahkuda.
Kui vaatate neid tuumakatsetusi sõjalaevadega, siis kui selline 20 kT plahvatus atmosfääris poleks epitsentrist taolisel kaugusel olevatele laevadele suurt midagi teinud (kui ehk värvkatte süttimine välja arvata).

Veekogu põhjas on aga nende rakettide liikuvuse tagamine probleemne, kuna selleks on vaja massiivset infrat ning põhi võib olla väga ebasobiv (ebatasane, pehme).
Sellist veealust raketibaasi hooldada, paigaldada, rakette vahetada -seda on erinevalt liikuvast allveelaevast vägagi lihtne märgata.
Kui maapealse raketivälja garanteeritud hävitamiseks on vaja üks tuumalaeng shahtide grupi kohta (juhtimiskeskus+mõned shahtid), siis taolise veealuse "raketivälja" tasalülitamiseks piisab ühest veealusest tuumaplahvatusest, mis toodab kilomeetrite ulatuses sellise ülesurve, et isegi kui rakett terveks jääb, võib rakett ise või tema laskeseade saada kahjustusi, mis ei luba sel startida.