Need on täiesti õiged tähelepanekud, et kui varustus on planeeritud auto või järelhaagise peal tassimiseks, siis on seda seljas tassida ikka tõeline ikaldus. Kergejalaväe koorem per capita on ka tavaliselt kõige raskem, sest transporti on vähe, kuid kola on palju. Kogenud sissid ja veeblid ning matkajad eelistavad võimalikult kergelt rännakule minna. Mina ka, sest ei viitsi ennast ebavajaliku kola tassimisega kurnata. Eks tulebki teha valik kandevõime, liikumiskiiruse ja isikliku mugavuse vahel. Universaalseid asju tuleb eelistada ja varustus kriitiliselt üle vaadata, kus kohast saaks mõned grammid säästa. Koormakate ja fooliumist palakas on väga universaalsed ja kerged. Näiteks Rootsi terasest katelok on hea, kuid inglaste terasest kopsik teeb sama töö ära, kuid kaalub palju vähem. Saapad jalad ja kummikud seljakotis on hea, kuid veekindlad saapad ja tennised kaaluvad vähem jne. Isegi lebo saab väiksemaks lõigata ja ruumi ning kaalu säästa.
Wannaberangerite maa peale toomiseks on lihtne võte. Mõned kilomeetrid enne laskevälja või polügoni üksus jalastub ja võtab kaasa kõik, mis nv jooksul vaja läheb. Telgid, ahjud, küttepuud, magamiskotid, relvad, laskemoona ja veevaru. KP veab relva ja abi kahte padrunikasti, TT mees Carl Gustavit jne. Ja siis kiirmarss edasi, veebel koos autojuhtidega tiksub autodega sabas ja korjab ülesse kola ja mehi, mida tee serva tekkima hakkab. Järgmine kord veetakse oluliselt vähem kola kaasa. Veeblil ka lihtsam varustuse tagastamise ja hooldamisega