Teie lehm õhku ei tõuse...!
Teie lehm õhku ei tõuse...!
Õige pea, 13-ndal märtsil, täitub 98 aastat päevast, mil veeres katsetustele lennukikonstruktor V.A. Slesarevi hiiglaslik aeroplaan "Svjatogor"- kõige suurem lennuaparaat, mis Tsaari-Venemaal ehitati. Kahjuks oli konstruktsioon ebaõnnestunud, lennuki saatus aga mitte eriti kadestusväärne.
Nagu teada, oli Svjatogor tegelane vanadest vene bõliinadest, kes suri ülepingutusest, püüdes teise vägilase Mikula Sejaninovitšiga sõlmitud kihlveo võitmiseks tõsta kotti, milles oli "kogu sellesinase maailma raskus". Pole teada, mida mõtles Kogu Venemaa Lennunduse Šeff suurvürst Aleksander Mihhailovitš, kui ta uue raskepommitaja sellise nimega ristida käskis, kuid see sümboolne nimetus osutus prohvetlikuks. Vaatamata kõigile Slesarevi pingutustele ja tohututele rahadele, mis projekti paigutati, ei suutnudki Svatogor" end maast lahti rebida.
Slesarev, olles suurvürsti juures soosingus, sai inseneridiplomi Saksamaal ning pidas end suureks lennunduse asjatundjaks, kuigi polnud kuni "Svjatogori" ehituseni ühtegi lennukit projekteerinud. "Ilja Morometsi" loojat Igor Sikorskit nimetas ta põlglikult diletandiks.
Kuid ükski diplom ei suuda asendada inseneritalenti ja praktilisi kogemusi. Slesarev oletas ekslikult, et kahest mootorist koguvõimsusega 400 hobujõudu on piisavalt tohutu lennumasina, mille tiivaulatus oli 36 meetrit ja kaal üle kuue ja poole tonni, lendutõusmiseks.
Lisaks sellele kasutas Slesarev kahjulikku "saksa" jõuallikate paigutuse skeemi, kus mootorid paigutati keresse ning liikumine kanti tiibade vahele kinnitatud propelleritele üle rihmade abil. Katsetustel rihmad tihti katkesid, libisesid ega taganud vajalikul määral mootorite võimsuse propelleritele edasiandmist. Vaat kuidas kirjeldas "Svatogori" katsetusi sündmuste pealtnägija, lendur Sergei Nikolski:
"Svjatogori kabiini sisenesid staabikapten Gorškov(lendur-katsetaja, autori märkus) Slesarev, mehaanik ja motorist. Käivitusid mootorid. Staabikapten juhtis kindlalt masinat.
"Svatogor" veeres angaarist välja ja lippas mööda lennuvälja.
Esmalt suundus õhulaev vastu tuult. Lennuväli lõppes, kuid lennuk veeres endiselt ega tõusnud õhku.
Gorškov pööras aparaadi tuule suunda ning juhtis selle taas startima. Ja taas keeldus "Svjatogor" õhku tõusmast.
Neli korda püüdis Gorškov lennukit õhku tõsta. Seejärel pöördus ta Slesarevi poole, kuulutas talle lihtsalt:
"Teie lehm ei lenda. Lubage lõpetada!"
Gorškovil osutus olevat õigus. Kõik järgnevad stardikatsed nägid välja täpselt samuti. Slesarev asendas rihmülekanded kettidega, kuid ka see ei andnud soovitud tulemust- aeroplaani energiavarustatus jäi ikka liiga madalaks. Kõik lõppes sellega, et järjekordsetel stardikatsel novembris murdis "Svjatogor" sassii. Kuna projekti perspektiivitus oli selleks ajaks juba ilmne, siis raha masina remondiks enam ei eraldatud, vaid tassiti lennuk lihtsalt lennuvälja serva, kus ta pikkamisi ära mädanes.
Slesarevi enda saatus oli sama kurb. 1921. aastal 37 aasta vanusena lasti ta maha omaenda Peterburi korteris. Vastavalt ametlikule versioonile langes ta endise armukese, kellegi Ksenja Trotsi armukadeduse ohvriks.
"Svjatogori" ehitus Lebedevi lennukitehases Peterburis.
"Svjatogor" Komandandi lennuväljal. Masina mõõtmed on aukartustäratavad
"Svjatogori" väljatöötajad ning ehituses osalenud lennuki taustal. Neljas paremalt(heledas ülikonnas) V.A. Slesarev.
http://vikond65.livejournal.com/35175.html
Nagu teada, oli Svjatogor tegelane vanadest vene bõliinadest, kes suri ülepingutusest, püüdes teise vägilase Mikula Sejaninovitšiga sõlmitud kihlveo võitmiseks tõsta kotti, milles oli "kogu sellesinase maailma raskus". Pole teada, mida mõtles Kogu Venemaa Lennunduse Šeff suurvürst Aleksander Mihhailovitš, kui ta uue raskepommitaja sellise nimega ristida käskis, kuid see sümboolne nimetus osutus prohvetlikuks. Vaatamata kõigile Slesarevi pingutustele ja tohututele rahadele, mis projekti paigutati, ei suutnudki Svatogor" end maast lahti rebida.
Slesarev, olles suurvürsti juures soosingus, sai inseneridiplomi Saksamaal ning pidas end suureks lennunduse asjatundjaks, kuigi polnud kuni "Svjatogori" ehituseni ühtegi lennukit projekteerinud. "Ilja Morometsi" loojat Igor Sikorskit nimetas ta põlglikult diletandiks.
Kuid ükski diplom ei suuda asendada inseneritalenti ja praktilisi kogemusi. Slesarev oletas ekslikult, et kahest mootorist koguvõimsusega 400 hobujõudu on piisavalt tohutu lennumasina, mille tiivaulatus oli 36 meetrit ja kaal üle kuue ja poole tonni, lendutõusmiseks.
Lisaks sellele kasutas Slesarev kahjulikku "saksa" jõuallikate paigutuse skeemi, kus mootorid paigutati keresse ning liikumine kanti tiibade vahele kinnitatud propelleritele üle rihmade abil. Katsetustel rihmad tihti katkesid, libisesid ega taganud vajalikul määral mootorite võimsuse propelleritele edasiandmist. Vaat kuidas kirjeldas "Svatogori" katsetusi sündmuste pealtnägija, lendur Sergei Nikolski:
"Svjatogori kabiini sisenesid staabikapten Gorškov(lendur-katsetaja, autori märkus) Slesarev, mehaanik ja motorist. Käivitusid mootorid. Staabikapten juhtis kindlalt masinat.
"Svatogor" veeres angaarist välja ja lippas mööda lennuvälja.
Esmalt suundus õhulaev vastu tuult. Lennuväli lõppes, kuid lennuk veeres endiselt ega tõusnud õhku.
Gorškov pööras aparaadi tuule suunda ning juhtis selle taas startima. Ja taas keeldus "Svjatogor" õhku tõusmast.
Neli korda püüdis Gorškov lennukit õhku tõsta. Seejärel pöördus ta Slesarevi poole, kuulutas talle lihtsalt:
"Teie lehm ei lenda. Lubage lõpetada!"
Gorškovil osutus olevat õigus. Kõik järgnevad stardikatsed nägid välja täpselt samuti. Slesarev asendas rihmülekanded kettidega, kuid ka see ei andnud soovitud tulemust- aeroplaani energiavarustatus jäi ikka liiga madalaks. Kõik lõppes sellega, et järjekordsetel stardikatsel novembris murdis "Svjatogor" sassii. Kuna projekti perspektiivitus oli selleks ajaks juba ilmne, siis raha masina remondiks enam ei eraldatud, vaid tassiti lennuk lihtsalt lennuvälja serva, kus ta pikkamisi ära mädanes.
Slesarevi enda saatus oli sama kurb. 1921. aastal 37 aasta vanusena lasti ta maha omaenda Peterburi korteris. Vastavalt ametlikule versioonile langes ta endise armukese, kellegi Ksenja Trotsi armukadeduse ohvriks.
"Svjatogori" ehitus Lebedevi lennukitehases Peterburis.
"Svjatogor" Komandandi lennuväljal. Masina mõõtmed on aukartustäratavad
"Svjatogori" väljatöötajad ning ehituses osalenud lennuki taustal. Neljas paremalt(heledas ülikonnas) V.A. Slesarev.
http://vikond65.livejournal.com/35175.html
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Teie lehm õhku ei tõuse...!
ka An-22 nimi Antaios oli veidi ebaõnnestunud - kreeka vägilane kes oli võitmatu, kuniks jalad maas. herakles tõstis ta õhku ja kägistas. lisasolvanguna pandi An-22le NATO-poolne hüüdnimi COCK
Re: Teie lehm õhku ei tõuse...!
Täitsa jaantatikalik riistapuu.
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
-
- Liige
- Postitusi: 1403
- Liitunud: 25 Mär, 2008 13:16
- Asukoht: saaremaa
- Kontakt:
Re: Teie lehm õhku ei tõuse...!
Kohe nii karmilt.Täitsa jaantatikalik riistapuu.
Tegelikult tundub fotode pealt ju eesrindlik lahendus.
Kogu fermimajandus puha kergmetallkonstrui.. huvitav kust küll tarnitud oli?
Et lendama ei saadud, oli küll võimsuse puudus..
Re: Teie lehm õhku ei tõuse...!
Kas lennunduses tõesti on selline tarindi nimi 'ferm'? Ehituse mõistes pole siin küll tegu fermiga (turvikuga), kandurid pole mitte vööd (tiivad), vaid pingutitrossid (ehituslikult siis tegelikult jäigastid) - seega siis mingi vanttarind?von manstein kirjutas:Kogu fermimajandus puha kergmetallkonstrui...
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Re: Teie lehm õhku ei tõuse...!
Lennunduses käsitletakse minu arusaamist mööda fermina jäikust andvat varras-, nurgik- või torukonstruktsiooni...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Teie lehm õhku ei tõuse...!
Mõeldis siis äkki vist mitte tiiva tugikonstruktsiooni vaid keret ja tsentroplaani ennast.Castellum kirjutas:Kas lennunduses tõesti on selline tarindi nimi 'ferm'? Ehituse mõistes pole siin küll tegu fermiga (turvikuga), kandurid pole mitte vööd (tiivad), vaid pingutitrossid (ehituslikult siis tegelikult jäigastid) - seega siis mingi vanttarind?von manstein kirjutas:Kogu fermimajandus puha kergmetallkonstrui...
Tol ajal olid nad vist ikka 90% puust?
toomas tyrk See peab ikka üks meeletu edevus ning hea enesearvamus olema, mis sunnib sellist möla sellistes kogustes tootma. Siis nüüd tekib üha rohkem ja rohkem tunne, et ju ikka keegi maksab selle eest.
-
- Liige
- Postitusi: 1403
- Liitunud: 25 Mär, 2008 13:16
- Asukoht: saaremaa
- Kontakt:
Re: Teie lehm õhku ei tõuse...!
Seda sai jah silmas peetud.Mõeldis siis äkki vist mitte tiiva tugikonstruktsiooni vaid keret ja tsentroplaani ennast.
Tol ajal olid nad vist ikka 90% puust?
Muideks Ülo Keeduse raamat aastast 1962 "Purilend", jagab kere konstruktsiooni järgi nelja põhiliiki:
1)kaunkere
2)fermkere
3)segakonstruktsiooniga kere
4)talakere
Esimesel fotol on vägisi jäänud mulje, et tegu profiilmetallist detailidega.
Ülemisel fotol on minu meelest selgelt aimata diogonaalsed trossliited..Lennunduses käsitletakse minu arusaamist mööda fermina jäikust andvat varras-, nurgik- või torukonstruktsiooni..
Re: Teie lehm õhku ei tõuse...!
palun ärge ära lintšige, sellest on jupp aega möödas, kui sai purilennukiga lennatud..... aga esimesel pildil nähtav tiiva profiil ei sobi vist aerodünaamika järgi aeglase lennuaparaadi õhkutõstmiseks. lihtsalt selline mõte kerkis mälusopist
Re: Teie lehm õhku ei tõuse...!
Miks? Näikse nõguskumer tiivaprofiil olevat, see peaks ju suurima tõstejõu andma, kui kirjandust uskuda Ja kasutatakse näiteks purilennukitel, millelt eeldatakse eriti väikest kiirust. Isand EOD oskab vast konkreetselt seletada.ahtik kirjutas:palun ärge ära lintšige, sellest on jupp aega möödas, kui sai purilennukiga lennatud..... aga esimesel pildil nähtav tiiva profiil ei sobi vist aerodünaamika järgi aeglase lennuaparaadi õhkutõstmiseks. lihtsalt selline mõte kerkis mälusopist
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9151
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Teie lehm õhku ei tõuse...!
Kasutati purilennukitel. Tänapäeval siiski praktiliselt enam mitte.Lemet kirjutas:Miks? Näikse nõguskumer tiivaprofiil olevat, see peaks ju suurima tõstejõu andma, kui kirjandust uskuda Ja kasutatakse näiteks purilennukitel, millelt eeldatakse eriti väikest kiirust. Isand EOD oskab vast konkreetselt seletada.ahtik kirjutas:palun ärge ära lintšige, sellest on jupp aega möödas, kui sai purilennukiga lennatud..... aga esimesel pildil nähtav tiiva profiil ei sobi vist aerodünaamika järgi aeglase lennuaparaadi õhkutõstmiseks. lihtsalt selline mõte kerkis mälusopist
Piltide põhjal lennuki lennuomadusi hinnata on alati suhteliselt kahtlane ettevõtmine. Kui päris lampi masin on siis on muidugi lihtne kriitikat teha. Aga kui on kasutada piisavalt võimas mootor saab ka tellise lendama panna: http://www.youtube.com/watch?v=bns5x4pvl5Y
Re: Teie lehm õhku ei tõuse...!
Tiivaprofiil on 20. sajandi alguse lennuki kohta tavaline. Sellise profiili suurim puudus on, et kriitilise kohtumisnurga ületamisel toimub varisemine järsult. Pommitaja pole küll energilisteks manöövriteks mõeldud, kuid varisemine võib toimuda tugevasse tõusvasse õhuvoolu sattudes. Aga sellise profiiliga tiibu kasutati ja lennati.
Kiil ehk vertikaalsaba paistab sellise lennuki kohta väike olevat, seega võinuks masinal olla kalduvus lamedasse pöörisesse sattuda kui see oleks lennanud. Kuigi - ka kõrge kere töötanuks mingil määral vertikaalsabana.
Aga iseenesest paistab oma aja kohta asjalik lennuk olevat, mis oleks vajanud vaid rohkem tõmmet, et lennata.
Kiil ehk vertikaalsaba paistab sellise lennuki kohta väike olevat, seega võinuks masinal olla kalduvus lamedasse pöörisesse sattuda kui see oleks lennanud. Kuigi - ka kõrge kere töötanuks mingil määral vertikaalsabana.
Aga iseenesest paistab oma aja kohta asjalik lennuk olevat, mis oleks vajanud vaid rohkem tõmmet, et lennata.
Re: Teie lehm õhku ei tõuse...!
https://arhiiv.err.ee/vaata/kirjutamata ... ius-ratsep
Punalendur Julius Rätsepa meenutused toonasest lennundusest.
Punalendur Julius Rätsepa meenutused toonasest lennundusest.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 47 külalist