Venekeste raudteedel hakkavad taas vurama "tuumarongid"

[Kilo Tango]

Venemaa oludesse on sellised rongid suht ideaalselt sobivad. Selleks et olla kindel et said kõik kätte tuleks sõna otseses mõttes igale depoole, raudteetunnelile ja muidu ringi sõitvale rongile tuumakas visata. Lisaks muidugi hind, täitsa huvitav mitu sellist rongi näiteks ühe tuumaallveelaeva asemel saaks, ilmselt ikka üsna soliidse koguse.

BS. Kusagil depoos sokutatakse neile rongidele tracking beacon-id külge, mis ärkavad ellu alles siis kui neid kutsutakse. Kui suudetakse nii jälitada üksikindiviide Afganistaanis ja Pakistanis, suudetakse ka ronge jälitada.

[Laiakas]

Mh. A kust me teame, et USA ei jama? Võib olla ei kilgata sellega lihtsalt meedias. Ja kui ei jamagi siis võib põhjus olla, et USA raudteedel sõitvad koosseisud pole visuaalselt selline hall mass nagu vene vagunid. Kui juba eristud siis on lihtsam avastada. Näiteks venekeste Topol-M´sid kärutavad vist MAZ-d. Selline eriveok eristub kohe maastikul ja kindlasti nabib sateliit sellise oma huviorbiiti kui asi angaarist kuhugi vurama hakkab. Pole ju mingi tavalise leivaauto sarnane. Samas need Молодец´d on just nimelt väliselt täiesti harilikud kaubavagunid, mida on venemaal lugematus koguses.

[Poti soldat]

BS. Kusagil depoos sokutatakse neile rongidele tracking beacon-id külge, mis ärkavad ellu alles siis kui neid kutsutakse. Kui suudetakse nii jälitada üksikindiviide Afganistaanis ja Pakistanis, suudetakse ka ronge jälitada.

Ja mitu aastakümmet tuumadesarmeerimist lendab vastu taevast kui mõni selline tracking beacon-e paigaldav tüüp kinni nabitakse ja Venemaa taipab et nende second strike võimet üritatakse otseselt tasalülitada? USA oleks valmis võtma sellist riski?

[Actual]

Mu arvates on USA vs Venemaa sõjakäigu ennustamine liiga hüpoteetiline ja reaalelus vähetõenäoline. Tegelikult ei ole USA senised vastased võrreldavad Venemaa mastaapi vastasega. USA klassikaline sõjapidamine seisneb õhuruumis üleolekus ja edasine on juba aja küsimus, kui kiiresti jõutakse kõik objektid puruks lasta.
Venemaa puhul ei tarvitse õhutõrje mahasurumine olla üldse nii kerge ja lõplik ülesanne. Teisalt on Venemaa territoriaalselt niivõrd suur, kus ei ole võimalik kogu ala katta sateliitluurega, rääkimata väiksematest luurevahenditest.
Ja kõige peamine heidutus on siiski strateegiline tuumavõimekus, kus USA jaoks "tempo üles tõmbamine" või mittetõmbamine tähendab lõpuks xx arvu (tuuma)raketilööke USA pinnal. Kas USA rahvas on löökideks valmis, kas USA valitsus ja armee on valmis strateegilisi raketi- või tuumalööke taluma - ma ei ole selles kindel.
Millegipärast on mul tundmus, et järgmises suures sõjas on USA ja Venemaa vähemalt strateegilised liitlased, kui mitte külg-külje kõrval relvavennad Või vähemalt on tõenäoline, et sõda saab suuremalt osalt olema diplomaatilist laadi Kui reaalset USA vs Venemaa vahelist relvatäristamist tahata kuulata , saab see võimalik olla nii, nagu ta eelnevalt oli Vietnami või Korea sõjas - poliitiliste vahendite ammendumisel jätkatakse sõjaliste vahenditega, kellegi teise pinnal piisavalt ohutult, et sõjaliste vahendite ammendumisel lihtsalt koju haavu lakkuma tõmbuda

Rongid on mõnes mõttes hea variant Venemaa jaoks. Statsionaarsed raketibaasid võib vaenlane tõepoolest ennetavalt ära hävitada. Ratastel raketid on küll mobiilsed aga siiski võimetud lühikese ajaga sadu või tuhandeid kilomeetreid läbima. Tuumaallveelaevad oleks võimekad aga on kuratlikult kallid ja käivad hetkel Venemaale ülejõu (raadios just rääkis, et NSVL aeg oli neid suuri allveelaevu 106 ja tänasel Venemaal ainult 4! ja nendegi remont ja käigushoimine on kallis peavalu).
Raudtee kasutamine võimaldab osa relvastust viia vajadusel tagalasse ja seda kiiresti. Selline relvastuse ümberpaigutumine tuhandete kilomeetrite raadiuses on peavalu ka suurimale ja võimekaimale vastasele.
Venemaa heidutus on endiselt tõsiseltvõetav ja paistab, et strateegilisest heidutusest ei ole plaanis loobuda

[Kapten Trumm]

Selles mõttes on kodanikel õigus, et Venemaa julgeoleku üks oluline komponent on raudtee, kuid seda mitte raketirongidena, vaid brigaadidena, mis päeva-kahega istutatakse rongile ning mis ühe ööga läbivad sõidavad Moskva alt Pihkvasse ja siis läheb kiireks. Venelaste strateegiline vägede liigutamine raudteel on pikkade traditsioonidega ja ega sellele regioonis eriti vastast polegi.

[Peeeter]

USA raudteed eraomandis

[Roamless]

Arvestades kui kaugele on tänaseks hetkeks USA oma luuretehnikat arendanud, siis arvan isiklikult küll, et nende uuemad luuresateliidid ja muu tehnika on võimelised kiirgusjälje järgi need rongid suht koht kiirelt välja peilima. Omal ajal nad ju suutsid määrata Nõukogude armee tuumavõimekusega allveelaevade asukohad oli vist Vaikses ookeanis niiviisi, et lasid merre akustiliste mikrofonide võrgu. Selle tõttu sikutasid nad merest salaja välja (küll osaliselt õnnestunult) uppunud NSVL tuumaallveelaeva, mille hukkumispaigast NSVL mereväel endal aimugi polnud. Vaevalt, et need tuumarongid ameeriklastele suur peavalu tänapäeval on võrreldes 60-ndatega. Pigem võib olla tegu jälle venelaste nn kodumaiseks tarbimiseks tehtud vana asja elustamisega ala allveelaevu enam niipalju välja ei suuda saata, saadame siis vähemalt rongid, hea midagi rahvale pajatada Venemaa "taastatud võimsusest". Patriootlikud kodanikud on rahul, las need krdi kapitalistid värisevad, Venemaa on jälle jalgadele tõusnud ja teda kardetakse ning austatakse.

[Laiakas]

No tegelt on neid ronge suht lihtne avastada ja nimelt venekeste paranoia pärast Nii uskumatu kui mõnele ka ei tundu siis venemaal on näiteks iga raudteesilla juures mingi vähemalt roodu suurune valvemeeskond. Sest see on lihtsalt salajane objekt, mida ilma selle õnnetu rooduta kohe kõik välismaa kurikaelad kohe õhkima hakkaks. Ja loomulikult sebib sellise rongikese ümber terve parv pilotkades tegelasi, kes iga rattapaari tagant pidevalt sabotaazi otsivad Kiirgusfooni annab hea tahtmise ja tehnoloogia olemasolul summutada, haiglaslikku kõiges vaenlast näha aga mitte. Niiet avastada eriti keeruline pole "postirongi", mille ümber pidevalt kari "postiljone" automaatidega ringi sebib..

[Roamless]

No samamoodi tuvastasid vist 60-ndatel USA luurajad luurelennukite fotode järgi NSVLi sõjaväebaase. Tuumarajatisel oli tavaliselt 3-4 aeda ümber (huvitav kelle eest kaitseks?) ning sinna viiv maantee oli laugete kurvidega, et suur raketiveok liiga palju manööverdama ei peaks. Muideks rongi kiirgamist ei ole vist päris nii võimalik summutada, et mingit jälge ei jääks ja sensorid on tänapäeval kordades tundlikumad.

[Laiakas]

Vot ei oska tõesti oletada, kui palju summutada õnnestuks. Raketil endal pole mingit olulist "vooderdust", pole ju mingit pointi massi kasvatamisega lennukaugust vähendada. Samas vagunit ennast annab tõenäoliselt suht effektiivselt "vooderdada". Tina kaalub küll palju aga küll vedurid ära lohistavad. Ehk mõni targem oskab asja kommenteerida..

[Actual]

Kui võimalik see kiirgusjälje järgi satelliitidelt peilimine on. Vähemalt tsiviiltuumakatastroofide puhul, (ka Fukushima) ei suuda leida sellist kosmosest, siva tehtud radiatsioonikaarti. Tundub, et senimaani, tehakse seda tööd kas statsionaarsete jaamade abil või erakorraliselt, sõites-käies-mõõtes piirkonnad läbi.
Natuke kahtlen selles USA "uuemas" tehnoloogias, kui see neil see kiirgusejälje mõõtmine lihtsalt olemas oleks, sedasi oleks ju kurjusetelje riikide tuumasepitsused kui peopeal - aga paraku ei paista olevat, ikka üritatakse sokutada objektile "ÜRO vaatlejad", kes säriseva aparaadiga kiirgusjälgi taga ajaks
Mu arvates on üldse USA tehnoloogiline võimekus, nii kosmoses, kui muu natuke ülehinnatud. Filmidest jääb mulje, et nii kosmos, õhuruum, kui ookeanid on kenasti kontrolli all ja kogu info jookseb maaalusesse suurte ekraanidega staapi kokku, kus kindralid juhtunust presidenti teavitavad ja pahad karistatud saavad. Päris maailmas võib aga käputäis piraate kuudeks "ära kaotada" suure kaubalaeva või otsitakse vette kukkunud suurt reisilennukit lennukit taga aastaid Päriselu põhjal hindaks, et filmilinalt on ringlema läinud mingi tehnoloogilise "turvalisuse" illusioon, mida päriselt ei eksisteeri.
Muidugi on tõenäoline, et tehnoloogiline võimekus võib olla muljetavaldav aga see ei eksisteeri igal ajahetekel suvalises maakera punktis. See on võrreldav, kus aina uuemate mikroskoopidega võib saada aina paremaid pilte aina väiksematest osakestest aga mida täpsemaks läheb pilk seda vähem mahub ka pildile.

[Laiakas]

Ma ise arvan suht sama mis Actual. Maakera on natke liiga hoomamatult suur inimese jaoks (ka Venemaa), et iga moment igat kohta scannida. Pealegi toodab industriaalpiirkond kõiksugust müra. mis häirib. Kuidagi ebareaalne tunduks pidev Venemaa raudteevõrgustiku pildis hoidmine mingite sateliidi jubinate poolt. No palju neid ikka seal üleval ripub? Paarkend julgelt oletades ehk ja kindlasti pole nad kõik tehnika viimane sõna. Niiet need rongid on kindlasti Pentagonile arvestatavaks teguriks.

[Peeeter]

Kui kord on leitud, siis jälgib liikumist.

[oleeg]

Raudtee on Venemaal üks väheseid asju mis toimib. Vene kombe ja võimaluste kohaselt, kuid toimib. Erinevalt muudest transpordivõimalustest. Kindlasti olete meedias märganud teateid teede olukorrast. Suvel ühed ja talvel teised hädad. Kaasajal peetakse aga sõdu igal aastaajal.
Pole just raske hoomata naabri reaalseid põhjusi kõnealuste rongide taastamiseks kui see info nende taastamise/uute konstrueerimise kohta on ikka tõene ja mitte üks heidutuse elemente
Raudtee on naabrite jaoks ülioluline kahel suunal: Hiina ja Euroopa. See peaks andma edasisele mõttemaailmale suuna...

Kas need rongid on jälgitavad või mitte ei vääri isegi arutamist. Kindlasti pole mina pädev kaasaegseid tehnoloogilisi nüansse isegi kommima ja pelgan, et selline kompetents on kogu Eestis puudulik Sellega on nii, et igaüks usub seda mida ta parasjagu usub. Jääb üle loota liitlaste võimekustele.

terv
o

Täiendan oma postitust viitega raamatule, mis pole küll parim näide, kuid viitab selgelt ühele suunale:
http://www.ozon.ru/context/detail/id/1581777/

Россия и Китай. Конфликты и сотрудничество

Autor ja sisu pole suuremat asi, kuid siiski-siiski...

o

[Kapten Trumm]

Kui võimalik see kiirgusjälje järgi satelliitidelt peilimine on. Vähemalt tsiviiltuumakatastroofide puhul, (ka Fukushima) ei suuda leida sellist kosmosest, siva tehtud radiatsioonikaarti. Tundub, et senimaani, tehakse seda tööd kas statsionaarsete jaamade abil või erakorraliselt, sõites-käies-mõõtes piirkonnad läbi.

Küsimus on lihtsalt selles, et madalal orbiidil olevad luuresatellidid tiirlevad suht kiires tempos ümber maakera. Need, mis püsivad ühe koha pea (geostatsionaarsed), asuvad liiga kaugel, et mingeid tühiseid kiirgusvälju avastada. Maakera pindala on ikkagi kolossaalne ja et mingit kohta lähemalt uurida, tuleb satelliit sinna suunata. Paraku on aga selliste liigutuste arv piiratud, sest satelliidi pardal olev manööverdamiseks ette nähtud kütusevaru pole eriti suur.

Samamoodi vastane (ehk antud juhul VF) jälgib kosmoses toimuvat ja kui hästi tahta, suudetakse vajalikud liigutused teha satelliitide ülelendude vahel.

Luuresatelliitide võimalusi muidugi alahinnata ei saa, 1991 Lahesõja perioodist liigub tänaseni ringi satelliidifotosid, mis on tehtud päeva ajal ja kus lennuvälja betoonväljakul võib mitte ainult näha lennukite seisukohti öösel, vaid selle "varju" järgi üsna täpselt määrata ka lennuki margi ning näiteks selle, kas tal olid lisapaagid tiiva all või mitte. Muidugi tähendas see ikkagi satellidi lendu üle kõnealuse lennuvälja (st otsitava asja ligikaudne asukoht peab teada olema).

Isegi tsiviilotstarbeliste satelliitide võimalusi võite vaadata, kui otside Google Earthist üles Gdovi lähedal asuva Su-24 baasi. Võite veenduda, et lennukid asusid 2010 endiselt seal.