Uued relvasüsteemid EKV-le

[Kapten Trumm]

Küsimus on ju ka selles, et ega sedan TL/SN valdkonda KL süsteemis ametlikus süsteemis nii väga ei arendata kah, põhiliselt kulub aur ülejõukäivate struktuuriülesannete täitmisele ehk regulaararmee mängimisele (mida ealeski täita ei õnnestu). Selle asemel võiks ju keskenduda võimetele, mille saavutamiseks inimmaterjali jätkub (eelkõige aktiivseid liikmeid) ja suunata ressursid neile (mis tähendab, et anda ühte-teist korralikku, mitte KV prügikasti kaupa).

Kui küsida unepealt 3 relvastuse valdkonda, milles võiks KL tugev olla (vaadates ka viimaseid kuuma maa sõdasid), siis võiks need olla lõhkamisasjandus, snaipriasjandus ning juhitav tankitõrjerelvastus (kui kahe esimese tõhusus on omal nahal katsetatud, siis kolmandat pole vastane pakkuda suutnud). Need kõik kolm on teemad, kus saavad kokku väike või mõõdukas raha ning suur pauk vastasele. Loota, et vendadest, kes käivad aastas 1-2 päeva kohal, saadakse jalaväepataljone ja -kompaniisid ning relvastada neid KV ülejääkidega - kasutu tegevus.

[setu]

Trummi jutu kinnitamiseks nendest kolmest valdkonnast, lisan ka tsitaadi:

«Üldiselt tundub mulle, et see on ideaalne näide, kuidas saavutada midagi käekatsutavat mitte pidevalt erinevaid plaane koostades, muutes ja uuesti koostades ilma, et need kunagi vilja kannaksid, vaid tehes midagi sügava missioonitundega ja tehes seda süstemaatiliselt, järjepidevalt, vahelesegamiseta ja pika perioodi vältel,» leiab Jermalavičius.

[allatah]

Kui küsida unepealt 3 relvastuse valdkonda, milles võiks KL tugev olla...

Kui KL on vaid "erialaspetsialistide ladu" KV jaoks, siis olen selle lausega nõus. Aga kui arendada KLi üksusi, kui sõjaaegseid koostegutsevaid üksusi, siis võiks KL igal alal tugev olla.
Muidugi tuleb arvestada ka sellega, et tänaselgi päeval on KL erinevate üksuste ülesanded lõpmatult varieeruvad. Mõni üksus on jalaväelastena rindel, mõni jagab varustust laiali ja mõni notib vaenlase tagalas nende kõrgemaid sõjalisi juhte.

Isegi, kui teha KList vaid spetsialistide baas, siis on vaja peale relvastuse valdkonna neile spetsialistidele ka sidevahendeid. Ma ütleks, et neil kõigil kolmel relvastuse valdkonnal on väga oluline suurema efektiivsuse saavutamiseks ka võimalikult hea sidevõimekus kõigil vähekenegi vajalikel suundadel. Eks täna on kah selleks mõningaid lahendusi peale Motorola, aga siiski kuluks nende ülejäänud nelja brigaadi võitlejatele ära midagi natuke paremat, usaldusväärsemat, mobiilsemat, turvalisemat, kui praegused erinevad lahendused. Tõsi, selle hinnalipik on suur.

[Kapten Trumm]

Küsimus taandub sellele, mis taseme üksusi annaks KL-stest kokku panna.
IMHO (mida on paraku ja asjatundjad kasvõi siin kinnitanud) on tugevdatud rühm.
Tegelikult pole isegi seda, sest keskmiselt käiakse harjutamas paar päev aastas, see on umbes 1/10 rühma tasemeks vajalikust.
Ise teema on kehaline võimekus, küllalt nähtud kuidas vennad peale kilomeeter maad jalgsipatrulli lahingvarustuses täitsa "kumm tühi" on.

Kui nüüd edasi mõelda, mida rühm jõuaks kaasas kanda ning suudaks tarvitada, jõuadki nende kolme asjani välja.
Kui mõelda, et Eesti on 10 aastat aktiivselt sõdinud vastase paramilitaaride vastu ja kui vaadata KL tänast kasutust (nt Kevadtormil), siis me pole s***gi õppinud.
Vastane lööb sellised "pataljonid" kiirelt laiali ja edasi on "razroznennõe gruppõ bojevikov", kellel pole selliseks võitluseks mingit valmidust.

Seepärast olen ikka seda meelt, et KL koorekiht peaks olema võitlusgrupid võitluseks vastase selja taga ja ülejäänud saaks ehk hakkama sisekaitseülesannetega omade tagalas.
Vastasele on hulka suurem probleem tema seljataga olevad selge tegevusmustrita "bandiitide grupid", kes suudavad valusalt virutada ja kaovad teadmatusse kui mingid pataljoni- ja kompaniimängud, mis on tehnilise ja tulejõu ülekaaaluga lihtsasti tasa lülitatavad.

Eesti on pidanud sissisõda terve aastakümne (erinevalt Soomest, kelle teadmised tükati teoorial põhinevad), aga ikka ei taheta ka sellest õppida. Need suured, kompanii kuni pataljoni suurused grupid on maastikul liiga lihtsalt märgavad, teevad liiga palju jälgi jne - liiga märgatav ootamatuks tegevuseks. Suur raadioside ja koordineerimine suurarmee stiilis (eriti kui seda tehakse mingi rootsi vanade asjadega) on asi, millele koondatakse jõupingutused ja need leitakse-hävitatakse. Mis Eestis toimus näitas, et eluvõimelised on iseseisvalt tegutsevad, ilma staapide ja raadiosideta väikesed grupid (osa pidasid aastaid vastu, samas suurarmee ohvitseride üritused peksid venelased kiiresti laiali - eelkõige seepärast, et seda oli kõige lihtsam teha). Kõik need armee stiilis organiseeritud sissisalgad staabi, raadio ja muu taolisega löödi kasti esimese asjana.

Sissitegevuse koordinatsioon võib olla ju ühepoolne, kui grupil (sissirühmal) on kõik vajalik endal olemas. Näiteks teatud infokanalist (nt mobiilside) antakse pidevalt liitlastelt saadud luureinfot vastase oluliste objektide ja tagala liikumiste kohta, mida siis minnakse herilase kombel sobivas olukorras torkima, saadakse 2-3 rühma kokku on väga hea, kuid kui tuleb üks, siis sellel on piisavalt vahendeid et suur pahandus teha. Mida veel siin toimunu näitas peale suurt sõda, et vastase regulaararmee ei suuda tõhusalt sellise vastupanuga võidelda, vaja oli ikka kohalikku olustikku tundvaid samasuguseid paramilitaare (hävituspataljone) ja miilitsaid.

[setu]

Trummi viimasest postitusest visualiseeruvad käega katsutavad aspektid ja nõudmised:

- Eesti on liiga väikse rahaga ka kõige kaugemas tulevikus.
- Suurim "turvavaip" pidavat olema Kaitseliit, mida sellega päriselt aga teha saab?
- Tagala kaitse korraldamise üheselt mõistetav arendamine:
a) KLi sidevahendid (väga suur kogus) - operatiivsus
b) KLi kuulivestid (väga suures koguses) - linna ja muu infra keskkonnas eelise omamine
c) täpsusrelvad/koolitatud laskjad, mille abil oluliselt suurendada üksuste tegevuskvaliteeti

[Kapten Trumm]

Taevas appi

Kuulivest ja raadiojaam on täitsa kolmandajärguline teema, asi hakkab ikka võitlusformaadist peale, kui võitlusformaat on erariides pommide sokutamine tee äärde, on need täiesti segavad asjad. Võitlusformaadi valimisest tuleneb struktuur (nt diviis ei sobi sissisõjaks ja üksikrühm ei sobi konventsionaalseks intensiivseks sõjaks) ja sealt tuleb alles relvastus-varustus

[hummel]

Vastane lööb sellised "pataljonid" kiirelt laiali ja edasi on "razroznennõe gruppõ bojevikov", kellel pole selliseks võitluseks mingit valmidust.

Seepärast olen ikka seda meelt, et KL koorekiht peaks olema võitlusgrupid võitluseks vastase selja taga ja ülejäänud saaks ehk hakkama sisekaitseülesannetega omade tagalas.
Vastasele on hulka suurem probleem tema seljataga olevad selge tegevusmustrita "bandiitide grupid", kes suudavad valusalt virutada ja kaovad teadmatusse kui mingid pataljoni- ja kompaniimängud, mis on tehnilise ja tulejõu ülekaaaluga lihtsasti tasa lülitatavad.

Usun, et me oleksime vabalt võimelised kaitseväe kontekstis pataljonidega sõdima, kui igapäevase väljaõppe ja teenistuse korraldus oleks pisut süsteemsem ja mõistlikum. Praegu on meil üksik-jalaväekompaniid, mis kord aastas sobitatakse korraks kokku pataljoniks ja üritatakse piisavale tasemele jõuda.

Mis KL-i puutub, siis seal on pataljonidest kõnelemine pigem midagi musta huumori sarnast. Paber kannatab kõike. Kui kompaniid juba metsas hästi hakkama saavad, on tore küll ja rohkem poleks vajagi peenestada.
Maleva lahingkompanii lahingugrupi saaks jagada vajadusel rühma võitlusgruppideks ja nendega tõesti vajadusel ootamatut vastase tagalat üllatada. See loob ebakindlust ja sunnib rakendama osa üksusi kohe tagala julgestamiseks. Naabrimehel on ka brigaadi struktuuris üsna vähe staapide-juhtpunktide julgestusallüksusi.

[Leo]

Prioriteetidest ja investeeringutest riigikaitse arengul on heaks näiteks Kaitseliidu Peastaabi pressiteade 19. novembrist.

http://uusweb.kaitseliit.ee/et/kaitseli ... portrelvad

"Kaitseliit soetab tipptasemel sportrelvad

Kaitseliidu keskjuhatuse otsusel ostetakse 75 tipptasemel sportpüssi ja 15 püstolit, mis on mõeldud kaitseliitlaste ja eriorganisatsioonide liikmete esmase laskeoskuse taseme saavutamiseks, samuti võimaldavad relvad laskevõistlustel osalemist. Relvade ostmiseks välja kuulutatud riigihanke võitis Saksa relvatehas CARL WALTHER GmbH. Soetatavad relvad on 75 sportpüssi komplekti (Walther KK300 Alutec .22LR) ja 15 püstolikomplekti (Walther GSP22 Expert). Püstolikomplekti kuulub kaks vintrauda: üks .22 kaliibriga, teine täiskaliibriline .32. „Tegemist on maailma tippklasside relvadega, millega saab põhimõtteliselt osaleda ka maailma tippvõistlustel,“ rõhutas kaitseliidu pearelvur major Marek Kütsen. „Enne relvade üleandmist saavad kõik malevate laskeinstruktorid KL Tallinna maleva Männiku lasketiirus relvakoolituse, samas komplekteeritakse relvad,“ lisas Kütsen. Malevad saavad relvad kätte 2013 alguses."

Relvade hind on veerand miljonit eurot, mis on ka sellise kvaliteediga relvade ning lisavarustuse puhul normaalne. Kindlasti väga head relvad

Kaitseliidus praktiliselt puuduvad kaasaegsed snaiprirelvad, mida üritatakse asendada igasugu optikaga M14 ja AK4 hädalahendustega. Rahakamad kaitseliitlased ostavad ise püsse, optikaid, laserkaugusmõõdikuid ja laskemoona tuhandete eurode eest mehe kohta! Samal ajal ostetakse KL juhtkonna poolt sellise raha eest väiksekaliibrilisi vintpüsse, sest Kaitseliit põhimõtteliselt lahingurelvi ei osta!

Kui oleks ostetud täiskaliibrilised relvad nagu Sako TRG 22, mida saab sihiku vahetusega kasutada nii sport- kui lahingrelvana, siis oleks see hea idee, praegu tundub rohkem raiskamisena. Sama raha eest oleks saanud suure hulga korralike snaipripüsse koos lisavarustusega, nagu laserkaugusmõõdik, summuti, kandekott jne. Hinnad on näiteks sellel lehel olemas ja optikaid on Eestis piisavalt.

http://www.ahtihuvila.fi/index.php?sivu ... &nimi=Sako

Aga seekord osteti väikesekaliibrilised püssid noorkaitseliitlaste laskeoskuse lihvimiseks, milleks on olemas kordades odavamaid variante. Kindral Terras on ka öelnud, et 10 a jooksul uut snaiprirelvade hanget ei tule, sest piisav arv relvasüsteeme on olemas ja relvastuse hangete prioriteedid on mujal

[HeiniR]

Ühest küljest saan aru laskespordi vajadusest ja püüan olla üsna tolerantne, kuid Leo postituse sisu tekitab hämmingut ja vastikust.

Veerand milli euri eest oleks tõesti saanud iga malev ca. 3 korraliku snaiprirelva koos teatud lisadega.

Pinginaaber, kellega saan siiani väga hästi läbi, oli Eesti mastaabis väga hea laskur. Samuti KL liige, kuna sealt alt saab võistlustel osaleda jne. Samas KL reaalsest tegevusest ei ole tal õrna aimugi, armeekohustust täitma ei pidanud jne. Füüsilise poolest ei ole kunagi väga hiilanud jne jne.

Seega on näha, mis "kellelegi" prioriteediks on - reaalne võimekus või näitemäng...

[rbl]

Aga seekord osteti väikesekaliibrilised püssid noorkaitseliitlaste laskeoskuse lihvimiseks, milleks on olemas kordades odavamaid variante. Kindral Terras on ka öelnud, et 10 a jooksul uut snaiprirelvade hanget ei tule, sest piisav arv relvasüsteeme on olemas ja relvastuse hangete prioriteedid on mujal

Ei Simm, Dressen ega Põder ei tule sulle seda snaipripüssi ostma ega ka M-14 optikat otseks keerama. Ei ole vaja militaar.net-is 10 a. järjest jahuda sellel teemal. Kui sind asi huvitab, mine poodi, osta omale relv, vahendid padrunite laadimiseks, muu vajalik ja asu harjutama. Keegi ei keela. Pealegi Tikka Tactical ei ole kallis, kui raha puudu tuleb võta pangalaenu aga see pidev ohkimine ja ähkimine, et miks riik midagi ei tee ei vii sind ka mitte kuhugile. Tee siis parem juba ise.

Hankest võib järeldada, et kaitsejõud hakkavad tegelema tipptasemel klassikalise laskespordiga aga peaksid tegelema hoopis taktikalise laskespordiga, seega on prioriteedid paigas.

[manjabes]

Aga seekord osteti väikesekaliibrilised püssid noorkaitseliitlaste laskeoskuse lihvimiseks, milleks on olemas kordades odavamaid variante. Kindral Terras on ka öelnud, et 10 a jooksul uut snaiprirelvade hanget ei tule, sest piisav arv relvasüsteeme on olemas ja relvastuse hangete prioriteedid on mujal

Ei Simm, Dressen ega Põder ei tule sulle seda snaipripüssi ostma ega ka M-14 optikat otseks keerama. Ei ole vaja militaar.net-is 10 a. järjest jahuda sellel teemal. Kui sind asi huvitab, mine poodi, osta omale relv, vahendid padrunite laadimiseks, muu vajalik ja asu harjutama. Keegi ei keela. Pealegi Tikka Tactical ei ole kallis, kui raha puudu tuleb võta pangalaenu aga see pidev ohkimine ja ähkimine, et miks riik midagi ei tee ei vii sind ka mitte kuhugile. Tee siis parem juba ise.

Hankest võib järeldada, et kaitsejõud hakkavad tegelema tipptasemel klassikalise laskespordiga aga peaksid tegelema hoopis taktikalise laskespordiga, seega on prioriteedid paigas.

Kuule, rbl, ma saan aru, et sa oled tegelikult lihtlabane troll, aga ütle nüüd kohe päris ausalt, kas sa "tsiviilelus" ka niiviisi seda "tipptaset" fetišeerid ja mida see sulle annab? Näiteks, kui sa endale Bentleyt v. Maybachi lubada ei jaksa, siis käid jala ja sõidad bussiga, sest mõttetu on soetada endale mingi tühine Ford või Nissan (pole ju tipptaseme lähedalgi!)? Või kui Armani pükse ei jaksa osta, siis turult ostetud "Armanovski" omad ei kõlba ka mingi hinna eest jalga panna ning pigem käid ringi palja tilli väel?

[siberihunt]

Prioriteetidest ja investeeringutest riigikaitse arengul on heaks näiteks Kaitseliidu Peastaabi pressiteade 19. novembrist.

http://uusweb.kaitseliit.ee/et/kaitseli ... portrelvad

"Kaitseliit soetab tipptasemel sportrelvad

Selles suhtes olen küll rohkem kui 100% Leoga nõus.

Eks siin ole tegu lihtsalt kellegi lobitööga. Ning sõjalise väljaõppe seisukohalt ei ole nendest püssidest mingit kasu. Küllap aasta eelarvest jäi raha üle ja kuhugi tuleb see ju panna. Muidu järgmine aasta enam nii palju ei saa. Teada tuntud riigiasutuste värk.

Teemas oli välja toodud aspekt- "esmase laskeoskustaseme saavutamiseks". Leian et selleks oleks võinud osta näiteks ,22LR kaliibris Whalteri tehase COLT AR 15 koloone. Oleks sarnasus armee relvaga, saaks teha ka taktikalisemaid laskeharjutusi ning kasu realiikmele tunduvalt suurem. Ja relva hind- ei vääri märkimist (letihind 600 eur, riik saaks tõenäoliselt poolega)
Samas jah, sellise püssiga jälle maailmameistri võistlustele ei lähe

[Kapten Trumm]

Rääkige sel teemal mõne KLPS kaadri asjamehega, kuidas elu käib.
KL probleem oli, on ja jääb - liigne demokraatia ja igasugu väikeste huvigruppide võimalus KL ülemast "üle lasta".
Sellest tulenevalt käivad investeerimisprogrammid tihti mitte tegelike vajaduste, vaid mingite padjaklubide lobi põhiselt.
Näiteks kellelegi ei meeldi mingi mõttetu hoone remontimata jätmine, seepeale joostakse nt vanematekogusse (seal poliitikuid ka) ja suudetakse teha oma sõjalisele ülemusele hulka pahandusi.

Seega soovitus Leole ja teistele SN aktivistidele - hakake käima KL vanematekogus kohvil ja endale lobi tegema.
Uskuge, need sportpüssid just sedapidi saadigi.

[Sho]

Kuule, rbl, ma saan aru, et sa oled tegelikult lihtlabane troll, aga ütle nüüd kohe päris ausalt, kas sa "tsiviilelus" ka niiviisi seda "tipptaset" fetišeerid ja mida see sulle annab? Näiteks, kui sa endale Bentleyt v. Maybachi lubada ei jaksa, siis käid jala ja sõidad bussiga, sest mõttetu on soetada endale mingi tühine Ford või Nissan (pole ju tipptaseme lähedalgi!)?

Hoidku nüüd, et ei jääks ekslikku muljet, nagu ma rublat kaitseksin.. aga.. mis sellises suhtumises siis halba on?
Loomulikult, kui ma ikka Bentley'd või Maybachi endale lubada ei jaksa, siis ma ennast golfiklubisse sõites mingi Fordi või Nissaniga häbistama ei hakkaks.
Veel enam, ma ei lubaks siis endale golfiklubigi. Käiks jala või jalgrattaga. Bussiga ka ei sõidaks kui just väga vaja pole, bussid on tänapäeval kallid.

[Leo]

Väga toredat arutelu on siia vahepeal tekkinud. Nagu ma aru saan, siis trollina käsitletakse siin pahatahtlikku kommentaatorit-provokaatorit, mitte norralasi, keda ka vahel trollideks kutsutakse, sest nad elavad trollidemaal? Suur osa selle foorumi aktiivsetest kommentaatoritest on teksti sisu ja argumentatsiooni täpsuse alusel hinnates ohvitserid-reservohvitserid-kaadrikaitseväelased-kaitseliitlased-reservistid, kellel erinevatel militaarsetel erialadel palju praktilisi kogemusi ning teadmisi. See on väga hea, sest nii tekib sisuline arutelu pro ja contra. Siis on siin moned rbl taolised tegelased, kes aasta jooksul on 500 kommi tootnud ja lisaks sellele ka bännitud sobimatu tegevuse pärast. See on vägev tootlikus, isegi siis, kui need kommentaarid on ainult kolmerealised viienda b tasemel lapsikud näpuharjutused.

Viisaka väitluse peamine reegel on see, et keskendutakse teise argumentide kinnitamisele voi kummutamisele tuginedes oma kogemustele ja teadmistele ning autoriteetsetele allikatele. Rbl aga lähtub oma tegevuses propagandistide kuldreeglist - röögi, solva ja muutu isiklikuks, ehk aja oponent vihale ja siis keskendu detailide kallal järamisele, ära jumala pärast lasku spetsialistiga sisulisse vaidlusse! Allikad on wikipediast kiirguugeldatud voi lihtsalt varrukast rebitud ja sisuliselt tyhised. Polegi vahet, kas neid toodetakse mone partei noorteorganisatsioonist voi kaitseministeeriumi avalike suhete osakonnast, kuid sisu on sama - koik, mida kaitseministeerium ja KJPS teeb, on ainuoige ja parim Eesti riigikaitse arenguks. Eesti meestele sobib ainult tuttuus ja läikiv varustus, kuid kuna see on väga kallis, siis saab seda ainult näputäie hankida proffidele, kes on igas mottes paremad ajateenijatest, reservistidest ja kaitseliitlastest. Koik, mis meil puudu, saame kriisi hetkel momentaalselt liitlaste hiiglaslikest mobilisatsioonivarudest, sest neil on koike lademes, k.a. poliitilist tahet astuda Baltikumi nimel konflikti Venemaaga. Koik, kes väidavad vastupidist, on lihtsalt väiklased ja kadedad

Snaipri eriala arenguga on Kaitseliidus tegeletud aastaid. Tulemuseks on tugev instruktorite tuumik ja toimiv eriala baaskursuse moodul, yle malevate toimuvad snaiprite treeningud ning voistlused. Lisaks sellele on tegeletud palju teavitustööga, näiteks artiklid KL ajakirjas Kaitse Kodu, Snaiprigild ja samanimeline koduleht. Enne kevadet ilmub Soome tuntud snaipriinstruktori kaptenmajor Pauli Salo snaipri käsiraamat eesti keeles. See läheb vabalevisse, mitte ei jagata AK templiga instrtuktoritele, sest midagi eriti salajast seal kirjas ei ole. Lisaks on mitukymmend Kaitseliidu snaiprit hankinud omavahenditega korraliku relvastuse ja erivarustuse, mis raskel hetkel käiku läheb. On esitatud ettepanekuid eriala arendamiseks nii KLPS kui KJPS tasandil. Poliitikutega on räägitud, kuid need on sellised pehmed ja karvased elukad, kelle sona ei maksa midagi. Näiteks Riigikogus saab kahe käe näppudel lugeda kokku poliitikuid, kellel on EKJ kogemus, on läbinud ajateenistuse voi isegi reservohvitserid. Samal ajal riiklikul tasandil tegeletakse peamiselt rehepapluse ja nishivoimekuste tekitamistega, mille kasutegur riigikaitsele on vaieldav, kui mitte öelda olematu.

Trollid ja moskoviidid voivad köhida, mida iganes, kuid see ei muuda olukorda, et snaiprite hulk KLis suureneb ja nii varustus, relvastus kui oskused arenevad. Riigieelarvest soltumatult, ning vajadusel on nende inimeste oskused ja teadmised olemas.

Isiklikult enam eriti ambitsioone ei ole, sest aeg tiksub rohkem eru kui tegeva poole. Olen mures nende meeste pärast, kes peavad rivis seisma sel päeval, kui fekaal tiivikusse lendab. Seni kuni pole leidnud moistlikku lahendust Eesti oma riigi kaitse probleemid, vaid tambitakse meeletuid summasid transpordilennukite osakutesse ja plastikust miinitraaleritesse poliitkorrektse ja sisutu jutuvada saatel, ei taha ega kavatse vaiki olla. Onneks on eestlastel veel niipalju tervet moistust, et ei asutud teiste baltlaste eeskujul panustama ainult kaadriarmeele. Tänu nendele "tagurlastele", kes on noudnud ajateenistusele pohinevat reservarmeed koos Kaitseliiduga, ongi meil tänaseks Balti riikide koige suurem ja tulejoulisem kaitsevägi, mis on kindlasti sojaliselt suurem heidutus, kui lätlaste ruudulises korbevormis jalaväelased voi Leedu Boratid... Skaut käib välismissioonidel oma voimete piiril ja ametikohtade täituvusega on pidevalt probleeme, kuid raskel hetkel on nemad ainult 1 pataljon 1 brigaadist, kuid neid brigaade peab olema mitu, sest vastas on veel rohkem brigaade. Pigem votaks eeskuju soomlastest, kui lätlastest voi rootslastest.