http://www.ihalines.fi/suomeksi/saannol ... saari.htmlRetki on avoin vain Suomen kansalaisille (sotilasalue) paitsi elokuun retkillä: la ja su 11.-12.8., jolloin myös ulkomaalaiset voivat osallistua retkelle.
Siis järjekordne pildi ja jutuseeria vene saidilt http://www.nortfort.ru/coastal/foto_kvs1.html . Või kui üht kasimata suuvärgiga foorumlase mõtet jälgida, siis „…ot_duraka_dlja_durakov.ru..“ ehk „lollilt lollidele“ saidilt. Kuivasaari ja Helsingfors . Sedapidi on venelased ilmselt rootsi mõjutuste põhjal põhjanaabrite pealinna aegade jooksul kutsunud…
http://mapper.acme.com/?ll=60.1,25.0166 ... Kuivasaari
1.
Kuivasaari on tõlkes "Kuiv saar". Soome huumor- suurem osa aastast kastab neid kaljusid vihm. Kuivasaari kindlustused said oma alguse 1914 aastal, mil venelased siia neljast suurtükist koosneva 10-tollise patarei ehitasid. Torud toodi kohale mööda raudteed, otse Vladivostokist. Koostöös Isosaari suurtükkidaga pidid need kindlalt kaitsma ligipääsu Helsingforsile.
2.
Pühade piiride kaitsel.
Esialgu plaaniti rajada patarei kuuetollistest Canet suurtükkidest, kuid seejärel plaane muudeti. 11-tolline patarei(Nr. 44) valmis 1915 aasta sügiseks. Peale betoonpositsioonide ehitati tee, püssirohukeldrid ja veel paljugi muud kasulikku. Kuid 1917 aastal hakkasid puhuma vaenulikud tuuled ning kõik see vara jäi tervelt ja kasutamiskõlvulikult noorele Soome Vabariigile. Ja nagu piltidelt näha, säilitati selle vabariigi poolt pea sama tervelt ja kasutamiskõlvulikult tänase päevani. Mille eest vabariigile omaette tänud.
3.
Kuivasaari 12 tolli.
30-ndate algul otsustasid soomlased ehitada kaks 12-tollist patareid- ühe Mäkiluoto ja teise siin, Kuivasaarel. Kasutati vene patarei varustust ja materjale Ino saarelt, lõpuniehitamata 14-tollise patarei omi Kuivasaarilt, aga samuti Soome enda ja Eesti päritolu seadmeid. Patarei ehitus lõpetati 1934 aastal. Mis eriti imekspandav- omamata vähimatki kogemust taoliste tööde osas, õnnestus soomlastel luua erinevatest materjalidest keerukas ja täiesti lahingukõlbulik suurtükisüsteem.
4.
Suurtüki raud.
Torni sisemus, kõige ülemine dekk(suurtüki tasand). Pildil on näha avatud lukuga 12-tollise suurtüki tagaosa (võte on tehtud teiselt dekilt). Suurtüki raud on pärit 1911 aastast Obuhhovi terasevalu tehasest, C.A.(suhhoputnaja artilleria), No. 105, 12 tolli 52K(pikkus kaliibrites).
5.
Tulejuhtimispult
Tagaplaanil on näha suletud lukuga suurtüki tagaosa. Sellelt kohalt toimub tegelikult suurtüki laadimise juhtimine. 1935 aastal, peale lasketabelite koostamist, võeti patarei teenistusse ning algasid isikkoosseisu õppused.
6.
Tagaosa.
Suurtüki tagaosa üldvaade. Tohutu hulk erinevaid mehhanisme ja ajameid. Kõik on elektrifitseeritud, (s.t. käsitsi pole vaja pea midagi teha). Muide, vajaduse korral saab ka käsitsi. Näiteks elektrienergia väljalülitamise korral, mehhanismid ja seadmed selleks on olemas.
7.
Interjöörid
Patarei sisemus kujutab endast harjumatule silmale sektsioonide, trappide, üleminekute ja kasemattide arusaamatut segadust, mis on täis topitud varustust, kaableid, mõõteriistu, indikaatoreid jms. Pildil on suurtükitasand. Seinad on kaetud tänapäevase polüuretaaniga heli- ja soojusisolatsiooniks. Paremal on mürskude tõstemehanismi detailid.
8.
Tõstuk.
Poollaengute ja mürskude tõstemehanismi detail. Tõstuk ise kujutab endast jämedat raudjurakat mõõtudega meeter korda poolteist, mis jubeda kolinaga liiguvad metallsuunajaid mööda kõige sügavamalt ümberlaadimistasandilt üles vahetult suurtüki juurde. Kui ta sinust mööda vuhiseb, tekivad tõsised kahtlused oma elutee ja huvide õige valiku osas- oleks vist siiski pidanud hakkama tegelema liblikatega...
9.
Tõstuki ülemine asend.
Mürsutõstuk ülemises asendis, kett"proboinik" on torus(sedapuhku küll ilma mürsuta)- Mürsk kaalub pea pool tonni ning lendab maksimaalselt 42 kilomeetri kaugusele
Patarei osavõtt Teisest Maailmasõjast piirnes kahe lasuga Hanko mereväebaasi evakueeriva nõukogude konvoi pihta 1941 aasta novembris-detsembris. Vastavalt 1944 aasta Moskva lepingule suurtükk demonteeriti ja veeti 100 km kaugusele rannikust Parolasse.
10.
Sektsioonid, sektsioonid...
Tänapäeval tulistab patarei aastas kord või kaks, kuid ehtsaid mürske selleks kasutada siiski ei lubata- Viking-line ja teiste laevafirmade praamid ehmuvad veesammastest faarfaatris. Normaalse tagasilöögi tekitamiseks tuleb lasta rauda ligi 500 liitrit vett. Suomenlinna Rannikkotykistökilta , organisatsioon, mis tegeleb selle patarei taastamise ja säilitamisega, on selle üle üpris kurb.
11.
Vene devaisss...
"Сделано в СССР!". Rahvuslik uhkus tõuseb servani ja voolab üle ääregi. Ei suutnud suurelised soomlased saada hakkama ilma meie kodumaise toodanguta. Nii kasutasid soome sõjardid rahuarmastavat nõukogude manomeetrit oma revanšistlikes plaanides.
12.
Elektrikilbiruum.
Asub kolmandal, "elektri" tasapinnal. Siin tundub kõik Soome päritolu ja täiesti töökorras olema. Tööpinge on 110 volti alalisvoolu, sestap ei õnnestunud kaamera patareid laadida.
13.
Asimuuditasapind.
Jaotused 6000-miilises skaalas, mis näitavad torni torude suunda. Seinal on numbrid, mis näitavad toru arvestuslikke suundi. Muideks, nagu ma märkasin, peaaegu kõik Soome saartel asuvad torud on pööratud merele vastupidisesse suunda. Arvatavasti maskeeringu jaoks. Nurgas on telefon sidepidamiseks planšetiruumiga.
14.
Luugid, trapid, üleminekud…
Torni šaht on 19 m sügav ning jagatud kõrguses viieks dekiks. Kogu metall on hoolikalt värvitud ning kaetud õlikihiga, nii et õhtuülikond ekskursiooniks Kuivasaarile oleks äärmiselt lühinägelik liigutus. Üldiselt on sellise süsteemi sellises kliimas korrashoidmine suur probleem.
15.
Mõõteriistad, käepidemed, lülitid…
Giid palus võimalust mööda mitte midagi ümber lülitada, eriti torni pöördmehhanismides. Torni sisemiste ruumide maht on 3,4 kuupkilomeetrit, nii et ühe päeva valges kõike läbi ronida ja järele uurida polnud võimalik. Nädalaks tuleks tulla…
16.
Tornialune galerii. Ümberlaadimistasand.
Meenus korraga vaat see. Aga mida me kurvast…Põrandal on rööpad mürsuvankritele. Sellel tasapinnal laaditakse mürsud ja poollaengud tõstemehanismile, mis toimetab need otse suurtüki juurde. Üleval on tegelikult torni pöörlev osa.
17.
Torni pöörlev osa.
Torn võib 180 kraadi pöörduda kõige kiiremini ühe minuti jooksul, kõige aeglasema kiirusega aga 30 tunniga. Torni pöörleva osa kaal on 650 tonni ning kokku on siin ligi 1000 tonni terast, vaske, messingit jne. Lähimad mustmetalli vastuvõtu kohad aga(need, kus „ostame kallilt vanarauda“) asuvad piiri taga Viiburis(Noh, tegelikult hoopistükkis 80 km lõuna poole…-LEMET). Muideks, ärme hakka kapitalistlikku süsteemi idealiseerima- 50-ndatel lasti kogu USA rannakaitse suurtükivägi nõelteks ning nüüd veavad nad turiste tühje punkereid vaatama.
18.
Vintpüssid.
Vene kolmeliinised olid patarei isikkooseisu relvadeks, mis asusid sissekäigu juures esikus. Patarei taastamine algas 1960-nda aasta lõpus ja juba 1962 aastal anti see Suomenlinna rannikusuurükiväe polgule üle ning asus teenistusse piiride puutumatuse kindlustamiseks.
19.
Püssirohukelder.
Pildil on riiul poollaengutega. Linasest riidest kotis poollaenguid(kaal 85,6 kg) säilitatakse metallvutlarites. Kõrvalistele on sissepääs loomulikult rangelt keelatud…
20
Tulejuhtimispost.
Varustus möödunud sajandi 70-ndatest. Pildil on 500m mõõtkavas Helsingi ümbruskonna kaart ning sihtimisoperaatorite töökohad.
21.
70-ndate varustus.
Pildil on näha teletaip ja paberlindiga perforaator, mis kuulusid transistorarvuti Elliot 920 (firma Elliott Automation Limited) komplekti. Selle masina baasil töötas siinne tulejuhtimissüsteem.
Patarei oli lahinguvalves kuni 70-ndate alguseni, kuniks ilmusid laevadevastased raketid, millega sedasama teha(laevu uputada) oli lihtsam ja odavam.
22.
30-ndate seadmestik.
Pildil on seade 30-ndate taastatud tulejuhtimispostilt. 70-ndate algul olid suurtükid relvastusest maha võetud, antud üle sõjamuuseumile ja…praktiliselt maha jäetud. Suurtükkidega hakati tegelema alles 1991. aastal, kui Suomenlinna Rannikkotykistäkilta alustas töid ajaloolise pärandi taastamiseks. 1992 aasta 6. detsembril saluteeris patarei Soome vabariigi sõltumatuse 75 aastapäeva auks. Taastamistöid sponsoreeris Helsingi linn ja Sõjamuuseum.
23.
Tehniline tasand.
Pildil on kõige alumine tasand. Torud, kaablid, juhtmed…romantika. Eraldi tuleb ära märkida valgustust- see lülitub sisse ja kustub automaatselt vastavalt sinu liikumisele galeriis. Olen palju mööda erinevaid maa-aluseid kolanud, aga sellist asja nägin küll esmakordselt.
24.
Diisel-generaatoriruum.
Kaks rootsi firma „Volvo“ diislit annavad korralikult 110-voldilist alalisvoolu süsteemidele ja mehhanismidele. Siin on ka transformaatorid, kilbiruum, kaitsmed jms. Kahjuks minu jaoks tume maa. Aga ikkagi meeldis.
25.
6-tolline Canet.
Pidades silmas ühiskonna suurt huvi ja vastukaja, otsustati head üritust (patarei taastamist) mitte pooleli jätta, vaid vastupidi- laiendada ja süvendada püha üritust. Saarele toimetati ja paigaldati teisigi ajaloolisi relvi. Millistest Soome riik teps mitte puudust ei kannata, seda eriti tänu tõsise terasesulatustööstuse puudumise tõttu. Pildil on vene 152/45 Canet kiirlaskekahur originaalalusel.
26.
10-tolline suurtükk
Unikaalne eksemplar Durlacheri alusel- tõenäoliselt ainus maailmas. See suurtükk on kokku korjatud mitme suurtüki jäänustest Katajaluoto ja Rysäkari patareidest. Selle mudeli suurtükid asusid siin alates 1918 aastast kuni 30-ndate alguseni, kui need otsustati asendada 12-tollise torniga.
27.
Tampella
Veel üks Canet suurtükk, täpsemalt selle modifikatsioon 152/50. See soomlaste 50-ndate aastate modifikatsioon on varustet pikema raua, leegisummuti ning šrapnellivastase kaitsega suurtüki kohal, mis teeb selle torni sarnaseks. Pääs relva enese juurde on kahjuks suletud. Lukus.
28.
Sissekäik maa-alusesse.
Kogu patarei betoonmassiiv on hoolitsevalt ruberoidiga kaetud, sestap on sees puhas ja puuduvad igasugu läbijooksud. Vahete-vahel on siin-seal vaja väikeseid korrastustöid, kuid tervikuna on olukord suurepärane, jalutad ja hing puhkab…
29.
Galerii.
Sujuvalt kaarduv galerii kulgeb ümber suurtükipositsiooni. Lõhkeainekastid on tühjad, ise kontrollisin. Laes on killuvastane soomus ning relsid tõstemehanismide tarbeks. Valgus lülitatakse sisse lülitist ukse kõrval.
30.
11-tollise suurtüki püssirohukelder
Näha on sissekäik eraldi püssirohukeldrisse ja koht mürskude ning poollaengute edasitranspordiks ja ümberlaadimiseks(kui ma tehnoloogilist protsessi õigesti mõistsin). Keldris endas asuvad praegu erinevad ehitusvahendid, millel puudub otsene seos rannikusuurtükkidega.
31.
100 mm.
Soomlaste poolt välja töötatud 100 mm suurtükk. Mõningatel andmetel on suurtüki toru vene päritolu, täpsemalt tarniti ligi sadakond tankisuurtüki toru 70-ndatel NSVL poolt Soomele. Nägin ise Santahaminas asuvate samasuguste suurtükkide tagaosal nõukogude päritolu sildikesi. Suurtükid on paigutatud T-55 modifitseeritud tornidesse. Tornide peal asuvad klaasriidest maskeerimiskatted. Suurtükid olid rivis kuni 2007 aastani. Nüüdseks ajaks on need relvastusest maha võetud ja avalikustatud.
32.
Tulejuhtimistorn
30-ndatest pärinev soomlste ehitis. Roheline ja ümar üleval on klaasplastikust raadiolainetele läbitav kate radarile. 70-ndate algul ilmus Soome rannikusuurtükiväele RADAL süsteem (Rannikotykistön Digitaalinen Ammunnan Laskin)- digitaalne rannikusuurtükiväe tulejuhtimissüsteem. Inglise päritolu Decca radarilt saabuvaid andmeid töödeldi transistorarvutiga Elliot 920.
33.
Trepike.
Torni tippu viib järsk pöördtrepp. Radarit ennast aga kahjuks enam pole…
34.
Vaade kõrgelt.
Kuid ülavalt avaneb siiski suurejooneline vaade. Fotol on näha 10-tollise patarei massiiv 12-tollise torniga ja koduse 10-tollise suurtükiga. Paremas servas on tulesektoris mitte midagi kahtlustav „Viking-line“ reisipraam.
35.
Tulepunkt
Saarel kohtab ka selliseid asju- soomuskilbiga laskepesad. Mida annab eri suundadesse pöörata. Konkreetne devaiss asub torni lähedal. Vajadusel võivad laskurid maa-aluste käikude kaudu uttu tõmmata, ümber grupeeruda ja ootamatult dessandi tagalasse löögi anda.
36.
Maa-alune käik.
Siin on piisavalt udu, kuhu tõmmata ja kus vajaduse korral ümber grupeeruda. Laskudes kuskil kuue meetri sügavusele, avastad maa-aluse käigu, mis viib 12-tollise patarei juurde. Veel on seal maa-alune varje oma 20 inimese tarvis, mis hetkel on täidetud igasugu majapidamistränaga. Jääb mulje, et kõik saare suured rajatised on omavahel maa-aluse võrgustikuga ühendet.
37.
Ekspositsioon
Piki vana munakiviteed, mis muuli juurest patareide poole suundub, on paigutatud rikkalikus valikus erinevat tüüpi suurtükke- Canet,Hotchkiss, Vickers, Bridgeport jms, kõik tutvustavate sildikeste ja seletustega. Kõik on nagu muuseumis, ainult et puudub tüütav rahvamass ning keegi ei nüli sult pildistamise eest raha. Priius…
Vasakul on inglise kolmetolline õhutõrje kiirlaskesuurtükk, paremal 1892 aasta vene 75 mm Canet aeroplaanide vastasel alusel.
38.
Eksponaat
Kõik suurtükid on lukkudega, töökorras suunamisseadmetega ja sihtimisvarustusega Minu arust võiks nendest peale väikest praavitamist vabalt kuhugi tulistada. Vaat selline muuseum…
Pildil on 75/50 Canet sihtimisseadeldis.
39.
Tank „Comet“
Mahavõetud suurtükiga inglise tank „Comet“ on ümber ehitatud laevatõrjerakettide MTO-66(laskekaugusega kuni 40 km) laskealuseks. Raketid osteti NSVLst 60-ndate keskel. Räägitakse, et sedatüüpi raketiga lasti Araabia-Iisraeli sõdade ajal 1967. aastal põhja juutide ristleja „Eilat“. Tanki ees asuv puukuur on tegelikult sellesama raketi transpordikonteiner.
40.
Punker
Venelaste ehitatud Esimese Maailmasõja aegne tagavara püssirohukelder. Saare põhjaosa maabumissilla lähedal. Praegu ehitusprahi ladustamiseks kasutatav.
41.
B-1-13
Meie, kodune, 130-millimeetrine, universaalne. (Veel) mitte töökorras olev.
42.
Tankitorn.
30 meetriselt ja suuremalt distantsilt vägagi sarnane. Tegelikuses- kohmetult kokkuklopsitud vale ia alatu provokatsioon, kui NSVL aegseid ajaleheväljendeid tsiteerida. Tehtud plastmassist, selle all on ahjuke ja jäljed hiljutisest banketist tühjade õllepurkide näol.
43.
DOT
Dessandivastased rajatised on põhiliselt grupeeritud saare edelaossa. Pildil on betoneeritud raskekuulipilduja tulepesa.
44.
Positsioon
Betoonist platsike kerge suurtüki või raskekuulipilduja tarbeks. Positsioonid olid DOTidega ning omavahel ühendatud sügavate ühenduskraavidega, mis graniitkaljusse raiutud.
45.
Varje
Platsikese kõrval on rühma varjend koos väikese ruumiga komandörile või raadiojaamale. Kõige järgi otsustades sõjajärgne ehitis.
46.
Tulejuhtimispunkt
Dessanditõrje suurtükkide tulejuhtimispunkt. Mis eriti huvitav- ehitatud vana peale, mis on märgata paremal kitsas praos. Nüüdsel ajal hüljatud, kuigi on märgatavad hiljaaegse kiirremondi jäljed. Paremas servas kaetud suurtükk.
47.
Interjöörid
Olemas on elektriseadmestiku jäänused aastatest 60-70. Pistikud, lülitid, kaitsmed. Võrreldes Kroonlinnaga on seisukord täiesti rahuldav.
48.
Dessanditõrje
Dessanditõrje suurtükid (nõukogude 75 mm). Hoolikalt kinni kaetud ning keeratud säilitamiseks torudega merest vastupidisesse suunda
49.
Õhutõrje.
76,2 ItK 31 Rt – see on siis soome keeles. Vene kombel- kaldakaitse suurtükiväe vajadusteks moderniseeritud 76,2 mm õhutõrjesuurtükk, 1931. aasta mudel. Suurtükk on täiesti rahuldavas olukorras, suunamismehaanika on korras, lukk on kergelt roostetanud ning sihik puudub.
50.
Unikaalne loodus
Pildil on saare idakallas. Loodus on siin unikaalne, mis pole ka imekspandav, sest inimesi siia ei lasta. Siin on näiteks putukaid, keda kuskil mujal peale selle saare pole. Tavalised turistid suunatakse üldiselt eranditult teele maabumiskailt 12-mm suurtükkideni ja tagasi, mujale neid ei lasta. Nii et ka see foto on omamoodi uunikum.
51.
Loomade maailm.
Kohalik linnuriik pealinna megapolise taustal. Kuidas nimetatakse, seda ei tea. Ligi lasevad 5-6 meetrini.
52.
Monument
Omapärane mälestusmärk kaldasuurtükiväele on püstitatud 12-tollise patarei kõrvale. 305 mm mürsk ja paljutähendava auguga soomusleht. Võistlus, milles keegi ei võitnudki…
Aga kadedaks teeb küll. kuidas ühel riigil on ettevõtlikust ja Isamaatunnet...
(Binokliga), on näha samasugused Katajaluoto ja Rysäkari patareide tornid !
Aga radar pöörles turistide röömuks torni lael!
