www.militaar.net

Köigile küsimustele annab vastuse see Parola muuseumi Stug.
Lihtsalt viimasel ajal on kogu euroopas mingi Camo haigus lahti läinud, küll on camosi niisugusi ja naasugusi, milline neist öige on selle määratluse öigus Soomes on ainult teatud grupil. Sest ma ei leia kusagilt Soome öigusnormi, mis määrab milline pidi Camo olema. Larka väide mind ei veena.
Tark olen ma töesti, juulis on tankimuuseumis perepäev, näeb "elus" Stugi ka !
Pildil oleval Stugil on jälle oma camo versioon!

Sisuliselt enam mitte vaidlusesse laskumata juhin tähelepanu, et sinu postitatud pildil olev Ps-531-18 on värvitud samade toonidega, mis Haminas olev Ps-531-8 Aili. Toonid, mis Muikku ja Purhoneni uurimistöö tulemusena on selgunud, aga milled sa siin kõhklemata oled valeks kuulutanud.

Vähe sellest, et sul teadmised puuduvad, sa isegi ei suvatse süveneda, mida sa siia täpselt postitad.



Tegin ka ise eile siinses foorumis pisut taustauuringut ja jõudsin samale järeldusele, sestap ka kiire lõpparve selle teemaga.

Peaks nagu palja silmaga nägema, et toonid on teised.
Soome sösarfoorumis oli ka kunagi arutamisel see camo jutt, kui tangid camofitseeriti filmimiseks (vist oli Tali-Ihantala ) tehti lihtsalt järeldus, et see lahendus ei tundu usutavalt.

http://filmix.net/dramy/47761-tali-ihan ... -2007.html

Lgp. Ivanorav ja vaoinas (Kristjan);

Mõned päevad tagasi, hr. Andreas LÄRKA vastas minu esitatud küsimustele soome tankide värviskeemide kohta; ta kirjutas:

"Hi,

The forum member is right, the Finnish vehicles were painted with Finnish colours, using Finnish paint.

However, the shades you have found are quite close. The brown could be a bit darker, but it's hard to tell as I am lookin at the picture from my laptop.

Otherwise, very good work!

Andreas Lärka
Helsinki, Finland"

Värvide toonide kohta, hr, LÄRKA kirjutas järgnevalt:

"I do have paint swatches from when we painted the real "Aili", but they are packed in a box somewhere... Very dark stuff!

For models I myself have used the following Vallejo model-colours:
Sammaleenvihreä = 892 Yellow Olive
Hiekanruskea = 941 Burnt Umber
Harmaa = 821 German Camouflage Beige

Lifecolour has also made a paint-set for the Finnish camo: http://www.militarymodelling.com/news/a ... t-set/7875
Don't trust the box cover, look in the jars...

Finland only had one set of camo-colours, so the blueish colour in some of my pics is because the paint has faded in the sun. All vehicles were (brush-)painted using these same colours, including the BT-42.

The best camo-job for the moment is the one on the "Ps.231-1" T-34 m1941: http://www.andreaslarka.net/ps231001/20 ... 100153.jpg
Of course the grey shouldn't be shiny. In the pic the paint is very fresh.

Andreas Lärka
Helsinki, Finland"

Lisatud all on minu uuendatud värvitahvlid soome StuG III/G ja ka sellest laikudega T-28E tankist, Teie hindamiseks. Ise arvan, et minu varasemad värviskeemid polnud miljon miili märklauast eemal... hea küllalt valitsuse töö jaoks (good enough for government work). Minu värvitahvel soome BT-42 tankist pole veel valmis; postitan teda aga, kui joonistus valmis on; ma kasutan/kasutasin neid samad "Harmaa/Hienanruskea/Sammaleenvihreä" värve BT-42 tanki värvitahvliga, mida hr. LÄRKA mulle soovitas.

Tänan Teid veelkord abi ja selgituste eest.

Terv.;

Arvo L. V.

Tere, arvolv

Väga hea. Tore, et sa Lärkaga ise ühendust võtsid.
StuG'i kohta küsin uuesti, vististi jäi siin suure möllu sees märkamata - mis see meeskonnaruumi tagaseinal allapoole viltune asi on?
StuG'i tulekustuti teeks ma ka teist värvi - antud juhul ilmselt rohelise. Võimalik, et kustutid ja tööriistad võeti masinatele enne kamosse värvimist maha - siis ta võib ka saksa kollane (dunkelgelb), või tumehall olla.

Lgp. vaoinas (Kristjan);

Uuendatud värvitahvel (v5) soome StuG III, Ausf. G, "Ailist", Teie hindamiseks; tulekustuti värvisin tumehalliks. Lisan ka värvitahvli soome BT-42 tankist.....

Terv.;

Arvo

Tere
StuG on minu arvates nüüd väga hea. BT näeb samuti kena välja. Kahjuks ma rohkem täpsustusi ei oska selle kohta tuua, kuna pole selle masinaga kuidagimoodi kokku puutunud.

Tollal, kui Kremlist käisid läbi Soome vallutamise operatiivplaanid, olevat olnud Saposnikov see, kes viidates soomlaste südikusele eelmise ilmasõja ajal, soovitas mitte mütsiga lööma minna. Noor ja tubli Meretskov, kes haistis võimalust, tegi mõistagi plaanid, mis panid Kremli rahva käsa plaksutama. Kuidas aga reageeris sellele Stalin, pole kahjuks teada. Saposnikov oli aga üks väheseid Stalini usaldusalused sõjaväelasi ja üks kahest (tollal ainuke), keda Stalin olla kutsunud ees- ja isanime pidi (slaavi kultuuris austuse märk, teine selline oli Rokossovskii, aga tema sai selle staatuse alles 1944).

See oli lihtsalt remargi korras - et ega seal puhta puusalt tulistamine ka ei käinud, kuid seekord (Soome puhul) võisid (veel) puhuda vaimustuse tuuled ja tõsimeeli loodeti 2 nädala pärast Helsinkis võiduparaad teha. Aga jah, Saposnikov olla selle Meretskovi võiduka plaani maha laitnud.


Niipalju kui mina mäletan, tegi Meretskov ka kaks plaani, millest esimese kõigi maade ja rahvaste suurim väejuht maha laitis kui liiga ettevaatliku.

Kriku

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Ohto Manninen: The Soviet plans for the North Western theatre of operations in 1939-1944 http://urn.fi/URN:NBN:fi-fe201601223633
Selles väidetakse, et Šapošnikov planeeris Meretskovist erinevate lähtetingimuste alusel (suur välisabi Soomele), mitte mingil rahvamütoloogia teemal "soomlaste südidus esimeses maailmasõjas".

Šapošnikovi koha pealt võis Stalini väidetav austus pärit olla veel näiteks sellest, et esimene kuulus kohtusse (ma praegu ei viitsi uurida, kas see kohus toimis üldse seaduslikul alusel), mis Tuhhatsevski ja teised "rahvavaenlased" kõrgemast sõjaväejuhtkonnast surma mõistis. Samas ei maksa unustada, et Stalini austus oli kiire muutuma.

BT 42 pildilt on puudu esimese amordipüstaku hooldusluuk.

Tuntematon sotilas filmi ainetel tuleb 5-osaline miniseriaal:

https://yle.fi/aihe/artikkeli/2018/11/2 ... v-sarjaksi

Kuidas see asukoht küll sõda ära hoidis?
Norrast ja Soomest käis WWII kaks raksu läbi.
Tõenäoliselt oleks Jätkusõda Soomes jäänud olemata, kui venelased poleks mingi jama ajel tormanud Soomet 25. juunil 1941 pommitama.
Irooniliselt, ainus lennuväljade pommitamise tulemus oli üks hävitatud trofeepommitaja. Arvestades edasisi sündmusi, võiks see üks maailma kallemaid lennukeid olla. Arvan, et ilma selleta oleks Soomes vast 1941-1945 rahu olnud.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Äärmiselt kaheldav väide, palun vaata, kas keegi peale Solonini on veel sellise teooriaga välja tulnud. Soome oleks 1941. aasta suvel sõtta astunud olenemata sellest, kas venelased oleksid 25. juunil need õhurünnakud ette võtnud või mitte. Soomlaste soov ja plaan oli algusest peale minimaalselt saada tagasi Talvesõjas kaotatud alad ja ideaalis lükata rindejoon Soome sõja-eelsetest piiridest võimalikult kaugele Soome lahe, Laadoga ja Oneega vahelistele maakitsustele.

Juba juuni kesksel oli Soomes käivitunud varjatud mobilisatsioon, mille käigus koondati vene piiri äärde (esialgu kaitseks) pea poolemiljoniline väegrupeering. De-facto alustas Soome (või kasutati selleks Soome loal Soome territooriumit) Nõukogude Liidu vastu vaenutegevust 22. juuni varahommikust alates – Petsamosse saabusid Saksa väed, et sealt nädalapäevad hiljem alustada pealetungi Murmanski suunas – ja see oleks juhtunud olenemata sellest, kas Soome oleks selleks hetkeks Nõukogude Liiduga sõjas või mitte. 22. juuni öösel hõivasid Soome ja Saksa ametnikud Petsamos asuva Nõukogude konsulaadi, mis on faktiliselt teise riigi territooriumile tungimine. 22. juuni varahommikul alustas Soome laevastik Soome lahe, sh Nõukogude territoriaalvete mineerimist jne.

Jah, avalikust ja otsesest sõjategevusest Soome esialgu veel hoidus, kuid mitte selleks, et sihilikult üritati endiselt vältida sõttasattumist, vaid varakult kokkulepitud ja ka sakslastele teatavaks tehtud plaani tõttu – sooviti, et Nõukogude Liit oleks esimene, kes avalikku sõjategevust Soome vastu alustab või sõja kuulutab. 25. juunil toimunud õhurünnakud andsid selleks väga sobiva ning nii parlamendile kui rahvale arusaadava ja nähtava ettekäände.

Kui poleks olnud neid õhurünnakuid, siis küll oleks paari päeva jooksul mingi muu ettekääne tekkinud või leiutatud. Raske ette kujutada isegi tagantjärele tarkusega, et Nõukogude Liit oleks pikema perioodi jooksul suutnud taluda olukorda, kus sisuliselt tegevusetult tuleks pealt vaadata, kuidas Põhja-Soome territooriumilt tungivad maale juba Saksa väed, Soome lennuväljadelt korraldatakse luurelende ja õhurünnakuid, Soome laevastik aga tegeleb koos Saksa laevastikuga Soome ja Botnia lahes aktiivselt Nõukogude Liidu vastaste mereoperatsioonidega ning lisaks seisab piiri taga poolemiljoniline Soome maavägi. Ja Punaarmee ja -laevastik ei reageeri nendele tegevustele mingite omapoolsete kineetiliste tegevustega.

Samamoodi oleks raske ette kujutada Soome riigijuhte ja sõjaväelasi, kes igaks juhuks mobiliseerivad 500 000 meest (millel oli Soome majandusele ja ühiskonna toimimisele üsna laostav mõju), lasevad neil igaks juhuks piiri ääres kaitsekraave kaevata ja jätta kasutamata suurepärane võimalus Jätkusõjas kaotatud alad tagasi vallutada ajal, mil Nõukogude Liit tundub kokku varisevat.

Vea tegi Nõukogude juhtkond mitte 25. juunil, vaid poolteist aastat varem Soomet riisudes ja alandades.

Mulle isiklikult tundub see versioon sõnamurdlikult NSVL vastaseks agressiooniks valmistunud Soomest natuke liiga palju vene kroonuajaloo instituudi loodud jama moodi (nagu NSVL-s räägiti mingist koledast saksa lennukite kogunemisest Soomes). Jah, Soome tegi olude sunnil koostööd sakslastega (puudusid alternatiivid lihtsalt, nn Põhja kaitseliit failis ja teine võimalus oli jääda vene tankiroomikute alla, sest NSVL susis Soomes kogu sõjaeelse aja).Soome territooriumit NSVL vastu kasutati ainult põhjas. Lõunas tehti luurelende ja Soomes oli tervelt 3 saksa luure lennukit.Sõjakuulutuse toimingud Soomes toimusid igatahes peale 25. juuni rünnakut ja väed ületasid riigipiiri alles juulis.

NSVL alustas aga sõjalist tegevust peamiselt Lõuna-Soomes paiknevate objektide vastu, kus ei olnud mingeid saksa vägesid. Mingid lennukid olid polaarjoone taga, aga neid venelased ei rünnanud. See-eest aga pommitati nt Rovaniemit korduvalt ja põhjalikult.

Muidugi Soome vingerdas kuidas sai. Rootsi samamoodi.
Rootsi vingerdamise juures on Kiruna rauamaagist natuke vähem tuntud teema SKF kuullaagrid.
Eriti kui liitlased tööstust Saksamaal pommitasid
https://www.econhist.gu.se/digitalAsset ... golson.pdf

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.

Ma muide ühegi sõnaga ei rääkinud „Soome sõnamurdlikust agressioonist“, milleks ma Soome tegevust muide ka ei pea. Soome toonases olukorras oligi see (või tundus toona Soome otsustajatele) täiesti adekvaatse lahendusena, mis Nõukogude Liidu varasemat tegevust arvestades oli minu arvates isegi moraalselt õigustatud.

Aga see ei muuda olematuks fakti, et de facto oli Soome juba enne sõja puhkemist muutunud Saksamaa liitlaseks, kes planeeris varakult ja teostas sõja esimestest minutitest sõjategevust Nõukogude Liidu vastu ja lubas ka sakslastel selleks kasutada oma territooriumit. Sõttasattumine oli Soome juhtkonna jaoks oodatav ja planeeritud ettevõtmine ning Nõukogude õhurünnakud tegid selle kõige pelgalt tunduvalt lihtsamaks. Mida soomlased neil päevil veel täpselt ei teadnud või ei osanud prognoosida, oli küsimus sellest, kas Punaarmee üritab sõja alates ise peale tungida või mitte. Seetõtu hargnes ka Soome armee piirile esmalt kaitseks. Pealetungi läbiviimiseks oli vaja veel pisut plaane lihvida ja vägesid ümber grupeerida – sellest ka pealetungi alustamine „alles“ juulis.

Põhja-Soome oli mõneti eraldiseisev sõjatanner geograafiliselt ja sõjaliselt, kuid mitte poliitiliselt. Või võtame siis näiteks sellise analoogia – kujuta ette, et Eesti annab nt Kagu-Eesti piirkonna Poola armee käsutusse pealtungi korraldamiseks Pihkva peale ja viib Soome lahes koos Poola laevastikuga läbi mineerimisoperatsioone Vene territoriaalvetes. Kas selline tegevus annaks kuidagiviisi alust Moskvale käsitleda Eestit vaenuliku ja faktiliselt sõjas oleva riigina, või saaksime me siin kuude kaupa teha nägu, et oleme endiselt neutraalne riik ja kogu see jama meid väga ei puuduta? Kas peaksime olema üllatunud ja solvunud, kui selle peale venelased nt Tallinnale õhurünnaku korraldavad?