Allveelaeva rünnakuvõimalused VW2 ajal

[vax]

Tervist, väike offtopic siia. Nimelt olles vaadanud palju allveelaeva filme, siis kõigis neis tekib olukord, kus ristleja hakkab süvaveepommidega allveelaeva pommitama ning allveelaev siis teeb vastavalt pettemanöövreid, et vaenlast lahti raputada. Selle peale tekkis mul küsimus, et kas tõesti ei olnud tollastel allveelaevadel ühtegi relva, millega veepealset laeva altpoolt rünnata? Ei mingit "ülespoole suunatud torpeedot" vms?
Vabandan ette kui oli loll küsimus

[Troll]

Alates 1943. aasta augustist oli saksa allveelaevnike käsutuses akustiline torpeedo "Zaunkönig", seda oli võimalik kasutada nn "alt üles" laskmiseks, kuid ka see oli tehniliselt veel üsna ebatäiuslik.

[Tarmo Männard]

Mäletan, kuis mõtlesin noorena das Booti vaadates, et allveelaeval oleksid võinud olla vabalt ulpivad positiivse ujuvusega miinid, mida oleks saanud pea kohal sebivate hävitajate eemalepeletamiseks välja lasta.
Kui oleks saanud panna nad ujuma meeter-paar allapoole veepinda, oleks see ju vastikult segadust tekitanud.

Lihtsalt kargas toona säherdune fantaasia pähe.

[vk1]

vaevalt nad oma pea kohale lõhkevaid pomme veel juurde soovisid? lisaks peaks sellised miinid kerele kinnitatuna suurendama veetakistust ja müra ning vähendama tegevusulatust

[Lemet]

vaevalt nad oma pea kohale lõhkevaid pomme veel juurde soovisid? lisaks peaks sellised miinid kerele kinnitatuna suurendama veetakistust ja müra ning vähendama tegevusulatust

Miks kerele? "Lembitul" näiteks on mõlemas pardas miinišahtid, kui mälu ei peta, siis kolm kummaski, igas šahtis kaks miini...

[puukoi]

Teoreetiliselt näeb kena välja aga tavaliste meremiinide sellisel kasutamisel on oma suur miinus-lõhkemata miinid on suureks ohuks mitte ainult vaenlasele vaid kõigile,ankrut ju neil olla ei saa ja kuhu need ulpivad miinid kursi võtavad ei tea keegi.Balti meres oli nendega muresid veel kuuekümnendate lõpuni,kas nad olid viimased ei julge keegi öelda.Lootus et merevesi nad nö.deaktiveerib on väike,just selle "töökeskkonnaga" seoses on nende tööiga pikk-mõned aastad tagasi tulid Hiiumaal liivaluitest välja 1.maailmasõja aegsed meremiinid,väidetavalt töökorras.Akustiliste vahenditega asi teine ,need toimivad ja teatud tingimustel neid ka kasutatakse.

[Tarmo Männard]

Eks see olnud ka mõte aastast 1986.

Aga praegu teoretiseerides- eriline mure sakslaste jaoks, kui keset Atlandi ookeani laevateid- kuhu nende pealveelaevadel ju erilist asja polnud....ulbivad ringi mingid miinid. Las ulbivad.
Välja lastud poleks neid ju mitte niisama, tuhandete kaupa, vaid ikkagi juhul, kui mehed on kaamete nägudega metallsigaris ja pea kohal tuuritavad karistamatult ringi vaenlase hävitajad ning teevad oma sonaritega pinnn.......pinnnnn....pinnnnn.....pinnnn

[jackpuuk]

Lugesin hiljuti Lemeti käest saadud raamatut U-BOAT 977. Laeva komandör kirjeldab selles allveelaeva tegelikku elu. Laeva juhitavuse säilitamiseks ei tohtinud isegi ilma loata selles ringi lipata. Suhteliselt tõenäoline, et ruumikitsikuse ja eelpool toodu pärast poleks see eriti teostatav olnud.

[Würger 190G]

Tervist, väike offtopic siia. Nimelt olles vaadanud palju allveelaeva filme, siis kõigis neis tekib olukord, kus ristleja hakkab süvaveepommidega allveelaeva pommitama ning allveelaev siis teeb vastavalt pettemanöövreid, et vaenlast lahti raputada. Selle peale tekkis mul küsimus, et kas tõesti ei olnud tollastel allveelaevadel ühtegi relva, millega veepealset laeva altpoolt rünnata? Ei mingit "ülespoole suunatud torpeedot" vms?
Vabandan ette kui oli loll küsimus

Ristleja? Kas neil oli tõesti süvaveepommid peal? Või siis kui siis kergeristlejad, aga kas suurematel oli?
Tavaliselt tegelesid sellega miiniristlejad/hävitajad või fregatid, korvetid või spets allaveelava tõrjelaevad.

[andrus]

Würger 190G, ei ole mõtet siin tähti närima hakata. Kõik eespool sõna võtnud tunduvad olema täielikud diletandid 2.maailmasõja allveelaevanduse teemadel. Parem oleks kui üritaksid neile lahti seletada, miks sakslased nii hilja ja just sellised tõrjerelvad kasutusele võtsid.

[Würger 190G]

Würger 190G, ei ole mõtet siin tähti närima hakata. Kõik eespool sõna võtnud tunduvad olema täielikud diletandid 2.maailmasõja allveelaevanduse teemadel. Parem oleks kui üritaksid neile lahti seletada, miks sakslased nii hilja ja just sellised tõrjerelvad kasutusele võtsid.

Küll oled õrnake, ma ei jaga seda mereväe värki ja lihtsalt küsin , aga äkki oligi ristlejatel?

Ega sakslased suutnud sõjakäiku ette näha, ju siis seetõttu arendati väja uusi relvi, nats tooreid küll, aga ideed oli hea. Sina siin übertark, siis ka seleta.

[andrus]

Nii tark ma kahjuks ka ei ole, et suudaks diletantidele kohe asja selgeks teha ilma enne suurt ettevalmistustööd tegemata. Kahjuks aga pole selleks praegu aega.
Mõtlesin, et ristleja koha pealt tähti närida oskav teab ka midagi rohkemat, aga nagu näha, eksisin. Juhtub.

[Würger 190G]

Nii tark ma kahjuks ka ei ole, et suudaks diletantidele kohe asja selgeks teha ilma enne suurt ettevalmistustööd tegemata. Kahjuks aga pole selleks praegu aega.
Mõtlesin, et ristleja koha pealt tähti närida oskav teab ka midagi rohkemat, aga nagu näha, eksisin. Juhtub.

Närida on alati lihtne, aga vastust saada mitte, paistab, et sinu tarkus on ka piiratud. Arvasin, et paned ristlejate värgi kohe paika, aga ei.

[Soobel]

Teoreetiliselt näeb kena välja aga tavaliste meremiinide sellisel kasutamisel on oma suur miinus-lõhkemata miinid on suureks ohuks mitte ainult vaenlasele vaid kõigile,ankrut ju neil olla ei saa ja kuhu need ulpivad miinid kursi võtavad ei tea keegi.Balti meres oli nendega muresid veel kuuekümnendate lõpuni,kas nad olid viimased ei julge keegi öelda.Lootus et merevesi nad nö.deaktiveerib on väike,just selle "töökeskkonnaga" seoses on nende tööiga pikk-mõned aastad tagasi tulid Hiiumaal liivaluitest välja 1.maailmasõja aegsed meremiinid,väidetavalt töökorras.Akustiliste vahenditega asi teine ,need toimivad ja teatud tingimustel neid ka kasutatakse.

Lahendus olnuks viitsütik või siis lihtsalt variant, et kui pinnale jõuab, siis kärgatab. Iseasi, kuidas sellega pealveelaevale alt pihta saada. Aga ega alt-üles torpeedogagi lihtsam tabada olnuks.

[jackpuuk]

Akustilised torpeedod olevat liitlastele ikka tõsist peavalu tekitanud, minu poolt nimetet raamatus on sellest omajagu juttu.