Kõikvõimalikku infi Kustas Utuste kohta tarvis

[aest]

Ning mitte ainult tema; kõik taaralaste liikumisega seotu pakuks huvi.

[Zuslik]

Ehk paned ka kirja palju infi eest nõus maksma oled

[aest]

Teema lihtsalt valesse rubriiki sattus. Mingit ostu-müüki pole mõtteissegi tulnud.

[Zuslik]

Arusaadav-arusaadav aga lihtsalt ei saand kohe vait olla Aga muidu Googel aitab!

[Castellum]

Kõigepealt siit:
http://ais.ra.ee/index.php?tyyp=2&modul ... ed=ERA.828

[OveT.]

Siia panin kunagi sellise asja üles:
http://www.rindeleht.ee/foorum/phpBB2/s ... ubmit=Otsi

Minu vana-vanaisa oli Taarausu liikumise eestvõtjaid Võrumaal. Praeguseni eksisteerib ja on kasutuses meie talu metsas pere surmuaed Taara Hiis.

[aest]

Üks taaralastest ja nimelt Tulnola on kirjutanud küllaltki pika uurimuse 1642 toimunud Pühajõe sõjast ja siis niisuguse pealkirja all: Märkmeid Pühajõe vabadusvõitlusest 276 a.e. E.V

[aest]

Omaaegne taaralaste liikumine oli küllaltki huvitav omaaegne nähtus, millest ja mille tegelastest tänapäeval pole suuremat kõneldud, või kui, siis ainult Enn Uibost, kelle tõid unustusest välja Enn Tarto ja Jaan Isotamm, kes temaga koos istusid. Selle põhjuseks tõenäoliselt asjaolu et Utuste oli oma vaadetelt ülim kirikuvastane ja nn. muistse vabaduspõlve üleidealiseerija. See viimane läheb küll rohkem vist tema abikaasa Maarda Lepp-Utuste (Sophie Vardi) kapsaaeda aga siiski. Ka olid Utustel tervad vastuolud Jüri Vilmsiga.

Tsiteerin üht enese valduses oleva kirja mustendit koguteose Jüri Vilms tegevtoimetajale.

Tallinnas,21.XII 38.a.

V.a. härra toimetaja.

Teatan Teile põhjuse miks ma pole vastanud jaatavalt Teie austavale ettepanekule 19.aug.1938.a. kaastööks koguteoses "Jüri Vilms".
Minu kokkupuuted Jüri Vilmsiga enne 1917 aastat olid väga juhuslikud ja mitttemidagi ütlevad, kuna elasin väljaspool Eesti piire ja polnud osaline üritustes, mis huvitasid Jüri Vilmsi. Lähemasse kokkupuutesse viis meid Vene märtsi-revolutsioon. Selles aga meie osutusime vastasteks: Jüri Vilms uskus võimaliku olevat Vene Asutava kogu poolt korrastatava Vene föderatiivse riigi, millesse Eesti kuuluks autunoomse osariigina; mina aga niisugust võimalust uskuda ei saanud ja püüdsin korrastada ettevalmistusi võitluseks Eesti iseseisvuse est. Nii kujunes paratamatult seisukord, kus mina ja J. Vilms olime alati vastamisi 1917.a. suve kestel praktilise poliitika alal - nii kitsaringilitel koosolekutel, kui ka avalikkudel koosolekutel. See kestis kuni 1917.a. lõpuni, kunas meie rahvuslikes juhtivates ringides kadus vähemgi lootus Vene Asutava kogu võimalusse.
Hinnates väga kõrgelt Jüri Vilmsi kui jõulist isikut ja poliitilist juhti, ma ei tahaks tuua ebakõla koguteosesse "Jüri Vilms" oma mälestuste avaldamisega praegusel ajal. See võiks sündida hoopis hiljem, võib olla mõnekümne aasta pärast.

Austavalt K.UTUSTE

[Aleks]

Soovitan lugeda "Tee ellujäämisele. Taaralase Hengo Tulnola elu ja võitlus". Toimetanud Huko Lumi 2006. Olemas ka major Kustas Utuste Pioneeripataljoni rinnamärgi tunnistus (Eesti sõjalised autasud ja rinnamärgid 1918 - 1940 lk.293) ja taaralase tõlet.