Jaanus2 kirjutas:
Mida see Ida-Viru oblast idanaabrile juurde annaks? Põlevkivivaru ja elektrijaamad, aga Eesti saaks hea tahtmise korral ka ilma nendeta toime. Samas vabastaks see Eesti märgatavast "venekeelsest elanikkonnast", keda oleks just kasulik hoida Eesti sees siin asjade seisu mõjutamas. Mure on pigem selles, et ei tule mitte okupatsiooni vaid näit. üllatusrünnak "sõbraliku valitsuse toetuseks" ja edasi on siin mingi pseudoiseseisev-pseudodemokraatlik režiim, mis võiks väliselt välja näha ligikaudu nii, nagu praegu Tallinna valitsetakse. Praegu seda veel teha ei saa, aga kui hääleõiguslike kodanike koosseis veel natuke nihkub teatavas suunas? Lisame veel veidi sobivalt meelestatud eestlasi ja seis on näit. 50/50 tavalistel valimistel. Väike abi väljastpoolt ja ongi sobiv riik ja riigikord pikaks ajaks.
Ida-viru näide oli lihtsalt üks võimalus mis tõstsin esile toomaks paralleele Gruusia näitega. Mu arutelu käik sündis rohkem hiljutiste kõhedate arengute tulemusel-nt Ladoga/Zapad tüüpi õppuste ulatus, olemus, eesmärk ning intervallide tihenemine kui ka meiepoolsete tegelaste vihjed läbi rooside, et NATO-l võiks silmnähtavam kohaolek olla ilmselgelt julgoleku huvides. Arutelu mõte oli aga rohkem tuua välja, et äärmuste- täielik iseseisvus või täielik okupeerimine- on ka muid vahepealseid variante mis võimaldavad isegi rohkem mänguruumi kui äärmustesse minek. Nagu nt su pakutud nukuvalitsuse stsenaarium. Loomulik puht majanduslikult ei anna ei Ida-Viru või isegi täielik okupatsioon midagi erilist venelastele juurde. Pigem kulusid kuna tekivad uued klientriigid nagu need Gruusia küljest ära võetud moodustised. Samas
homo economicus on ainult teoreetiline mudel kuna inimene oma olemuselt ei ole puht ratsionaalne. Sama käib ka selle "ellitidele" vihjamise jutt mis siin läbi käis: mulle kangesti tuli selle peale paralleele I maailmasõja eelsele ajale kus laialt levinud seisukoha järgi oli laiaulatuslik sõda Euroopas võimatu kuna Saksamaa, SB ja Prantsusmaa olid omavahel majanduslikult nii tihedalt seotud. "Eliidid" tegid ju kõva äri kõigi hüvanguks. Kuid näe, muude põhjuste seas sai sakslaste tahe oma hegemoonia kehtestada Euroopas ratsionaalsest mõtlemisest võitu. Nii väga kohe, et masside seas võeti sõja kuulutamist juubeldamisega vastu.
Seega ei maksa alahinnata selliseid asju nagu riiklik prestiiž ning välispoliitilised triumifid. Edukas sõjaline operatsioon NATO liikmesriigi vastu oleks väga hea materjal sisetarbimise jaoks (ja oma siseprobleemidelt tähelepanu kõrvale juhtimiseks) kui ka NATO sisemise stabiilsuse kõigutamiseks (kui artikkel 5 tegelikult ikka väga ei toimi siis mõte veel organisatsioonil on?). Kolmandas maailmas paugutamiseks ei ole kaugeltki vaja kogu organisatsiooni kaasamist nagu nt prantslaste hiljutisest üritustest näha on.