Soome kaitsevõime

Vasta
tommy
Liige
Postitusi: 3638
Liitunud: 02 Veebr, 2005 20:50
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Re: Taldrikutäis suurtükiliha ehk Soome kaitsvõime peale kär

Postitus Postitas tommy »

Kapten Trumm kirjutas:Neid arve tasuks silmas pidada, kui algavad fantaasiad Admiral Pitka saatmisest Adeni lahele või multifunktsionaalsete kopterite saatmisest Helmandi provintsi.
Ikka anname endale aru, et ainus kes neid fantaasiaid agaralt levitab,(eriti just kopterite teemal) pole keegi muu, kui kodanik Trumm....???
alban
Liige
Postitusi: 1208
Liitunud: 11 Veebr, 2005 17:01
Kontakt:

Re: Taldrikutäis suurtükiliha ehk Soome kaitsvõime peale kär

Postitus Postitas alban »

Kapten Trumm kirjutas:Vanas rahas oli Eestis suurusjärk umbes selline, et üks kergejalaväe jagu aastas missioonil võrdus oma kulukuselt reservpataljoni ühe reservõppekogunemisega.
Missioonid kulud taandatuna elementaatsele väljaõppele on kolossaalsed. Paluks mitte valesti aru saada, aga üks kompanii kuumal missioonil aasta aega maksab samapalju kui KV opstruktuurile 2 korda aastas RÕK teha.
Üks asi on lihtne matemaatika ja rahalugemine, hoopis teine ja raskesti mõõdetav asi on sealt saadud lahingukogemusega mehed ja neile antud väljaõpe. Usun, et üks reaalse lahingukogemusega veteran sõja ajal jaos on tunduvalt kasulikum kui see, et see reservväelaste kontingent oleks paar korda rohkem RÕK-il käinud. Lugedes erinevaid sõjamemuaare käib sealt alati läbi teema "Jumal tänatud, et kambas oli veteran kes jäi rahulikuks ja tegi seda, teist ja kolmandat ning saime hakkama..."
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Taldrikutäis suurtükiliha ehk Soome kaitsvõime peale kär

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Antud juhtumil pole teemaks, kas peaks või ei peaks missidel osalema. Minuarust peaks teatud ulatuses, kuid me tähtsustame seda üle.
Võrdlus oli toodud aru saamaks suurusjärkudest. Ajakirjanduses on täiesti ametlikult avaldatud, et reserpataljoni RÕK maksumus on ca 8 miljonit krooni ning üks mees missioonil on ca 1 miljon krooni aastas (et see kõike sisaldab, ma sügavalt kahtlen, aga see selleks). Kaadriarmeena sõdimine on lihtsalt kolossaalselt kallis.

Pealegi, kui täpne olla, siis nende sõjakogemusega meeste sattumine allüksusesse just eriti tõenäoline pole.
KSK lõpetab igal aastal rühmajagu seltskonda, sellest seltskonnast tekib lahinguväärtusega (st kuuma, mitte politsei-, vaatlus vms) missioonil kohti kümnekonnale.
Seda pole raske kokku arvestada, kui on teada, mis allüksustest kompanii koosneb ja palju seal asjamehi on.
Lisaks tekib kaaderkoosseisu ka muudest allikatest (mis tegelikult kahandab sõjakogemusega meeste %).
KVLK lõpetajatega on seis mõnevõrra parem, sest mäletatavasti on missiüksuses jaoülemaks vanemallohvitser (seetõttu on veeblite nõudlus suurem kui ohvitseridel).
Mis puudutab reservi RÜ-sid ja seersante, siis nende hulgas on sõjakogemusega mehe leidmine juba üpris vähetõenäoline. Samas üks hetk oli VABK-is ka kaks rühmasuurust kursust aasta jooksul, kas praegu on, ei tea.

Sestap pole ka korrektne RÕKe ja missioone vastandada, teatud tasemest allapoole ongi RÕK ainus võimalus mingit sõjalaadset praktikat saada ja kui seda praktikat pole, ei aita ka Afganistanis käinud kompaniiülem ja kompaniiveebel suurt midagi, sest ega nemad kontakti sattudes oma kartmatu eeskujuga sõdureid innustama tule, ikka meie endi rahuaja praktikaga seersandid ja lipnikud on need - ja kui need pea kaotavad, pole ka sellest sõjas käimisest suurt abi, sest neid inimesi on kogu koosseisust väga väike vähemus ning samavõrd vähetõenäoline on, et need tulejoonele üldse satuvad. Järelikult pole ka õige väita, et missioon kuidagi RÕKi asendaks või sellest üldiselt parem oleks.

Ise ma arvan, et soomlaste lahja osalus missioonidel tuleneb ühe põhjusena selle väiksest kasutegurist (vt Soome armee suurust), kuid suurtest kuludest. Selleks kulub märkimisväärne summa, kuid laiem efekt on väike. Selleks, et Soome armees tekiks vähegi arvestatav % sõjakogemusega mehi, peaksid soomlased vähemalt brigaadiga väljas käima. Selleks, et testida varustust, taktikat ja näidata lippu, piisab ka kompaniist.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
alban
Liige
Postitusi: 1208
Liitunud: 11 Veebr, 2005 17:01
Kontakt:

Re: Taldrikutäis suurtükiliha ehk Soome kaitsvõime peale kär

Postitus Postitas alban »

Kapten Trumm kirjutas:Ise ma arvan, et soomlaste lahja osalus missioonidel tuleneb ühe põhjusena selle väiksest kasutegurist (vt Soome armee suurust), kuid suurtest kuludest. Selleks kulub märkimisväärne summa, kuid laiem efekt on väike. Selleks, et Soome armees tekiks vähegi arvestatav % sõjakogemusega mehi, peaksid soomlased vähemalt brigaadiga väljas käima. Selleks, et testida varustust, taktikat ja näidata lippu, piisab ka kompaniist.
Vaata millal ja kui palju on soomlased rahuvalvemissioonidel osalenud. Raha vähesuse pärast nad ei ole osalemata jätnud. Nende relvaga mitteosalemisel on ajaloolis-poliitilised põhjused, mitte majanduslikud.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Taldrikutäis suurtükiliha ehk Soome kaitsvõime peale kär

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Missioonide hulgas praegu ainukeses sõjas ehk Afganistanis on Soome commitment üsna samas klassist Eestiga, 196 meest.
Soome armee on aga Eesti omast üle 10 korra suurem, ehk siis Eestiga analoogse kogemuste koguse mõttes peaks soomlasi seal terve brigaad olema.
Igasugu rahuvalve-, humanitaarabi-, vaatlus vms missioonid pole ju tegelikult päris sõda ega anna kogemuslikult ka suurt midagi.
Ainus, kus oma varustust, taktikat ja leadership'i sõjaoludes kontrollida, ongi täna Afganistan.

Adeni lahte panna samasse patta meresõjaga oleks muidugi selge liialdus ja see päevakorral olev Islandi õhupolitsei jääb kah sõjast üsna kaugele.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Taldrikutäis suurtükiliha ehk Soome kaitsvõime peale kär

Postitus Postitas Leo »

Sellest politsei- ja rahuvalvemissioonide kasutegurist EKJ SA lahinguvoimele ja on palju räägitud ja paraku on kapten Trummi nägemus asjast siin pädevam. Need I ja II ilmasoja aegsed kogemused, kus veteranid aitasid täiendusel esimeses lahingus ellu jääda, tulenesid peamiselt sellest, et rynnakus yle eikellegimaa juhtus tihti, et kompaniist jäi jagu ja pataljonist ryhm, mis tänapäeval Afgaanis miinide otsa koperdades vähe ebatoenäoline. Ja need kahe voi isegi kolme lahingu kogemusega "vanakeste" opetused noortele olid stiilis - ära topi pead yle kaeviku serva ja ära jookse otse vaid monesammuliste sööstudega jne. Abi oli kindlasti, kuid midagi määravat selles ei olnud, sest tagalast oli juba rong tulemas uue täiendusega järgmiseks rynnakuks hakklihamasinasse.

Sakslastel näiteks tekkisid II ilmasojas suured probleemid, kui reservnahad ja -nooremohvitserid pihta said, tuli hakata kapralitest veebleid ja seerudest ohvitsere tootma, kui moni selline oli veel lahingukogemusega ja elus ning terve. Said nii ka paljud eestlased paelad ja tärnid peale. Samamoodi läks punaarmee pataljonid lahingusse leitnantite-kaptenite juhtimisel, kui vanemohvitsreid kinni pandi voi maha lasti. Said ka hakkama, peale esimest ehmatust pesid ellujäänud pyksid puhtaks, matsid seltsimehed vennashauda ja läksid uuesti lahingusse.

Nende neetud politseioperatsioonidega jugode juures, Iraagis ja Afgaanis on lääneriikide, k.a. eestlaste arusaam lahingust ja kaotustest täiesti ära kadunud. Selleks, et reaalselt kasulikku kogemust saada, peaksid eestlased voitlema talibaanidena ja minimaalse varustusega. See pole muidugi praktiliselt voimalik, kuid kodumaise jama korral oleme meie need, kes käepärastest vahenditest tee veerde pommi panevad ja keda Mi-24ga mööda metsa taga aetakse. See tunne, kuidas on täisvarustuses Pasi kylje all mööda kislaki tolmust teed vantsida ja mitte miini otsa komistada, mille korral on medivac jalutu voitleja kämpi otse operatsioonile viib ja riik proteesid kinni maksab, on ikka hoopis erinev sellest, kui varitsuseks valmistunud kaitseliitlaste voitlusgrupist on 20% KIA ja 40% WIA peale Krokodilli esimest ylelendu voi STV tulelööki. Koos teadmisega, et kergemini haavatute ellujäämisvoimalus soltub peamiselt jao sanitarist, heal juhul paramneedikust, kui see veel elus on. Raskelt haavatute survivability 24 h on sisuliselt null, sest viia pole neid kuhugi peale oma punkri, kus ei ole mingit korralikku meditsiinivarustust, kuid vaja oleks operatsiooni, vereylekannet ja massivselt antibiootikuid, valuvaigisteid ning poletushaavade ravi. Vähemalt välihaigla tase. Sisuliselt on valida, kas loigata oma meestel kohe kori läbi voi lasta surnuks piinelda. Kumma siis valime? Veel tuleb elada teadmisega, et kinnikukkumise ja tuvastamise korral on Su viimane mälupilt see, kuidas GRU kontraktnik vägistab anaalselt sinu naist ja lapsi, enne kui ta need tapab ja lopuks jätab sind ellu, et sa ise ennast tapaks. Genfi konventsioon ja kohustus tsiviile säästä pole ilmselt vene keelde tolgitud. Igatahes seda ei kasutata. Nii et see, kui mitu meest on meil missioonidel punkte kogumas ja lippu lehvitamas, on sisuliselt jutt paberil, kuid koolitatud pataljon kodus reaalne tulejoud. Mida te ise eelistaksite, lubadusi voi pyssi käe ulatuses?

Ega soomlased ka lollid ei ole ja valivad väga hoolikalt, kuhu oma mehi saata, sest tsinkirstude jada lopetab missiooni kiiresti ära. Isegi Somaalias kontrollis piraatide paate mereväe proffide eriyksus, see on sama kasulik, kui saata märulipolitsei lasteaias palli pärast kisklevaid tittesid peksma, kuid somaalidel olid AKd ja huvi neid kasutada. Afgaanis ollakse suhteliselt vaikses piirkonnas, kus miini otsa astumine harv tööonnetus, soomlaste suurimad kaotused missioonidelt ongi tulnud liiklusonnetuste pealt, mitte vastase käe läbi. Tsaadi saadeti esmajärjekorras Utti erijäägrid, sest tuareefidel päästikunäpud sygelesid, kusjuures tavaline Afgaani JVK on soomlastel 90% reservistidest, kes tulevadki teenistusse 1 missiooni kaupa ja kahte missiooni järjest samale mehele ei lubata, sest hakkab liialt ajude peale. Kysige oma kaadrimeestelt peale kolmandat kalja, mida nad tegelikult missionil teevad ja saate teada, illusioonid kaovad, see on ikka rove rott amet. Rääkimata sellest, et tunduv osa EstCoyst kaob peale missiooni reameeste-kapralite-seerudena erru Soome sulaseks voi ehitajaks ja ongi sellegi yksuse kokkuharjutamisest ja kogemusest riismed järel. :rip:
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Taldrikutäis suurtükiliha ehk Soome kaitsvõime peale kär

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Üsna selge on, et mitmedki missioonide kasulikkuse kohta laiemale üldsusele aetavad muinasjutud ei läbi tegelikult elu katseid.
Sellest tõsiasjast ei taha selle julgeolekujutu juures keegi rääkida, et tegelikult sõltub ühe peamise tegurina abi saamine sõjalise olukorra kujunemisest abistatavas riigis.
Kui maa peal saadakse hakkama ise, siis abi õhust ja merelt tuleb lihtsamalt, sest see kätkeb liitlastele vähemaid riske. Kõige rohkem hukkub ikka jalaväelasi.
Piltlikult öeldes on täiesti reaalne, et kui riik panustab enamasti missidele (nt Läti) ja ei oma tõsist kodust kaitsevõimet, siis võidakse sellest riigist teatud asjaolude juures kiirelt üle sõita ja enne kui 5. artikkel käivitub, ollakse juba sündinud fakti ees ja liitlastele jäävad üsna ebameeldivad valikud - nt pidada verist maismaasõda - ja läheb lahti viilimine.

Teine teema on see nö taktikalis-oskuslik pool. Selle kasutegurit ei saa eitada, kuid minuarust eespool elementaarnegi arvutus näitas, et selle tähtsus on meil kõvasti üle paisutatud.
Valdav enamus seal ei käi ja mida allapoole, seda vähem on võimalust käinuid kohata. Selleks, et meil hakkaks tooni andma juhid, kes on sõjas inimesi juhtinud, peab missiooni kontingent olema võrreldav umbes KV RA aasta väljaõppe arvukusega.

Mida ei saa eitada, on teatud varustusalaste arusaamade teke - ilma sõjata ilmselt joostaks tänini ringi Rootsi varustuses ("ajateenijale käib küll") ja võibolla kasutataks selliseid "öövaatlusseadmeid" nagu 90ndate alguses Iisraelist tulid. Kahjuks aga ei paista see eriti välja kodus - nii sõjameditsiini kui snaipriasjanduse kehvast seisust siin küllalt jutustatud.

Sestap mulle tundub (ei pretendeeri mingile tõele), et soomlaste osalus missioonidel on rohkem poliitilistel motiividel ja mingit tõsisemat kasu armeele sellest keegi ei ootagi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Lemet
Liige
Postitusi: 19914
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Taldrikutäis suurtükiliha ehk Soome kaitsvõime peale kär

Postitus Postitas Lemet »

Ikka anname endale aru, et ainus kes neid fantaasiaid agaralt levitab,(eriti just kopterite teemal) pole keegi muu, kui kodanik Trumm....???
tommy võiks siis oma suurest tarkusest seletada võtta, miks kirevase päralt meil neid kopteripiloote suurte kopterite peale USAs ja Afganistanis koolitatakse, kui nende soetamine fantaasia on??
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Taldrikutäis suurtükiliha ehk Soome kaitsvõime peale kär

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ja mis kirevase pärast selliseid käike tehakse (millest kah ma fantaseerin)? Kuhu sellega purjetatakse?
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=65024562
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Taldrikutäis suurtükiliha ehk Soome kaitsvõime peale kär

Postitus Postitas Kilo Tango »

Kapten Trumm kirjutas:Ja mis kirevase pärast selliseid käike tehakse (millest kah ma fantaseerin)? Kuhu sellega purjetatakse?
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=65024562

Väga hea küsimus. Tommy arvamust tahaks kangesti kuulda selle koha pealt.
tommy
Liige
Postitusi: 3638
Liitunud: 02 Veebr, 2005 20:50
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Re: Taldrikutäis suurtükiliha ehk Soome kaitsvõime peale kär

Postitus Postitas tommy »

Lemet kirjutas:tommy võiks siis oma suurest tarkusest seletada võtta, miks kirevase päralt meil neid kopteripiloote suurte kopterite peale USAs ja Afganistanis koolitatakse, kui nende soetamine fantaasia on??
Lemet vaeseke ei suuda jälle loetud tekstist aru saada....
Ei pidanud ju silmas kopterite ostmist/mitteostmist, vaid seda, et need saadetakse kohe Helmandi teenima....
Mida üks kodanik väsimatult levitab...
Vähegi loogiliselt mõeldes, peaks aru saama, et sealt paari aasta pärast välja tullakse, pole see isegi füüsiliselt võimalik...
Soetamine ise pole sugugi fantaasia, kuid tundub, et prioriteedid on muutunud. Ja võimalused vähenenud, võrreldes 4 aasta taguste aegadega.
Jõudis kohale...???

PS. Pitka tulevasest saatusest aimu ei oma. Mereväe-kauge inimene...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Taldrikutäis suurtükiliha ehk Soome kaitsvõime peale kär

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Seda õnne meie õuele küll karta ei maksa, et kuumad missioonid otsa lõpevad.
Lõpeb A-stan, tuleb järgmine. Vahet pole, milline kolmanda maailma kolgas järgmine on.
See on üsna vähetõenäoline, et USA suudab nüüd rahulikult 10 aastat käed pükstest eemale hoida.

Nagu näha, seks puhuks ka hoolega valmistutatakse kui Pitka-teema üle natuke järgi mõelda. Nii lühemas kui pikemas plaanis.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Taldrikutäis suurtükiliha ehk Soome kaitsvõime peale kär

Postitus Postitas Leo »

Helsingin Sanomates tutvustati Soome uuemat õhutõrjaraketisüsteemi NASAMS II FIN, lühidalt ITO12 ehk Õhutõrjerakett 2012. Allohvitseride koolitus algas septembris Panssariprikaatis Parolas Hämeenlinna lähedal asuvas Helsingi õhutõrjerügemendis ja suurem ports ajateenijaid alustab tuleva aasta alguses.

http://www.hs.fi/kotimaa/Satojen+miljoo ... 4255221733

Teistest allikatest selgub ka, et tehing sisaldab 24 laskeseadeldis, mis on täiesti komplekteeritud ja meeskonnad koolitatud aastaks 2015. Põhiline üksus (ilmselt eesti keeles rühm) koosneb juhtimiskeskusest ja kolmest laskeseadeldisest, igal laskeseadeldisel on 6 AMRAAM raketti. See on sama, mida õhuväe Hornetid kasutavad.

Tundub, et kaks ITO12 rühma moodustavad patarei 6 laskeseadeldisega ja kokku on 4 patareid Helsingi ja tähtsamate sõjaliste objektide kaitseks, a la lennuväebaasid. Juhtimiskeskuses teenivad 2 kaadrikaitseväelast, ajateenijatest koolitatakse ITO12 autojuhid, sidemehed, laadijad, kaitsemeeskond jne tugiteenistus. Komplekti hind oli 366 miljonit €, sellele lisandub 300 raketti 338 miljoni € eest, mida siis jagatakse õhuväega. Iga uue raketi hind on 1 miljon 127 tuhat €. Esimesed raketid saabuvad Soome aastavahetuseks just NASAMSile, sest Hornetitel on veel kasutusel vana partii raketid.

Kiire matemaatika ütleb, et kõikide ITO12 komplekteerimiseks kulub 144 raketti ja kõikidele Hornetitele 124, kui arvestada igale lennukile 2 raketti. Ülejäänud 32 raketti 300st on ilmselt testimiseks ja varuks, kuigi ega soomlased ametlikult kusagil ei ütle, kuidas need raketid on jagatud :)

Selles tehingust võib saada vihjeid, kui palju maksaks Eestile kasvõi 1 NASAMS II EST raketirühma hange 4 laskeplatvormi ja 30 raketiga Tallinna ja Ämari kaitseks. Kui palju sellest maksavad juhtimissüsteemid, ma ei tea. Kirvemeetodil kusagil 95 miljonit €. Palju meil see kaitse-eelarve hangete osa oligi?

Ka soomlastele on see tehing üks suurimad ja nad on väga rahul. Võrreldes seni kasutusel oleva ITO 96 ehk vene Buk 1 moderniseeritud variandiga, on see suur samm edasi. Nii et kärbitakse küll kaitsekulutusi, pannakse garnisone kinni ja vähendatakse kordusõppusele kutsumist, kuid samal ajal kasvatatakse tulejõudu ja laskekaugust 8)
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Taldrikutäis suurtükiliha ehk Soome kaitsvõime peale kär

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Oodake üks hetk, ühel hetkel peab juhtuma paratamatu ja NASAMS hakkab kasutama veel õhus rippuvat uut AIM-120D raketti, mille laskekaugus on ca 160 km.
Võrreldes vanemate AIM-120 mudelitega avab see sootuks teised perspektiivid. Sellisel juhul ulatub Ämarist vihmavari ka Tapani.
AIM-120D probleem muidugi saab olema käigusolevate "kergete hävitajate" radarite liigväike tegevusulatus (160 km lennukaugus eeldaks 200+ km hävitaja-suuruse märgi avastamise kaugust. Näiteks uusima tuuninguga Poola F-16'te radarite nägemisulatus samasuguse märgi vastu pidi olema ainult 130 km.

Muidugi tähendab see sootuks võimsamaid radareid, põhivarustuses olev Rayethoni Improved Sentinel või Giraffe 3D jäävad lootuselt relva võimalustele alla.

Muidu selle NASAMSi seadmeid pildilt vaadates jääb asjast tiba hale mulje, mingid liikumatud plekist kastid keset põldu.
Selle eelkäija Buk vaatamata oma puudustele oli monteeritud korralikule roomikshassiile, meeskond normaalselt kaitstud jne.
Kohe näha, et norrakad pole oma rakettidega pommirahes olema pidanud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Taldrikutäis suurtükiliha ehk Soome kaitsvõime peale kär

Postitus Postitas Kilo Tango »

Kapten Trumm kirjutas:Oodake üks hetk, ühel hetkel peab juhtuma paratamatu ja NASAMS hakkab kasutama veel õhus rippuvat uut AIM-120D raketti, mille laskekaugus on ca 160 km.
Võrreldes vanemate AIM-120 mudelitega avab see sootuks teised perspektiivid. Sellisel juhul ulatub Ämarist vihmavari ka Tapani.
AIM-120D probleem muidugi saab olema käigusolevate "kergete hävitajate" radarite liigväike tegevusulatus (160 km lennukaugus eeldaks 200+ km hävitaja-suuruse märgi avastamise kaugust. Näiteks uusima tuuninguga Poola F-16'te radarite nägemisulatus samasuguse märgi vastu pidi olema ainult 130 km.
See tegevusulatus on üsna "pehme" number. Osalt on seal turundust sees, osalt midagi muud. Samas on fakt, et mida suurem on raketi tegevusulatus, seda kauem suudab see suurte koormustega manööverdada. Lisaks võib sellist raketti lasta ka AWACS-i info põhjal maddogina.

Lisaks NASAMS-ile on muide olemas ka SLAMRAAM
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist